Friday, February 23, 2018

Töö otsingud ja Pokemon.

Tarkvara Inseneri definitsioon:
Keegi kes suudab täppisennustada küsitavate
teadmistega tüüpide ebakindlate andmete alusel.
Vanem tüdruk lõpetab kevadel ülikooli mehhaanika insenerina, millega seoses on päevakorda kerkinud päris töö otsimine. Viienda kursuse tudengid hakkavad juba sügisel ringi vaatama, tipptaibusid käivad ägedamad firmad ise noolimas. Sügisel ta sai niisama töömessil lobisemise peale kutse paarilt vingemalt firmalt vestlusele tulla, paraku valitud ei saanud. Väga ta neist kohtadest huvitatud polnud, sest firmad otsisid kandidaate tulevastele juhtivatele kohtadele. Plika sooviks pigem disaini ja probleemide lahendamise kallal oma ajusid ragistada. Hakkasin veidi juba muretsema, et näitab liiga vähe aktiivsust üles. Tavaliselt tuleb oma sadakond CV'd sisse saata, et kümnele vastus saada ja viie puhul vestluseni jõuda. Laps hakkas alles aasta algul CV'd kokku panema.

Aga millalgi enne aastavahetust tuli ükskord Pokemoni püüdmast ja teatas, et keegi teine Pokemonihull olla jutu sees tööd pakkunud. Nojah, MacDonaldsisse burgerit praadima või, mida muud sihukese harrastusega tegelejad saaks pakkuda. Mul jäi suu kinni vastuse peale, et hoopiski suurde arvutifirmasse, kus too mees uue loodava osakonna juhatajaks määratud ja otsib töötajaid. Ära aja jura naersin, aga tegelikult? Tuli välja, et tegelikult ka oli soovitanud tütrel oma CV sisse saata tarkvara inseneri ametikohale. Olin veendunud, et tegu niisama Pokemonide püüdmise käigus aetud segase jutuga, mida tõsiselt silmas ei peetud. Ei hakanud illusioone lõhkuma tõsiasjaga, et tarkvara inseneriks taolisse firmasse kandideerib lisaks computer science tudengitele kindlasti hulk kogemustega programmeerijaid ja insenere.

Totaalse üllatusena tuli mulle lapse teade, et ta on vestlusele kutsutud. No ju siis tüübil oli piinlik, et lubas ja otsustas lasta tütrel end terve osakonna ees lolliks teha, siis viisakam ära öelda. Samas ei saa salata, et pisuke lootusevõrse hakkas end mullast välja ajama. Vestlus olla päris hästi läinud, programmeerimise koha pealt suurt ei küsitud, sest tüdruk tunnistas kohe oma asjatundmatust aga mainis, et õpiks hea meelega. Sul saab kõvasti õppimist ees seisma vastati. Jutu sees oli ka rääkinud oma hobidest nagu karate, mäesuusatamine, ronimine, matkamine ja laskmine. IT inimesed enamasti nooremad ja suht aktiivsed, sihukesi stamp kõhnu kahvatuid taibuprillipapasid tegelt suurt pole. Nädal aega oli vaikus ja siis helistas personaliosakonna ülem küsides kas tüdruk on endiselt huvitatud. Kuuldes, et on küll ja vägagi, selgitas pikka ajakulu asjaoluga, et sellele ametikohale oli ka firmasiseselt hulk kandidaate olnud. Lisas, et otsus tehakse nädala jooksul. Ei teadnudki mis välja lugeda, kui helistati siis ehk päris kõrvale polnud lükatud.

Kulus närvesööv nädal, siis teinegi - vaikus. Pakkusin välja, et võiks neile saata maili küsimusega kuidas seis on. Tütre arust polnud mõtet, selgelt oli lubatud nädalaga teada anda. Nojah ju siis on sellega kööga, viisakuse mõttes saatis lühikese maili tänades, et teda oli üldse kaalumisele võetud. Vastuseks helistas osakonna ülemus küsides miks tüdruk pole firma veebilehel ametliku tööpakkumise vormi täitnud, see oli vist suure tuhinaga meelest läinud. Küsis veel üle, kuidas Pokemoniga läheb. Kuuldes, et juba järgmine level käes mühatas: "Sellise pühendumusega inimesi on meile vaja". Mida see siis veel tähendas, oli mingi teine pakkumine, ei saanud me mõhkugi aru, plika ei julgenud küsida kah. Olin tööl kui tuli tütrelt kõne, raske seletada aga enne vastu võtmist sain aru, et töö asjus ja positiivsete uudistega. Nojah, personaliülem olla helistanud küsides millal tüdruk saab alustada.

Muidugi oleks tahtnud suve vabaks aga selge, et sihukese pakkumisega ei hakka kauplema. Tütar küsis juunit, paraku selgus, et nad tahavad teda juba mai lõpus näha. Eile tulid ametlikud dokumendid alla kirjutamiseks ja oligi asi tehtud. Palga koha pealt meeldiv üllatus, samas firma on selline, kellel vähem ei sobi maksta. Puhkust on kolm nädalat pluss veel kaks nädalat, mille alla ilmselt jõuluaeg ja riigipühad loetakse, kokku siis viis. Ametikoha töökohustused tekitasid minus veits hämmingut - riistvara ja tarkvara testimine, programmide vigade analüüs, klientide erivajaduste jaoks tarkvara kohaldamine. Minu küsimusele: "Kas sa neid programme tunned, mida pead analüüsima hakkama ja programmeerijate apsakaid parandama" vastas plika külma kõhuga: "Eks ma siis õpin". Nooruse uljus ja enesekindlus on tore asi küll. Alloleva graafiku selgituseks pean lisama, et bakast ülikoolilõpetajat tavaliselt "Tarkvara Inseneri" ametikohale ei võeta ja algaja palk on loomulikult alla keskmise.
Graafik üleüldine - 10 aastase staazhiga tarkvara inseneri sissetulek,
mis kujutab endast palga, preemia ja firma kasumijagamise summat.
Sinine osa muutub palju laiemaks sõltuvalt kogemusest, asukohast,
ametinimetusest, konkreetsest tööülesandest, firmast, ... jne

Minu jaoks on täielik müstika, miks mehhaanikainsenerist neiu sai tööle kohale kuhu kandideeris hulk kogemustega programmeerijaid ja insenere nii firma seest kui ka väljastpoolt. Kui uurisin palju neil kursusel juba tööd saanud sain umbmäärase vastuse, et mõned. Googeldades selgus, et kuu aega enne ülikooli lõpetamist on umbes 20% tudengitest töö olemas. Kõige põhjal otsustades jääb vaid üle piinlikkusega tunnistada, et õnn on elus tähtsam kui teadmised, samas päris ilma viimasteta kah ei saa läbi isegi lotovõitja. Takkajärgi tekkis huvi kuidas üldse tööturu seis on, eriti just ülikoolilõpetajate ja insenerialal. Tulemus oli nii ootamatu, et sellest pean terve eraldi postituse kirjutama.

1 comment:

  1. Tänud, loodetavasti ei valitud ainult selle pärast, et blondide tüdrukute kvooti täis saada :) Kanadas nimelt on nii riigitööl kui suurfirmades vaja teatud protsent eri vähemusgruppide esindajaid tööle võtta, et ei tuleks rassismi süüdistust :P

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!