Oma eelmise postituse
peale sain vägevalt tagasisidet, mitte küll enda aga hoopis
blogituttava (ma julgeks lausa sõbraks nimetada) postituse "Roninõu algajale ronijale" juures,
mille ta poolest saati minule vastuseks kirjutas. Kuna neiu
ronimisega mõnda aega tegelenud, on tal vastavates ringkondades
tuttavaid, kes omakorda kommentaarides nõu ja videosid jagasid. Ma
ütleks, et just neist algajatele mõeldutest tundub momendil kõige
rohkem tolku olevat, nende puhul vist saan aru millest jutt.
Selge, et kogu meeletu info kogus hoobilt meelde ei jää aga
vähemalt on materjale mida uurida ja inimesi kellelt hiljem küsida
kui miski asi kole segaseks jääb. Järgmise sammuna on kavas papud
muretseda, õnneks esimestega ei pidavat väga muretsema, niikuinii
ei oska algaja suurt vahet teha ja üle aasta nad vastu ei pidanud
pidama. Peaaasi jälgida üldpõhimõtteid ja poes asjatundjatega
konsulteerida. Veelkord tänud Rentsile ja tema blogis
kommenteerijatele!
Plaanis oli see
nädalavahetus uuesti boulderdama minna, aga kolmapäeva õhtul
karate trennis oli instruktor, kes tutvustas käsitsivõitluse
tehnikaid külm ja tulirelva vastu. Kuna sellist võimalust ei saa
niisama pealtvaadates mööda lasta harjutasime õige tuliselt. Nüüd
on mul käelihased ka mujalt valusad, sinikatest ja kergelt
väljaväänatud liigestest rääkimata. Mees on oma töö käigus
puutunud kokku päriselu olukordadega, mis paistis välja ka
juhendamises. Kokkuvõtlikult kinnitas ta, et nagu ikka on esimeseks
reegliks konflikti vältimine ja võimalusel jalga laskmine, elusid
on meil kõigil vaid üks ja mingi lolli juhuse või auküsimuse
pärast seda raisata oleks loll. Arvestage, et tavaline narkarist
tänavaröövel või ülbik on teist aeglasem ja pole suuteline püstoliga uksele viie meetri pealt pihta saama. Professionaalile vastu
saamiseks tuleb harjutada aastaid ja ka siis pole edu tagatud, hea
uudis et profid üldiselt teid tänaval ega kõrtsus ei tülita.
Samas võib tulla
esile situatsioone, kus pole võimalik konflikti vältida. Pidage
meeles, kokkupõrge toimub lähedal ja kiiresti, sinu eesmärk on
olla valmis, kiirem ja tegutseda otsustavalt täie jõuga. Esimene,
hiljemalt teine löök või võte peaks vastasel pildi eest kerima,
eriti kui tüüpe rohkem kui üks. Äärmiselt oluline on omada
ülevaadet vahetust ümbrusest vältimaks ootamatusi. Kui vastasel on
relv või neid on mitu pole vaja legaalsete probleemide pärast
muretseda, kasutage kõiki käepäraseid meetodeid ja vahendeid
võimalikult efektiivseks ohu elimineerimiseks. Peale teooriaosa
võtsime kumminugade ja püstolitega läbi tavalisemate rünnete
parreerimised ja vastase likvideerimise võtted. Nende käigus saigi
veidi haiget, sest realistlikkuse huvides tuli nii rünnata kui
kaitsta üsna tõsiselt. Ei mingeid efektseid Hollywoodi stiilis
hüppeid või pöördelt jalalööke: jõuline blokk ja vasturünne
samal ajal koos kontrolli saavutamisega relva üle. Tähtis vastase
tähelepanu kõrvalejuhtimine ja tema jaoks ootamatu tegutsemine.
Loodetavasti pole seda oskust kunagi vaja aga pole paha kui
tagataskus olemas. Ma ei arva ka, et ühe trenniga spets kohe valmis,
ikka harjutame uusi asju kuude ja aastate kaupa reedeti üle, seni
kuni automaatseks muutuvad.
Paistab, et ka 40 aastat hiljem on põhimõtted samad:D
ReplyDeleteTõelise ambaali, NL armee üleajateenijast vanemprapori esimesed sõnad kursantidele:
1.Väldi ja jookse ning varju
2.Kontakt "na poraženje raz-dva" ja jookse ning varju
No just, algtõed nii lihtsalt ei muutu :D
ReplyDelete