Fotojaht - Tekstuur

 

Bakhanaal ehk lakku täis sitikas õlleklaasis!
Lendas külg ees minema kui ta männiokkaga välja aitasin😵

Samblikulaikudega kvartsisoon graniidis.

Sammal muidugi😎

Männijuurikad

Sambla, okaste, seene tekstuuri popurrii

Kriipsud-kraapsud on nii 15000 aasta eest kaljupinnale jätnud liustik
kui tasapisi üle Killarney aheliku libises.

Kõigile tuttav tekstuur aga kui kiirelt arvate ära😉

Uued rekordid aga mitte igal pool

Paari päeva eest saavutati maailmas poole miljoni piir päevastes nakatumistes.
Surmade arv päevas on püsinud suht stabiilselt 5000 ringis aprillist alates. 

Koroona uute nakatumiste numbrid löövad enamuses maailma riikides uusi rekordeid. Eile oli Kanadas absoluutne rekord, paljud Euroopa riigid ületanud kevadised rekordid kusjuures trend uhab järjest ülespoole. Isegi USA's tõuseb haigestumine jõudsalt vaatamata nende pidevalt kõrgetele numbritele. Venemaa kõigi aegade rekordite taustal paistab välja nüanss, et riigiduumas hulk delegaate viiruse saanud.

Kõige selle taustal üks särav erand. Hiinas on peale märtsikuud koroonaviirusesse nakatumine püsinud äärmiselt madal. Kui numbreid uskuda siis isegi absoluutarvudes madalam kui Eestis ehkki rahvaarv on üle 1000 korra suurem.

 

Muidugi mõistan, et Hiina numbrid ei pruugi olla sama usaldatavad kui paljudes teistes riikides, kuid epideemiat pole tänapäevases maailmas võimalik varjata. Kui tegelikult oleks nakatuvus Hiinas 10 või isegi 100 korda suurem ametlikust paistaks see ikkagi uskumatult madal maailma mastaabis. 

Miks ma pole kusagil näinud ekspertide või isegi poliitikute kommentaare Hiina niivõrd silmatorkavate numbrite seletamiseks??? Hakka või konspiratsiooniteooriaid uskuma😜

Mitme miljardi dollari küsimus: 

"Mida teeb Hiina õieti ja teistmoodi kui muu maailm, et nende numbrid püsivad jätkuvalt ülimadalad ehkki majandus toimivat nagu enne koroona ajastut???"

Kallid lugejad, kas teil on mingi teooria, mis taolist äärmiselt kummalist olukorda ära seletaks???

Reform tahab vinti üle keerata

Eilne (Pühapäevane 25.Okt) Aktuaalne Kaamera oli igati lahe vaatamine. Kokku korjatud suur hulk Helme skandaalimaitselisi väljaütlemisi, lisaks kommentaarid meediaspetsidelt. Tuleb tunnistada, et ajad on ikka kõvasti muutunud, ja mitte ainult Eestis. Vanasti lendasid ministrid (ja isegi peaministrid) vuhinal palju pisemate apsakate eest, meelega provokatsioonilistest avaldustest rääkimata. Hans H Luige arvamusel on Helme puhul tegu vägagi kaalutletud poliitilise käitumismalliga. Mulle personaalselt jääb siiski suht segaseks motiiv, sest ei kujuta ette kuidas oleks nii võimalik populaarsust valijate hulgas kasvatada. Enam-vähem kõik, kellele selline stiil meeldib, hääletavad niikuinii EKRE poolt, ülejäänusid tõukab pigem eemale. Kui juurde ei saa siis äkki tegu kartusega tagasihoidlikuma käitumisega seniseid valijaid kaotada😏

Samas lõi häiresireeni huilgama Reformi plaan "vihakõne" vastase seaduse asjus. Pidage nüüd ometi hoogu. Põhiseaduses juba on väga selgelt paragrahv 12'ga sellealased sõnavabaduspiirangud (millega olen täiesti nõus) määratud. 

PÕHISEADUSE Paragrahv 12

Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Selle karmistamine mingi "vihakõne" sisseviimisega annaks liiga palju tõlgendamisvabadust valitsevale kildkonnale. Momendil võib-olla ei kasutataks kurjalt, aga mine tea kuidas mõni teine valitsus kunagi tulevikus seadust tõlgendab. Venemaa on küll valgusaastate kaugusel, kuid nende propagandat ja solvamist puudutavad seadused hoiatavaks näiteks.

PÕHISEADUSE Paragrahv 45

Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

Tsensuuri ei ole.

Saan aru Kaja Kallase soovist Helme ütlemistest poliitilist profiiti lõigata kuid selleks ei pea uusi vabadusi piiravaid seadusi vastu võtma. Paragrahv 45 seab väga selgelt lisapiirangud riigiteenistujatele, kelleks ka minister on. Paraku on selge, et ehkki Helme viimane avaldus oli maitsetu ja sobimatu siis seadusega vastuollu ei sattunud see mingi nurga alt. Pole kahtlust, et vastasel juhul oleks minister kohtukutse saanud. Ma tõesti ei sooviks elada sellises Eestis, kus ei tohi öelda, et sa ei suhtu kellessegi sõbralikult. Endise NL kodanikuna pean ülimalt oluliseks igasuguste vabaduste ja eriti sõnavabaduse säilimist võimalikult laias ulatuses. Olen täiesti nõus õiguskantsleri ja eriti advokaat Paul Kerese seisukohtadega (AK's alates 24:30 - 30:00).

Isegi kodus tekkis kaasaga sel teemal vaidlus, sest tema arust ei tohiks kedagi solvata. Minu arust on suur vahe sees kas tegu laimamisega (mis on seadusega keelatud) või solvamisega. Laimamise puhul levitad ebatõest või alusetut infot kellegi kohta, solvamise puhul enda arust tõest kuid ebameeldivat. Näiteks nimetad kedagi paksuks, kiilakaks, kobakäpaks, valgenahaliseks, lolliks ... kui see tõepoolest nii on. Jääb arusaamatuks, miks täiskasvanud inimene peaks solvuma mingi sellelaadse ütlemise peale. Muidugi häiriv kui pidevalt ette heidetakse mingit puudust. Lahenduseks tüübile öelda, et see ei meeldi või vastata samaga ja osutada mingile tema puudusele ja kui ei aita siis lõpetada suhtlemine. Nagu jällegi, minu arust ei pea riik oma seadustega reguleerima solvamist.

Õnneks kinnitas minu vaatenurka perfektselt ajastatud järgmine saade, mille kaasa ekraanile võlus. Paari nädala vanune "Hommik Anuga" - külaline 30 aastat Soomes elanud eestlane Antto Terras, kes avaldas äärmiselt populaarseks saanud raamatu "Viro sensuroimaton". Terve hulk sealseid väiteid oleks tehniliselt ikka väga solvavad eestlastele. Samas ei näidanud naine mingeid solvumise märke, hoopis mugistas naerda. Otsustasime tellida e-raamatuna kuna mees ise tundus nii muhe ja eetris kõlavad naljad vastasid just minu maitsele. Kui loetud saab, teen ehk lühikokkuvõtte ja annan teada mis arvan.

Fotojaht: Peegeldus

Selle koha pealt ei oska suurt originaalne olla, enamus peegelduse pilte seostuvad mul veepinna või peegli peegeldusega. Kuna enda molli eriti fotogeenseks ei pea siis postitan mõned looduspildid siinsete järvede äärest, mis kohe pähe kargasid kui "peegelduse" sõna nägin. Juba sada paarsada kilti asustusest eemal on siin loodus lihtsalt imeline!!!

Killarney - OSA lake

Killarney - Killarney Lake

Awenda - Kettle's Lake

Kotkajärvel, Põhja Ontario eestlaste metsakodu

Kotkajärve peegeldus

Kontinentaalse kliima võlud ja kutsika tembud

Vaatamata ametlikule Halloweeni ärajätmisele siinseal vaeva nähtud 

Eile oli meil selle suve, oot vist ikka sügise viimane soe päev. Igatahes 23 soojakraadi lihtsalt sundis aias päikese käes lebotama ja külma õlut limpsima. Kardetavasti ei saa sellist soojust enne 5 kuud uuesti nautida. Hommik algas pigem halloweeniliku paksu uduga sest sooja ja niiske õhu massid katsid ümbruse tiheda hallikasvalge massiga. Erinevalt Eesti õlguväristavalt külmadest augustiõhtute udulaamadest oli siinne aga lämmi, natu nagu sauna eesruumi tunne kui pesuruumi uks liiga kauaks lahti jäänud. Ajasin hommikul tütre välja, istub teine muidu koroonaajal päevade kaupa arvuti taga allkorrusel nagu kartulimardikas. Isegi koerad tundusid vähe üllatunud moega sihukese ilma peale.

Õlts rinnus võib silma looja lasta😉

Kahjuks oli mul tööpäev, kaua ei saanud ilusat ilma nautida, võtsime aias elukatega viimast. Väiksem kutsikas kurivaim on minusse, õllemaias teine. Sel ajal kui pildistasin oli mu õlleklaasi ligi hiilinud. Lurpis kurim kiiruga vahtu, muidugi teadis, et on paha peal. Suutsin esimese reaktsiooni alla suruda ja enne kui looma minema kupatasin, jäädvustasin maiustamise videlõigule. Kui te arvate, et õlle selle pärast maha kallasin, eksite rängalt. Pole koroona mind võtnud, ei võta ka kutsikaga samast klaasist õlle joomine. Mingi teooria väidabki, et need kodanikud peavad igasugu haigustele paremini vastu, kes oma organismi vastupanuvõimet rohkem treeninud.

Täna sai pidu läbi, öise äikese ja tornaadohoiatustega saabus Arktikast külm front, mis Mehhiko lahe sooja ja niiske edasi itta surus. Paarsada kilti põhjapool tuli kümme senti lund maha. Lebotasime pikalt voodis kuni päike välja tuli. Sooja mõni kraad aga öine sadu oli linnaõhu haruldaselt puhtaks löönud ja Arktikas pole ka tööstust, kohe kerge oli hingata. Pikem jalutuskäik koertega, alles kaheteist ajal näksisime hommikusöögi. Tühjendasin järjekordse Kulta Katariina paki, viis on veel järgi jäänud, nendega pean kuidagi kevadeni välja vedama. Kuna kasutan vaid hommikukohviks kulub nii poolteist pakki kuus, õnneks on lisaks paar Presidentti Gold Labelit kah sahvris.

Sügishommikune jalutuskäik kaasa ja kutsadega

Moblaga on mul viimasel ajal mingi hull jama. Wifi ja Bluetooth kipuvad lambist maha kukkuma ja tagasi ei saa mingi trikiga. Paari päeva pärast tuleb suvaliselt ise tagasi, paraku kahjuks mitte jäädavalt. Muidu oleks pohh kuid pulsikell mul bluetoothi kaudu mobla rakendusega seotud. Viimases hädas võtsin vana mobla ja kasutan kodus olles seda nii wifi kui bluetoothi jaoks.  Vana probleemiks aku lühiajalisus ja viletsam kaamera. Praeguse Pixel 3 XL korda saamiseks olen juba nii palju vaeva näinud, et kui neid tunde palgaga hinnata on peagi majanduslikult mõttekam uus mobla osta. Närvirakkudest ma ei räägigi. Pealegi ei oska ka keegi spetsidest püsivat lahendust välja pakkuda. Kahju nagu vähem kui 2 aastat vana muidu tipptasemel moblat loojakarja saata ainult selle pärast, et wifi ja bluetooth jupsivad. Eks ma nats proovin veel, aga põhimõtteliselt jälgin huviga Musta Reede ja Küber Esmaspäeva pakkumisi.

Minu favoriit on Welker!

Minu favoriit presidendivalimiste oleks Kristen

Eilset presidendikandidaatide teist debatti vaadates oli esimeseks mõtteks: Kas tõesti 360 miljoni inimese hulgast (ok konstitutsiooni järgi presidendiks sobivaid on ehk poole vähem) pole ameeriklastel kedagi paremat võtta??? Trump on tuntud tegija aga Bidenit jälgisin esimest korda ja pean tunnistama, et olen pettunud. Küsimus siis pigem demokraatidele: Miks Biden??? Pole ju võimalik, et neil poleks kedagi Bidenist etemat Trumpi vastu üles seada. Mitte, et mul midagi väga konkreetset tüübi või tema arusaamiste vastu oleks, aga mehel puudub igasugune karismaatilisus. Pole tähtis kui head ideed sul on aga kui esitad neid ilma entusiasmita ja koperdades pole lootust teisi veenda, eriti neid valijaid, kes pole veel otsustanud ja kes ilmselt kujunevad kaalukeeleks.

Trumpi poolt räägib tema esinemisstiil. Korrutab ühte ja sama asja kümme korda, kasutab pidevalt ülivõrdes väljendeid, kiidab Ameerikat ja teeb teisi maha. Ilmselt on analüütikud ammu kindlaks teinud, et lihtsate ameeriklaste (valijate enamus) poolehoiu võitmiseks vaja mõningaid lihtsaid aga neile meeldivaid väiteid üle korrutada. Pikemat ja keerulisemat väitlust nad niikuinii ei suuda jälgida, sel ajal lähevad pigem külmikust uut õltsi tooma. Korrupteerunud, selles mõttes, et kasutavad oma positsiooni raha teenimiseks, on mõlemad kandidaadid.

Alles eile avalikustatud välisriikide valimistesse sekkumise faktis pole kahtlust, aga piiritaguste sündmuste enda huvides mõjutamine ongi ju iga riigi välispoliitika esmane ülesanne. Hiina ja Iraan kahtlemata toetaks Bidenit. Venemaal otsus natuke keerulisem. Esialgne suur Trumpi vaimustus kadus neil üsna kiiresti kui viimane ei käitunudki soovitud malli järgi. Isegi NATO suunal rahastusega seoses liitlastega pingete tekitamine osutus pikas plaanis pigem negatiivseks arenguks. Euroopa on sunnitud rohkem raha sõjaväele suunama, mis pole sugugi Venemaale meelepärane. Teine ebameeldiv üllatus oli USA surve Vene gaasimonopoli vastu, lisaks naftahinna kukkumine. Majanduslikult pole Vene võimeline konkureerima ei USA, EU ega Hiinaga. Sõjaline võimekus on aga otseselt seotud majanduslikuga, mis võimaldab meilgi kergemini hingata.

Kaldun arvama, et Venemaal suht pohh kumb võidab, valimistesse sekkumisega aga saab külvata põhivaenlase (glavnõi protivnik) leeri segadust ja rahulolematust. Kui teha seda meelega natu kohmakalt vahele jäädes on kaotajal poolel põhjust hiljem välisagente süüdistada. Trump väidab juba praegu, et kogu valimisprotsess, ajakirjandus, FBI direktor (Trumpi määratud), rahvusvaheline üldsus, neli aastaaega, mikroorganismid, ... jne ... on tema vastu. Kas ei tule kuidagi tuttav ette😁

Keda mina eelistaksin? Neist kolmest on minu vaieldamatuks favoriidiks Kristen Welker! Enne eilse debati jälgimist olin kindlalt Trumpi vastu ja seetõttu Bideni poolt. Nüüd olen endiselt Trumpi vastu aga pole enam Bideni poolt. Ameeriklasena tekkiks küsimus kas üldse minna valima, ehk kas Trump on nii halb, et ükskõik kellele teisele tema asemel hääl anda. Miks küll demokraadid on seekord välja pannud kõige nõrgema kandidaadi üle aastakümnete???

Ennustuste järgi on seis Bideni kasuks 80% - 20%, samas ei maksa seda väga tõsiselt võtta, sest eelmiste valimiste eel ennustati Clintoni võitu 95%'se tõenäosusega.

Sõnavabadus, liberalism ja EKRE

Isegi tekst videol on ekslik, tegelikult ütleb Helme ("в Швеции" = Rootsis), 
Kui kogu intervjuud ei viitsi jälgida kuulake alates 23:50

Kui muidu pulli ei saa peab ise tegema! Nii me vähemalt arvasime kooliajal kui tekkis soov mingi tembuga igavaks läinud elu huvitavamaks muuta. EKRE käitumises võib minu arust õige tihti sama joont märgata. Eks neilgi kipub igavaks minema ja pulli tegemine tõmbab kindlasti tähelepanu. Samas on viimane Helme intervjuu tõstnud üles nii mõnegi huvitava küsimuse ja märgistanud liberaalse demokraatia valukohti.

Sõna ja arvamuse vabadus on ÜRO poolt mainitud kaks põhivabadust, paraku pole vist olemas riiki, kus neid täiel määral austatakse. Minu arusaamine nii arvamuse kui sõnavabadusest on äärmuslikult liberaalne ja must/valge: just nagu rasedusega, see kas on või ei ole. Üldiselt muidugi, mida autoritaarsemad riigid, seda suuremad piirangud sõnavabadusele seatakse. Nõuka ajal oli lihtne, sul oli täielik vabadus kiita parteid ja valitsust, viimastel aastatel võis isegi poliitilisi anekdoote suurema mureta rääkida. Rahvuste ja rasside teemal nalja viskamise peale ei vaadatud halvustavalt ehkki ametlik poliitika kõik võrdseks kuulutas. Riikliku tsensuuri mureks oli otsustada, mida tohtis avalikult kirjutada rääkida ja mida mitte.

Ise sattusin lääne ühiskonda otse endisest NL'st. Kõige rohkem üllatas mind toona lääne lapsemeelsus, mille alla kuulub ka rangelt enese ja ühiskonna tsensuuri poolt kontrollitav sõnavabadus. Ühegi grupi arvel ei tohi isegi nalja teha, kahemõttelisustest või kriitikast rääkimata (mõningad erandid nagu terroristid, seksuaalkurjategijad, ... siiski lubatud). Samas nii absurdne kui see pole, on olukord sarnane nõuka ajaga, kus lähemate sõprade grupis pole vaja tagasi hoida, kuid avalikult tuleb tabuteemasid vältida. Paraku pole võimalik arvamusevabadust kontrollida sama efektiivselt kui sõnavabadust. Inimesed saavad oma tegelikku meelsust avaldada valimistel, kus tihtipeale lihtsalt protestist liberaalse ülipüüdliku poliitiliselt korrektse lollimängimise vastu hääletatakse ühe või teise äärmuse poolt. Mul kuri kahtlus, et just ülemäärane surve sõna ja arvamusevabadusele on osaliselt nii Trumpi, paljude Euroopa äärmuslaste kui ka EKRE valimisedu taga.

Mart Helme pika intervjuu lühikesest homosid puudutavast lõigust on tehtud suur uudis. Soovides olla kindel, mis täpselt ja kuidas öeldi otsustasin ise allika üle kuulata. Tuleb tunnistada, et esialgne meediakajastus kasutas tahtlikult või kogemata vigast tõlget, mis muutis oluliselt lause sisu. Samas julgen arvata (täiesti subjektiivselt sealjuures), et mõte (mida me ei saa kontrollida) palju ei muutunud, seda kinnitas ka järgmine lause ebasõbralikkusest homode suhtes. Avaliku elu tegelane, kelleks minister kahtlemata on, peab oma sõnu äärmiselt hoolikalt kaaluma, vältimaks riigi mainet kahjustavat ja laiemalt diplomaatilisi jamasid. Minister ei saa endale lubada sama vabadust, mida tavakodanik sõpradega saunas õllekannu taga. Kas tegu oli tahtliku provokatsiooniga või keelevääratusega, seda teab vaid Mart ise. Tulemuseks igatahes üks teravamaid valitsuskriise, mille silumine nõuab ohtralt Ratase närvirakkusid. Paraku usun, et peaminister käitub pragmaatiliselt nagu varemgi, sest võim on liiga magus, et sellest loobuda. Pealegi on keskerakonna toetajad suures osas pigem siseministri avaldusega nõus.

Tahaks elada sellises utoopilises ühiskonnas, kus saan ilma üldsuse hukkamõistuta avalikult tunnistada, et mulle ei meeldi see või teine kodanik, ellusuhtumine, väärtushinnangud või kodanike grupp. Kõigiga ei saa ju olla sõber nagu praegu üritatakse lasteaias seda korraldada, paraku osutub isegi laste manipuleerimine keerukamaks kui osati oodata. Teatava mööndusena (ja vastuoluna täielikule sõnavabadusele) lisaks, et minu sõnavabaduse mõiste alla ei kuulu teiste kodanike või gruppide tagakiusamise või füüsilise hävitamise propageerimine. Ühele objektiivsele tolerastile peaks meeldima nii homod kui homofoobid😜 

Mis arvate sõnavabadusest: kas, kui palju ja millised peaks olema piiranguid.

Fotojaht: Linnaelu

Elame küll mitmemiljonilinnas, aga sellele vaatamata ei vasta linnaelu tavaettekujutusele. Pikkadel nädalavahetustel on linnas vaikne, kõik maale sõitnud ja meil tagaaias selline tunne nagu suvilas, ainult merekohin puudub.

Vaade tagaaiale, meie roheline nurgake mitmemiljonilinnas

Oktoobrikuu vaarikas aias: mõne minuti eest pildistatud, nüüd kõhtu kadunud😋

Tütre korterimaja paistab pirni ja õunapuu vahelt kui hoolikalt otsida😉

Tütre aknast avaneb klassikalisem linnapilt, meie nurgake kuskil vasakul roheluses.

Muutused elus viimasel ajal.

Mina piletisappa kiirustamas niipea kui rahvusvaheline reisimine käima läheb😜

Koroonaajastul kipub rohkesti aega üle jääma seoses harilikult ette võetud tegevustega, mida keeruline, ebamõistlik või lausa võimatu teha. Enamus meist on sunnitud oluliselt vähem suhtlema ja väljas ringi liikuma, mis tähendab rohkemat aega kodus nelja seina vahel või oma aias. Ei mingeid nädalavahetuste pidusid ega kokkusaamisi. Hakkasin mõtlema, kuidas ja kui palju on minu elu muutunud.

Pesapalliplatsid jäävad kevadeni tühjaks

Trenni mõttes suht palju: tavalise kahe-kolme  kahetunnise karate trenni asemel nädalas käin nüüd pea iga päev väljas jooksmas. Pool tundi viie kildi peale, koos soojenduse ja muude harjutustega kulub tunnike. Seega füüsilise pingutuse poolest pole olukord suurt muutunud, mis paistab silma ka kaalule astudes - endiselt kõigun 78 ja 79 kg vahel.

Töö asjus pole personaalselt mingit muutust, isegi maski ei pea me ikka veel tööl kandma ehkki soovitav oleks. Tööd sutsu rohkem kui enne, hulk kolleege viilivad kodus. Töölesõit mugavam kuna liiklus hõredam. Toidupoest ei saa koju tulles enam läbi käia, need puha lühendatud graafikul. Igal pool avalikes kohtades suletud ruumides väljaspool kodu maskikandmise kohustus, õige tüütu ehkki vajalik. Mitu korda olen poodi minnes unustanud, tõmban siis lihtsalt särgi üle nina😜

Muutused puhkuse ja reisimisega: sel aastal jääb tavapärane sügistalvine soojamaareis ära. Samas ei peaks eriti kurtma kuna olen lausa kaks korda Eestisse lennanud sel ajal kui enamus kodanikke pole lennujaama ligigi pääsenud. Sügisepoole kasutasin maksimaalselt kohalikke ringiliikumise võimalusi käies nii lühematel päevastel kui ka pikematel matkadel. Tegelt väga mõnus aeg: igasugu vastikud putukad maha surnud või talveunne kobinud, aga ilmad ikka veel suht soojad ja ilusad.

Kaasa ja koertega pühapäevasel jalutuskäigul

Võiks arvata, et nüüd ju hullult aega aia ja maja juures igasugu projekte ellu viia ning renoveerimist ette võtta. Ei tea miks, aga viitsimist pole suurt olnud, mingit mõistlikku vabandust küll ei oska välja mõelda. Köögis siiski vaja lõpuks uus pliit kohale paigutada. Õnneks tegu kaasa initsiatiiviga, kes peab enne minu tegutsema hakkamist välja mõtlema mis ja kuidas täpselt ta paigutust ja materjale soovib.

Olen tavalisest rohkem läpaka taga istunud nagu arvatavasti paljud teisedki. Uudiste, blogide lugemise ja FB'le kulutatud aja kõrval hakanud yuotube videosid vaatama. Leidsin kaks lemmikut: Isaac Arthur ja Arvin Ash, kes mõnusalt tavakodanikule arusaadavas keeles teadusprobleeme ja futuristikat lahkavad. Oleks ainult kooliajal selline võimalus olnud! Lisaks pakuvad huvi ajaloolised videod alates ürgajast kuni teise maailmasõja lahinguteni. Universumi, tehnoloogia, geoloogia ja laiemalt teadusteemalisi klippe jälgin põnevusega. Ralli kokkuvõtteid naudin mis siis, et Otil just kõige paremini ei lähe. Karate viimaste aastate vabavõitluste paremaid matshe olen üle vaadanud. Meelelahutuseks klikin ka igasugu naljakate ebaõnnestumiste või autoavariide videote linkidel.

Kuidas teie elu koroonaaastal muutunud on?

Mida läpakas teete või youtubest vaatate?

Reisin ... unes ja koroonauudisi kah

Mälestus Kuubalt 4 aasta tagant

Täitsa mõnus soe ilm. Tulin ookeanist ujumast ja läksin rattaga mägedesse sõitma. Kummaline, et üldse polnud raske mäest üles. Kruusateed nagu ikka kolmandas maailmas. No muidugi, olen ju Costa-Ricas. Siis hakkas tekkima kerge mure, ei tea kui turvaline nii kaugel hotellist. Kohalikust maabensukast ja poest mööda sõites vahtisid mingid tüübid ülemäärase huviga. Vahepeal lükkasin ratast käekõrval, kaks naist teismelise tütrega tulid vastu. Kui olid möödunud kuulsin tuttavat kõla, eesti keel kuram. Pöörasin ringi: "Eesti keelt saab ka igas maailma nurgas kuulda!". Lobisesime rõõmsalt veidi tühjast tähjast, no ikkagi rahvuskaaslased teises maailma otsas. 

Sõitsin edasi, tekkis kahtlus, kus täpselt olen. Mobla kaardile pilku visates oli GPS sinine punkt hoopis kaugel sisemaal. Rannikul oleva hotellini selle palavaga pikk maa vändata mõtlesin ... ja ärkasin üles. Küte oli vastu hommikut peale läinud ning troopilised unenäod põhjustanud. Unenäost jäi meelde ka paar soesetut kildu pirakast maost, jaaguarist, mingist indiaani raidkujust, ... Ilmselgelt annab aju alateadlikult märku reisimise puudusest, nii lahe oleks ju kusagil soojal maal sukelduda, matkata, rannal lebotada ja kokteile libistada😉 Kuradima koroona paneb piirid peale, momendil olevat Kanadast võimalik piiranguteta reisida kaheksasse riiki. Pakistani suurt ei kipu aga Bahama oleks täitsa ok kui ei peaks tagasitulles kaks nädalat karantiinis istuma. See aasta jääb vist soojamaareis ära, tee mis tahad. 

Ontario on kevadise rekordi löönud

Ülemaailmne graafik on
kolme jõnksuga laine.

Koroona koha pealt jälgin numbreid ja sügan kukalt. Maailm ja paljud riigid löövad nakatumiste arvuga rekordeid, kaasa arvatud Ontario. aga poliitikud keelduvad tõsisemaid piiranguid kehtestamast. Põhjendus, et see lööks majandusel jalad alt. Kindlasti paneks põntsu aga kas pidurdamatu haiguse levik ei pane hullema, ehkki veidi hiljem? Jaaa... ma tean, et kevadised ja praegused numbrid pole otseselt võrreldavad. Nakatunuid rohkem kuid kuna suures osas nooremad siis ka haiglad pole veel ülekoormatud. Samas on ju selge, et kui ei võeta drastilisi meetmeid vanemate ja ohustatumate isoleerimiseks jõuab varem või hiljem haigus ka nendeni. Momendil on suhtumine pigem selline, et olgem kõik ettevaatlikud enda äranägemise järgi. Põhimõtteliselt jäetakse enda hoidmine kodanike endi kätesse, loodetavasti õigustame usaldust.

BBC avaldas arvamusloo (väidetavalt allkirjastatud paljude teadlaste ja arstide poolt) kus hoiatati "lockdowni" eest ning soovitati isoleerida vanemad ja ohustatumad aga lasta ülejäänud elanikkonnal normaalse eluga jätkata (ja viirus läbi põdeda). Ma pakkusin sarnase mõtte välja juba kevadel, paraku ei kujutanud siis ega kujuta ka praegu ette kuidas oleks reaalselt võimalik osa ühiskonnast piisavalt hästi isoleerida vältimaks viiruse läbimurdmist. Kipub olema nende ideede killast, mis teoreetiliselt lihtsad ja loogilised kuid praktilises elus erinevatel põhjustel pea võimatud rakendada.

Väljakutse - vaade köögiaknast

Vastasmaja tellissein läbi vihmase pesemata akna pole just ihaldusväärne vaade,
õnneks mina palju köögi akna taga ei viibi😜

Tükk aega kaalusin kas sihukesest väljakutsest üldse osa võtta. Kööke on küll mitmeid, mida võiks omaks nimetada, aga ainult Eestis olevatest on väljavaade pildistamist väärt. Momendil seal ei viibi ja pilti teha ei saa. Mõningase otsimise peale suutsin vaid paar enam-vähem pilti leida. Siinsetest elamistest ühel polegi köögil akent ja teise vaade pole just kadestamisväärt nagu võite ülaloleva pildi põhjal isegi veenduda. Vähemalt magamistubade akendest avanevad vaated on hingekosutavad. Postitan siis ühe Torontost ja teise Eesti ajutise köögi aknast.

Eestis on esialgu ajutine köök sauna eesruum ja seal ka ajutine köögiaken,
paraku on vaade vaatamata madalale asendile pikalt parem kui Torontos.

Must ja Valge ... kass

Kes minu eakaaslastest ei mäletaks musta ja valge koera seiklusi, seda multikat mida soome telekast vaheldumisi roosa pantriga lasti. Igatahes sain paraja üllatuse osaliseks kui käisin noorema tütrega shoppamas kaasas (tal pole endal ei massinat ega Costo liikmekaarti) ja aitasin hiljem kraami korterisse viia. Paari kuu eest meilt välja kolides oli ta oma valge kassi muidugi kaasa võtnud, toda karvapalli igatseme kõik "mahajäänud" taga (valgete tolmupallide kadumise üle on siiski hea meel). Kass tuli kohe mulle vastu ja tundis ära, järsku vilksatas miski must vari perifeerses nägemisväljas. Enne kui jõudsin fokuseerida kadus teise tuppa. Hallukad ... ? Vaatasin kahtlevalt tütrele otsa, mis see oli???

Me võtsime varjupaigast kiisupoja, et Mangol igav ei hakkaks. Eee... ah soo ... kas lähemalt saaks näha. Laps siirdus arvutituppa/kodukontorisse elukat otsima, lõpuks leidis riidekapist ja sikutas välja. Kiisu esialgu veidi kartlik aga kui olin nats süles hoidnud ja silitanud rahunes maha. Ronis isegi kukile, nii kõrgelt muidu ei saa maailma uurida. Ilus armas neljakuune kassilaps. Mangoga tundus hästi sobivat, sel ajal kui seal olin mängisid vahepeal ja Mango isegi lakkus pisikest. Kassid on suht territoriaalsed elukad, võimalik, et kuna suurem kass kolis alles äsja ei jõudnud ta territooriumi veel täiega omaks tunnistada.

Ma vist polegi kirjutanud tütre elukoha vahetusest. Eks ta oli seda mõtet pikemalt plaaninud aga praktilistel asjaoludel, millest finantsilised ühed olulisemad, kippus liiga ulmeline olema. Poisiga koos muutus mõte realistlikumaks. Paraku on siinsed korterite üürid normaalses linnaosas kahe inimese tavalise sissetuleku piiri peal. Kellegi keldri või ühetoalise hotellitüüpi korrusemaja korteri eest jaksaks tasuda, aga see oleks paras elustandardi kukkumine. Lõpuks ulatasime vanemlikult oma abistava käe ühelt poolt võimaldades noortel omaette elama asuda ja teiselt poolt kindlustasime oma pensisammast. Kokkuvõttes soodne lahendus kõigile pooltele praeguses ebakindlas maailmas.

Maja ise asub igati soodsas kohas ja viisakas rajoonis. Metroo lõpp-peatusest paar minti ja meie majast viis minti jalutada. Vaade korterist viieteist kildi kaugusel asuvale kesklinnale, rõdult on isegi järv kauguses näha. Kaks korteri juurde kuuluvat garaazhikohta üürivad nad esialgu välja, sest autot ei ole ja lähemas tulevikus pole ka plaanis. Eesti mõistes tegu kolmetoalise kahe vannitoaga korteriga kusjuures köök, elutuba ja söögituba kõik üks suur avatud ruum. Noormees tegi kohvi, rüüpasin seda ja silitasin diivanil istudes kassi. Noored tundusid igati õnnelikud - mõni ime. Tuli enda noorus meelde kui oma pisikese ühetoalise korteri saime - milline õnnis tunne, et oled oma aja ja tahtmiste peremees. Me kaasaga samas vanuses ja just abiellunud ning superõnnelikud sellise vedamise üle. Nõuka ajal noortel omaette korteri saamine ju paras sahkermahker. Murran pead, mida noortele soolaleivakingituseks teha, üks võimalus koduaiast mahavõetud õunapuuoksast kassidele ronimispuu meisterdada.

Taamal Ontario järv

Killarney 5 - Chikanishing (3km)

Georgian Bay graniidist põhjakallas

Viimane päev kipub igasugu reisidel ja väljasõitudel alati natu kurvavõitu olema. Samas ükskõik kui tore reis ka on, alati mõnus koju tagasi pöörduda ja oma voodis magada. Igatahes ilm oli ilus, hommikusöögiga jokutasime mõnuga. Tegime isegi lõket eelmisest õhtust ülejäänud söestunud rontidest ja põletasime paberiprahi ära, vähem koju kaasa tarida. Vöötorav oli eriliselt julge ning käis muudkui toitu norimas. Eks paljud telgitajad on pakkunud, andsime meiegi oravale sobilikku kraami nagu pähkleid ja seemneid. Metsloomade toitmine pole muidugi soovitav, kuid ilmselgelt on telgiplatside ümbruses pesitsevad elukad kohanenud uutsorti toiduvarumisvõimalustega nagu üleeelmisel õhtul võisime pesukarude käitumisest näha.

Ilm kergelt pilvine ja kuiv, telgid siiski öisest kastest niisked. Varustuse kokkupakkimise peale kulus tunnike. Väga korralikult sättimisega vaeva ei näinud, kodus tuleb niikuinii magamiskotid, madratsid ja telgid enne ära kuivatada kui lähevad riiulitesse järgmist kevadet ootama. See aasta pole enam kavas üleöö matkama minna. Päevaseid trette teeme kindlasti ilusate ilmadega, nii ennast kui koeri vaja aeg-ajalt tuulutada.

Pilt George Lake'st välja voolava jõe sillalt

Jalutasin korra järve äärde ja kallast pidi sillani ning tagasi. Lootsin mõne ilusama kivi leida. Miskit eriti ägedat polnud aga jõekesest korjasin paar tükki kaasa. Tegelt olin iga päev vähemalt ühe üles korjanud, OSA järve äärest unustasin võtta. See-eest Silver-Peaki retkelt leidsin maru ägeda roheka tooniga kvartsiidi tüki. Enne platsilt ärasõitu tegime tiiru peale veendumaks, et miskit maha ei jäänud, kõik oli kenasti puhas ja korras.

Chikanishing raja algus

Viimaseks ürituseks oli plaanitud Huroni järve põhjakaldal Georgian Bay ääres asuva Chikanishing raja läbimine. Asub järveäärseil graniidipaljandikel, väga sarnane Soome lõunarannikuga. Suurelt teelt paar kilti järve poole asus parkla. Kohe alguses igavesed ilusad vaated, isegi tütar, kes pildistamisest suurt ei hooli, võttis mobla välja.

Püstloodne sile pragudega graniit

Ronimas

Järve äärde saamiseks tuli paar graniidiseljandikku ületada. Mõni pakkus ahvatlevat väljakutset ronijatele. Kuna matte kaasas polnud ei hakanud keegi proovima aga lihtsamast kohast märgitud raja kõrvalt vinnasime end kõik lõbu pärast üles.

Järvel oli külm udu ja vaated saartele sellised mõnusad kõhedust tekitavad. Ühest küljest oleks ju tore sellist saarekest koos sealse mugava hütikesega omada, teisest küljest hakkaks vist õige pea üsna igav kui pindala vaid tuhat-paartuhat ruutmeetrit.

Punane, roheline, kollane, valge, ...

Kvartsisoon graniidis

Veidi aega kõmpisime lamedaid rannikukaljusid pidi kuni rada uuesti sisemaale pööras. Veel mõned pildid, natuke ronimist ja läbi metsa tagasi auto juurde. Oligi meie viiepäevane matk läbi. Linna sõitma hakates tuli lõpuks päike välja, tütar klõpsas minu palve peale sõidu pealt mõne pildi esiaknast. Bensu võtsime lõpuks teeäärsest madaltehnoloogilisest kalonkast, hulga ja hinna pidin suuliselt soojakus istuvale tüübile teatama. Ilmselt paistsin usaldusväärne, sest kontrollima ta küll ei viitsinud minna.

Neli tundi kojusõitu, ilm läks lõuna poole liikudes järjest soojemaks. Torontosse sisse sõites jõudsin viimasel momendil kõrvalteele pöörates napilt meeletut liiklusummikut vältida. Hea et Googlet ei kuulanud, vaid käitusin oma kõhutunde kohaselt (samas tuleb tunnistada, et üldiselt on Google liiklusinfo järgimine mõistlikum kui kõhutunde põhjal otsustamine). Jube nöök oleks matka lõppakordina kolm tundi kiirteel istuda.