Eilne (Pühapäevane 25.Okt) Aktuaalne Kaamera oli igati lahe vaatamine. Kokku korjatud suur hulk Helme skandaalimaitselisi väljaütlemisi, lisaks kommentaarid meediaspetsidelt. Tuleb tunnistada, et ajad on ikka kõvasti muutunud, ja mitte ainult Eestis. Vanasti lendasid ministrid (ja isegi peaministrid) vuhinal palju pisemate apsakate eest, meelega provokatsioonilistest avaldustest rääkimata. Hans H Luige arvamusel on Helme puhul tegu vägagi kaalutletud poliitilise käitumismalliga. Mulle personaalselt jääb siiski suht segaseks motiiv, sest ei kujuta ette kuidas oleks nii võimalik populaarsust valijate hulgas kasvatada. Enam-vähem kõik, kellele selline stiil meeldib, hääletavad niikuinii EKRE poolt, ülejäänusid tõukab pigem eemale. Kui juurde ei saa siis äkki tegu kartusega tagasihoidlikuma käitumisega seniseid valijaid kaotada😏
Samas lõi häiresireeni huilgama Reformi plaan "vihakõne" vastase seaduse asjus. Pidage nüüd ometi hoogu. Põhiseaduses juba on väga selgelt paragrahv 12'ga sellealased sõnavabaduspiirangud (millega olen täiesti nõus) määratud.
PÕHISEADUSE Paragrahv 12
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Selle karmistamine mingi "vihakõne" sisseviimisega annaks liiga palju tõlgendamisvabadust valitsevale kildkonnale. Momendil võib-olla ei kasutataks kurjalt, aga mine tea kuidas mõni teine valitsus kunagi tulevikus seadust tõlgendab. Venemaa on küll valgusaastate kaugusel, kuid nende propagandat ja solvamist puudutavad seadused hoiatavaks näiteks.
PÕHISEADUSE Paragrahv 45
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole.
Saan aru Kaja Kallase soovist Helme ütlemistest poliitilist profiiti lõigata kuid selleks ei pea uusi vabadusi piiravaid seadusi vastu võtma. Paragrahv 45 seab väga selgelt lisapiirangud riigiteenistujatele, kelleks ka minister on. Paraku on selge, et ehkki Helme viimane avaldus oli maitsetu ja sobimatu siis seadusega vastuollu ei sattunud see mingi nurga alt. Pole kahtlust, et vastasel juhul oleks minister kohtukutse saanud. Ma tõesti ei sooviks elada sellises Eestis, kus ei tohi öelda, et sa ei suhtu kellessegi sõbralikult. Endise NL kodanikuna pean ülimalt oluliseks igasuguste vabaduste ja eriti sõnavabaduse säilimist võimalikult laias ulatuses. Olen täiesti nõus õiguskantsleri ja eriti advokaat Paul Kerese seisukohtadega (AK's alates 24:30 - 30:00).
Isegi kodus tekkis kaasaga sel teemal vaidlus, sest tema arust ei tohiks kedagi solvata. Minu arust on suur vahe sees kas tegu laimamisega (mis on seadusega keelatud) või solvamisega. Laimamise puhul levitad ebatõest või alusetut infot kellegi kohta, solvamise puhul enda arust tõest kuid ebameeldivat. Näiteks nimetad kedagi paksuks, kiilakaks, kobakäpaks, valgenahaliseks, lolliks ... kui see tõepoolest nii on. Jääb arusaamatuks, miks täiskasvanud inimene peaks solvuma mingi sellelaadse ütlemise peale. Muidugi häiriv kui pidevalt ette heidetakse mingit puudust. Lahenduseks tüübile öelda, et see ei meeldi või vastata samaga ja osutada mingile tema puudusele ja kui ei aita siis lõpetada suhtlemine. Nagu jällegi, minu arust ei pea riik oma seadustega reguleerima solvamist.
Õnneks kinnitas minu vaatenurka perfektselt ajastatud järgmine saade, mille kaasa ekraanile võlus. Paari nädala vanune "Hommik Anuga" - külaline 30 aastat Soomes elanud eestlane Antto Terras, kes avaldas äärmiselt populaarseks saanud raamatu "Viro sensuroimaton". Terve hulk sealseid väiteid oleks tehniliselt ikka väga solvavad eestlastele. Samas ei näidanud naine mingeid solvumise märke, hoopis mugistas naerda. Otsustasime tellida e-raamatuna kuna mees ise tundus nii muhe ja eetris kõlavad naljad vastasid just minu maitsele. Kui loetud saab, teen ehk lühikokkuvõtte ja annan teada mis arvan.
Ootan siis su kokkuvõtte ära enne kui sajalisi luftitan :P
ReplyDeleteE-raamatuna vaid 8 euri ;) Muideks see on soomekeelne ja saates väideti, et enamus eestlasi soome keelt ei valda, mis küll tundus minuvanusele eestlasele natuke uskumatu. Eks ajad ole muutunud ja esimeseks võõrkeeleks soome asemel pigem english :P
DeleteTallinn ei ole kogu Eesti. Lõuna-osariikides on soome keelega alati kehvasti olnud, sest siia nende tv ei ulatunud.
DeleteTõsi on, ehkki Tallinn ja põhjarannik moodustavad rahvaarvuliselt vist enamuse Eestis. Hea näide üldistamise kitsaskohtadest😉
DeleteKui Eestis toimuvat jälgid, siis peaksid teadma, et vihakõne seadustamist nõuab Euroopa Liit. Reformikatel nüüd uus relv valitsuse kallal närida, kuna need tõrguvad nimetatud seadust vastu võtmast.
ReplyDeleteKusagilt kõlas tõepoolest läbi see EL nõudena. Minu personaalse arvamuse kohaselt ei pea samas iga EL piiksatuse peale kohe hüppama. Pigem vääriks sõnavabaduse piiramise (vihakõne) seadus referendumit mitte abielu teemaline.
DeleteEh misasja? Sa töötad ise valitsuse juures (olen ma aru saanud) ja peaks ju teadma, kuidas riik töötab.. Oled mingis liidus, siis mängid kõiki mänge kaasa - vähemalt ametnikud mõtlevad nii. Eesti omad lisaks mõtlevad, et mängiks kõigist teistest paremini ja usinamalt.
DeleteMingit parteilist seost ma siin eriti ei näe. A sellega, et reform rabeleb suvaliselt, olen ma küll nõus.
Noh tuli ära:
ReplyDeleteEestile ja Rumeeniale otsustas Euroopa Komisjon saata ametliku märgukirja, et vihakõne ja avalikud üleskutsed vihakuritegudele pole seadustes adekvaatselt käsitletud.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-komisjon-alustas-eesti-suhtes-vihakone-rikkumismenetlust?id=91524969
Kaur
Ma lugesin kah seda uudist ja mugistasin omaette ajastuse üle. Samas pole mul selge kas ja milliseid reaalseid tagajärgi toob kaasa selliste tühiste EL ettekirjutuste ignoreerimine. Meil on palju tõsisemad sisulised näited Poola ja Hungari näol samas pole mokalaadast asi palju kaugemale jõudnud, või olen ma midagi maha maganud?
DeleteProtseduur on pikk ja käib mitu korda edasi-tagasi. Komisjon küsib liikmesriigilt täpsemat infot, selles etapis võib selguda, et vastuolu oli ainult näiline. Kui selle infovahetuse käigus kokkulepet ei tule (enamasti tuleb), läheb asi Euroopa Kohtusse. Kui kohtuotsus tuleb liikmesriigi kahjuks ja liikmesriik ikka nõudeid ei täida, läheb uuesti kohtusse ja sedapuhku on arutamisel juba trahvi määramine; kui ka see kohtuotsus tuleb riigi kahjuks, tuleb trahv. Kui võrrelda riigisiseste menetlustega, siis võrreldav haldusmenetlusega, mis võib samuti lõpuks kohtuasjaks üle minna. Ei käi läbi seadusandliku võimu (st parlamendis ei pea hääletama).
DeleteKõik need menetlused ei jõua trahvini, enamasti tuleb enne riigi ja komisjoni vahel mingi kokkulepe ära, aga kui ei tule ja kohus otsustab, et jah, rikkumine leidis aset ja riik pole ka seda kohtuotsust täitnud, siis need trahvid ka tulevad.
Näiteks Eestil on varem tulnud ühe rikkumismenetluse tagajärjel 33,4 miljonit eurot suhkrutrahvi tasuda.
Ungari ja Poola puhul pead sa vist silmas neilt hääleõiguse võtmist, see on palju karmim asi (kõige karmim sanktsioon ELis üldse) ja seepärast võtab ka kauem aega. Keeruliseks teeb see, et Euroopa Liidu Nõukogus peab see ettepanek saama 4/5 enamuse (ja parlamendis 2/3). Ja see on alles esimene etapp, seejärel saab riik oma seisukohad esitada ning Euroopa Liidu Nõukogus peab tulema kõigi liikmesriikide (v.a see üks, keda arutatakse) ÜHEHÄÄLNE otsus, et see liikmesriik tõesti rikub raskelt aluspõhimõtteid. Ja kolmandas etapis - kui sinna jõutakse - hääletatakse konkreetselt karistuse üle, kas võtta rikkujalt hääleõigus ära või mitte, selleks on vaja vähemalt 55% liikmesriikide nõusolekut, kes ühtlasi peavad esindama vähemalt 65% elanikest (st vaja on korraga nii riikide kui elanike enamust).
Lisan, et Poola ja Ungari menetlus pääses parlamendist läbi ja on praegu teise etapi ootel, aga nõukogus seda ühehäälset nõusolekut ilmselt ei tule, sest nad saavad vastastikku üksteise kohta tehtud otsuseid vetostada (liikmesriik, kelle hääleõiguse äravõtmist arutatakse, ise ei saa hääletada, aga kui neid on juba kaks, siis saavad nad käsi-peseb-kätt mängu mängida).
DeleteKui nõukogu eesistuja oli Soome, siis nende plaan oli panustada pigem sellele, et EList raha saamine sõltuks õigusriigi põhimõtete täitmisest. Praegu on eesistuja Saksamaa, aga tal on käed peamiselt koroonaga tööd täis, muud asjad jäävad tahaplaanile.
huh, vaevu jõudsin seda kirjutada, kui paar päeva hiljem tuli uudis ära:
Deletehttps://www.err.ee/1155769/el-leppis-kokku-oigusriigi-pohimotete-sidumises-eelarvega
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/el-joudis-kokkuleppele-pikaajalise-eelarve-sidumises-oigusriigi-reeglitest-kinnipidamisega-liikmesriikides?id=91590075
Kusjuures nagu näha, siis just parlamendi survel.
see ka, et ega komisjon ei ajasta oma menetlusi meie sisepoliitika järgi. See menetlus on ammu oma järge oodanud (enne kirjutatakse vastastikku tükk aega niisama ja üritatakse ära klaarida) ja nüüd jõudis lihtsalt asi siiamaani. Suur organisatsioon, asjad käivad omas rütmis.
ReplyDelete