Kes minu eakaaslastest ei mäletaks musta ja valge koera seiklusi, seda multikat mida soome telekast vaheldumisi roosa pantriga lasti. Igatahes sain paraja üllatuse osaliseks kui käisin noorema tütrega shoppamas kaasas (tal pole endal ei massinat ega Costo liikmekaarti) ja aitasin hiljem kraami korterisse viia. Paari kuu eest meilt välja kolides oli ta oma valge kassi muidugi kaasa võtnud, toda karvapalli igatseme kõik "mahajäänud" taga (valgete tolmupallide kadumise üle on siiski hea meel). Kass tuli kohe mulle vastu ja tundis ära, järsku vilksatas miski must vari perifeerses nägemisväljas. Enne kui jõudsin fokuseerida kadus teise tuppa. Hallukad ... ? Vaatasin kahtlevalt tütrele otsa, mis see oli???
Me võtsime varjupaigast kiisupoja, et Mangol igav ei hakkaks. Eee... ah soo ... kas lähemalt saaks näha. Laps siirdus arvutituppa/kodukontorisse elukat otsima, lõpuks leidis riidekapist ja sikutas välja. Kiisu esialgu veidi kartlik aga kui olin nats süles hoidnud ja silitanud rahunes maha. Ronis isegi kukile, nii kõrgelt muidu ei saa maailma uurida. Ilus armas neljakuune kassilaps. Mangoga tundus hästi sobivat, sel ajal kui seal olin mängisid vahepeal ja Mango isegi lakkus pisikest. Kassid on suht territoriaalsed elukad, võimalik, et kuna suurem kass kolis alles äsja ei jõudnud ta territooriumi veel täiega omaks tunnistada.
Ma vist polegi kirjutanud tütre elukoha vahetusest. Eks ta oli seda mõtet pikemalt plaaninud aga praktilistel asjaoludel, millest finantsilised ühed olulisemad, kippus liiga ulmeline olema. Poisiga koos muutus mõte realistlikumaks. Paraku on siinsed korterite üürid normaalses linnaosas kahe inimese tavalise sissetuleku piiri peal. Kellegi keldri või ühetoalise hotellitüüpi korrusemaja korteri eest jaksaks tasuda, aga see oleks paras elustandardi kukkumine. Lõpuks ulatasime vanemlikult oma abistava käe ühelt poolt võimaldades noortel omaette elama asuda ja teiselt poolt kindlustasime oma pensisammast. Kokkuvõttes soodne lahendus kõigile pooltele praeguses ebakindlas maailmas.
Maja ise asub igati soodsas kohas ja viisakas rajoonis. Metroo lõpp-peatusest paar minti ja meie majast viis minti jalutada. Vaade korterist viieteist kildi kaugusel asuvale kesklinnale, rõdult on isegi järv kauguses näha. Kaks korteri juurde kuuluvat garaazhikohta üürivad nad esialgu välja, sest autot ei ole ja lähemas tulevikus pole ka plaanis. Eesti mõistes tegu kolmetoalise kahe vannitoaga korteriga kusjuures köök, elutuba ja söögituba kõik üks suur avatud ruum. Noormees tegi kohvi, rüüpasin seda ja silitasin diivanil istudes kassi. Noored tundusid igati õnnelikud - mõni ime. Tuli enda noorus meelde kui oma pisikese ühetoalise korteri saime - milline õnnis tunne, et oled oma aja ja tahtmiste peremees. Me kaasaga samas vanuses ja just abiellunud ning superõnnelikud sellise vedamise üle. Nõuka ajal noortel omaette korteri saamine ju paras sahkermahker. Murran pead, mida noortele soolaleivakingituseks teha, üks võimalus koduaiast mahavõetud õunapuuoksast kassidele ronimispuu meisterdada.
Taamal Ontario järv |
Must ja valge koer tuli eesti tv pealt nagu ka Oota sa?! jänhes :)
ReplyDeleteÄkki tõesti, ma vaatasin ETV'st tollal ainult Kalevi korvpallimänge😁
ReplyDelete