Pole juba kaks nädalat jooksmas käinud, sest mingil täiesti seletamatul põhjusel hakkas parema jala hüppeliiges peale Albion Hills matka järgmisel päeval tunda andma. Pole hullu, ennegi siit sealt veits valus olnud, seepärast ei saa ju jooksmata jätta. Lippasin tavapärase kuuekildise ringi ära ehkki valusavõitu oli. Järgmine päev paistetas liige üles, võtsin puhkusepäeva. Ülejärgmisel arvasin, et nüüd juba korras, ajasin jooksuriided selga ja startisin. Üle saja meetri ei suutnud joosta, sihuke valu lõi sisse, lonkasin koju. Järgmised päevad sidusin elastiiku ümber jala ja komberdasin ringi. Tööl ütlesin, et kindlasti koroona kuna töökaaslane oli sama sümptomiga (valutava jalaga) positiivse proovi andnud.
Nädalavahetusel käisin metsas tuttaval abiks suvilale vooderdust peale löömas. Tuli rasket kraami vedada ja redelil ronida, jalale kasuks see ei tulnud. Õhtuti tuikas päris vastikult ehkki päeval polnud nii hull. Viimase päeva saun tegi olemise paremaks aga kui ka järgmisel nädalal ei ilmnenud paranemise märki, otsustasin arsti juures käia. Päris vastik päev läbi longata, pealegi läheb aia taha mu plaan aasta lõpuks "karjääri" kogukilometraazh 5000'ni viia. Õieti juba läks, hea kui saan sel aastal 1200km kirja. Ehkki läksin varahommikul polikliinikusse kohale kujunes ooteajaks kaks tundi. Mingit numbrite süsteemi siin maal ei tunta, ainult elav järjekord maksab. Kui ma selle kahe tunniga köhiva ja tatistava seltskonna keskel oodates koroonat ei saanud võib kindel olla, et mulle see haigus külge ei hakka. Positiivse testiga lahkus üksjagu patsiente.
 |
| Sidrunväändiku marjad |
Tundsin end õige totralt mingi sihukese tühise asja nagu paistes hüppeliigese pärast arsti juurde pöördumise pärast. Doktor kergitas kah kulmu, mis mõttes, välja väänanud jalaga tulite siia? Mainisin, et mul seda ennegi juhtunud aga tavaliselt läheb mõne päevaga üle, nüüd juba kümnes päev ja ei miskit paranemise tundemärki. Lasi soki ära võtta, vaatas ja tõdes: on jah nats paistes. Katsus vähe ja pigistas, et kust täpselt valus. Kummaline ongi: kord siit, kord sealt, enamasti liiges aga vahepeal ka kõõlus või isegi säärelihas. Diagnoosiks: väänatud jalt, mõranenud luu, podagra, reoma, artriit, ... kirjutas saatekirja röntgenisse, ultrahelisse ja vereproovi andmiseks, et milline neist.
 |
| Viigimari |
 |
| Tomat õitseb😕 |
Aitab põdemisest, täna korjasin aiast viimased kiwid ja sidrunväändiku marjad, isegi peotäis vaarikaid olid valmis ja sügavpunased, mitte küll nii magusad kui suvel, aga ikka head. Viigimarjad vist valmis ei saa, peab googeldama kuidas viigipuud paremini talve vastu kaitsta.
Tunnista heaga üles, tule kapist välja - sul on sellesamuse (mulle tihtipeale närvidele käiva :)) üüberpragmaatilise, pahatihti dotseeriva ja/või patroneeriva insenerifassaadi taga hoopis teistsugune persoon peidus. Selline, kes sätib sügislehti mustrisse ja pildistab lilli ja linnukesi ja beebitomateid. :)
ReplyDeleteAga jalale, jah, kiiret ja põhjalikku paranemist.
😁 Äkki hoopis haraka sündroom: kui ilusad, läikivad, värvilised, pehmed ja karvased asjad silma jäävad ning mobla käepärast et saa mitte pildistamata jätta😉
DeleteÄkki Borrelioos . Nakatumisrisk sõltub puugiga kontaktis oleku kestusest. Risk suureneb, kui puuk on olnud nahas üle 48 tunni, aga nakatuda võib ka lühiajalise kokkupuute korral. Umbes nädala möödudes või veidi hiljem tekib puugihammustuse kohale punetav laik. Punetus ei sügele ega valuta, see võib laieneda ja olla keskosas heledam. Ilma ravita püsib punetus, nn migreeruv erüteem, mitu kuud ja selle läbimõõt võib ulatuda mitmekümne sentimeetrini.
ReplyDeleteHaiguse esmasümptomiks võivad olla ka liigese- ja lihasevalud. Kahjustuvad üks-kaks suurt liigest, nahk liigesel ei puneta, esineb vaid kerge turse.
Sümptomid suht sarnased küll aga mul oli puugivärk 3 kuud tagasi suvel ilma igasuguste laikudeta. Kui googeldada võib leida igavese portsu sümptomitega kokku sobivaid hirmsaid haigusi. Nüüdseks jalg enam-vähem paranenud, jooksen jälle nagu noor hirv ;D
Delete