Wednesday, November 30, 2022

Minu tingimused paradiisile.

Rand 30 meetrit ukse ees

Et te ei peaks kulutama aega terve postituse lugemisele saamaks teada, mis on minu tingimused paradiisile käin need kohe alguses välja (vanajumal pane tähele kui isu mu hinge järele😉):  Korallkari snorkeldamise võimalusega. Head süüa ja juua kogu aeg käepärast (sealjuures ka prantsuse konjakid ja shampa), mida tuuakse (soovitavalt napis riietuses näitsikute poolt) nii randa kui tuppa, et ei pea alati end ise restosse vedama. Liivarand sooja mereveega. Startreki sorti momentaalne asukoha teisaldamine "beaming up" et ei peaks tüütut lennureisi taluma kui soov vahepeal suusamäele minna, ... Nimekiri pole lõplik, aga need tingimused on vastuvaidlematud. Ja ei maksa teha sellist viga, et kuumavee mullivanni paigutad troopikaparadiisi mitte suusakuurortisse!

Ah et miks ma vahepeal blogistanud pole. Põhjus nagu enamustel inimestel paljude tegevuste kohta, lihtsalt ei viitsinud ja oli palju paremat tegevust, mõni ime kui viibid paradiisis. Siit moraal: ärge imestage kui lahkunud kaaskondsetelt enam mingeid sõnumeid ei saa😜 Hea isegi, et viitsisin elus olemist kinnitavaid pilte instas ja FB's postitada. Täna juba teine päev tagasi jahedas ja niiskes Torontos, lõpuks hakkab ka väsimus järgi andma. Ühesõnaga võtsin end kokku ja sundisin läpakat avama. Omaette irooniline fakt: läpakas oli kaasas, isegi väga hea internet levis, kuid lihtsalt polnud viitsimist ja aega isegi uudistega end kursis hoida. Vuti MM'st, mida tavaliselt jälgin pole rohkem aimu kui lennuväljal nähtud mäng, mille olen juba unustada jõudnud.

Kel viitsimist siiani lugeda, sellele avaldan saladuse, et viibisin nädalakese sotsialistlikus paradiisis Kuubas. Paradiisiks on see riik siiski vaid rikastele valgetele paksudele turistidele mitte kohalikele elanikele, kelle elu eesmärgiks pole mitte kommunismi üles ehitamine vaid välismaalasi teenindavatesse kuurortidesse tööle saamine, mis neid otsemaid kohalikku kõrgklassi tõstab. Kes veel mäletab nõuka aega saab väga hästi aru millest jutt, kes ei mäleta sellele pole mõtet rääkida, niikuinii ei saa aru. Oma vestlustest kuubakatega võin kinnitada, et me mõistsime üksteist poolelt sõnalt ja vahel ka ilma sõnadeta, sest seintel võivad sealmaal kõrvad olla. Autoritaarne kord ja äärmine paranoia käivad käsikäes.

Enne kui asun reisukirjelduste juurde lisan infi miks ja kuidas ma just selle sihtmärgi valisin. Nimelt on kunagise andmeanalüütikuna kombeks iga suurema kulutuse korral teha kiire analüüs parima võimaliku otsuseni jõudmiseks. Korrektse lahenduse saamiseks on tähtis valida õiged sisendandmed ja täpselt sõnastada soovitav tulemus. Reisusihtkoha valikul võib neid olla õige mitut masti: hind, prestiizhikus, lennuaeg, piirkond, seltskond, ... Minu esimeseks kriteeriumiks on alati nii objekti kui ürituse puhul: mida ma tahan saada? Nii lihtne see ongi kui ei soovi hiljem pettuda. Kui ma tahan tüdrukuid linna peal lantida siis vaja punast Ferrarit kui tahan sõnnikut vedada sobib sibiauto paremini. Seekord oli sooviks eelkõige snorkeldamisega tegeleda ja muidu lõdvalt võtta, kaasa mul selline rahuarmastav tüüp. Tütardega planeerime rohkem igasugu aktiivsemaid üritusi alates mägironimisest kuni dzhunglimatkadeni.

Meie ranna korallkaril snorkeldamas

Seega võtsin läpaka ette ja googeldasin "Best snorkeling in the world". Suht kiirelt mõistsin: tuleb kitsendada kriteeriume. Lennuaeg mitte üle 5 tunni lõikas kogu Austraalia, Vaikse Ookeani, India Ookeani, Lõuna-Ameerika välja, järgi jäid Kariibid ja Kesk-Ameerika. Pooletunnise uurimise alusel sõelal paar huvipakkuvat kohta. Turks ja Caicos ning Cayman Islands kole kallid, Kuuba koha peal tegin hmmmm... ja toksisin: "Best snorkeling in Cuba". Snorkelaroundtheworld veebilehelt jäi silma selline kirjeldus: 

Cayo Santa Maria

Cayo Santa Maria (located in the central part of Cuba) definitely has to be on your travel itinerary when looking for awesome snorkeling in Cuba. The area offers unspoiled beaches, shallow reefs and turquoise lagoons with a varied underwater landscape featuring walls and huge coral formations. It is possible to snorkel all along the main beach, but the area in front of the Melia Buenavista hotel is the best!

Melia Buenavista


Hotelli ees snorkeldamine!!! Mehhiko kogemus kinnitas, et tegu potensiaalselt väga hea variandiga. Lugesin kiirelt mõned arvustused sealse snorkeldamise kohta - hinnangud enamasti exellent, veealune looduspark laia valiku mereelukatega. Hotellile pilku peale visates läksin pikema jututa leidu kaasale ette näitama. Viie minutiga oli otsus tehtud, tavaliselt teine pool mu valikuid nii kiiresti heaks ei kiida. Nõksu kallim (nii poolteist korda) oli kui teised nelja-viie tärni hotellid aga hotelliesise korallkari ja imeilusate liivarandade ning privaatsuse nimel olime valmis seda meelsasti maksma. Seega otsus tehtud, panime toa kinni ja tellisime nädalase pakendi ära.

Puhkusereis saab olema minu juubelikink ja kaasa penskarielu sissejuhatus.

10 comments:

  1. Paradiis on see kus inglid lendavad. Enne seda tuleb vanadekodu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vara selle peale mõelda, mul veel vähemalt 30 aastat minna ja elu nautida. Kui hästi läheb tuleb tuumasõda või pandeemia ja võtab rajalt maha enne kui aru saad. Neid palja p....ga pisikesi poisse pole küll isu vahtida, pigem soendan lõkke ääres käsi😜

      Delete
  2. Appikene, mis äge puhkus teil! Well done.
    Aga snorgeldamisega olla jah nii, et kui juba oled snorgel-paradiisi tunda saanud, nagu sina seal Kuubal, kaotavad tagasihoidlikumaid veealused vaatemängud osa võlust. Mu mees töötas mõni aasta tagasi kaks kuud Marshalli saartel, Kwajalein atollil, (https://www.uw360.asia/most-exciting-place-never-heard-of/), snorgeldas seal iga päev, ja sedajärgi kirtsutab isegi Hawaii veealuse maailma peale nina, snoob sihuke. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. P.S. Ära sa tule ütlema, et kuumavee mullivanni vaid suusamäel vaja on. :) Meil Kauail kulus kuumas vees ligunemine peale kurnavaid matku igatahes marjaks ära, tegi kanged kondid-luud mõnusalt pehmeks.

      Delete
    2. Kahjuks või (õnneks) pole neis kõige ägedamates kohtades veel käinud nii, et avastamisrõõmu peaks jaguma. Kui õieti mäletan siis su nimetatud koht pole tavakodanikule ligipääsetav, omal ajal kasutati tuumapommi ja ballistiliste rakettide polügonina. Mind suurt ei häiri kui radioktiivsus mõistlikes piirides. No me proovisime ka ära, ei saa ju niisama raisku lasta, paraku üle veerandtunni ei pidanud vastu :D

      Delete
  3. Mu arust on ka snorgeldamine üks parimaid kogemusi, mida raha eest saab :D "Siitkandist" on kõige soodsam vist siiski Egiptus selleks ja meil oli ka korra õnne saada selline hotell, mille tagant korallriff algas ja ma põhimõtteliselt veetsingi kõik oma päevad seal, vahepeal käisime lihtsalt paadiga kaugemal ka. Selle pildi järgi veealune maailm üsna sarnane, neid Ukraina värvides kalu mäletan Egiptusest ka :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haa, snorgeldamine on eesti keeles g tähega, ei osanud arvatagi aga mis imestada, minu noorusajal sellega suurt ei tegeletud. Veealusest maailmast tuleb pilte ja videosid veel küllaga. Seekord õnneks mobla, mis võimaldab palju paremini nähtut edasi anda. Egiptuse pilte olen tuttavalt näinud, väga ägedad. Lõunamere korallid ja kalad vist suht sarnased, Hawailt mäletan kah paljusid samasuguseid kui Kuubast.

      Delete
  4. Meie juurest on Kuubasse kaugevõitu, kui nii pikk lend ette võtta, siis valisin pigem Mehhiko. Sest see sotsialismuse värk on seal ikka väga meie nõukaminevikku meenutav, nagu kõik räägivad, kes seal käinud. Ja ma ei suuda seda ikka veel nostalgitsedes taluda ilma vastikusvärinateta. Aga kui võtta seda elu seal valge kapitalisti seisukohast, siis on tõesti paradiis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii on. Samas omades Eesti kogemust ja nähes Kuuba potensiaali siis normaalse poliitilise korra puhul võiks neist saada supernäide kui hästi on võimalik ka kohalikel Kariibimere saarel elada.

      Delete
    2. Mina mõtlen Kuuba puhul jälle vene võimu all oleva Eesti peale. Oleks ikka väga kurb olnud, kui ainult valitseva võimu pärast keegi külas poleks käinud. Oli hulk väliseestlasi, kes seda ei teinudki ja nüüd neid, kes kirtsutavad Kuuba peale nina. Saamata aru, kuidas kuubakad samas olukorras, mis meie nõuka ajal (kuigi kohati isegi hullemas, kus võid politsei poolt kinni võetud saada, kui nopid söömiseks maha kukkunud mango ning koduaias juurvilja kasvatamine range kontrolli all või riigibossid ja nende pered teenindajatega ülbitsemas, korjates lausa laudadelt tipiraha, või praegusel raskemal ajal koolid, kus pole kirjutusvahendeid ja paberit, rääkimata õpikutest kõigile). Välja arvatud, et Kuuba siiski nimeliselt iseseisev. Sõja ja pandeemia pärast olevat vene toetus vähenenud. Kui kuubalaste endiga rääkisime, siis piisas vahel vaid pilkude vahetamisest, et üksteist mõista. Omamoodi lähedus tekkis selle saareriigi rahvaga.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!