 |
| Kitsas AI: ChatGPT, Male, Go programmid |
Seni olen vaid paari tüüpi kuulanud, kelle saatekülalised kõige rohkem huvi äratanud. Lex Fridmanil tänase seisuga 367 podcasti netis tasuta kättesaadavad. Viimane tal Sam Altmani, ChatGPT bossiga, pole veel jõudnud kuulata. Lexi saatekülaliste nimekiri on aukartustäratav ja teemad seinast seina, suur osa eri sorti teaduslikud teemad, mis mulle eriti mokkamööda. Nautimiseks ja mõistmiseks eeldavad teataval määral taustteadmisi, Lex ise on end alati teemaga eelnevalt kurssi viinud. Selgus, et kuulab tihtipeale joostes (paaritunnised distantsid) läbi kõrvaklappide intervjueeritavate raamatuid ja artikleid. Lisaks teadusele ja tehnoloogiale kuulanud ka paari podcasti, mille peale muidu ei viitsiks tähelepanu pöörata nagu Aella seksiteemaline jutuajamine.
Näitlikustamiseks järgneb nimekiri kuulatud podcastidest: #325 Michael Levin (bioloogia, evolutsioon, xenobots), #350 Betül Kacar (elu, panspermia, DNA, ufolased), #353 Dennis Whyte (tuumasüntees), #355 David Kipping (maavälised tsivilisatsioonid), #356 Tim Todd (rakettmootorid, kosmosereiside tulevik), #358 Aella (seks, inimsuhted), #359 Andrew Strominger (mustad augud, kvantgravitatsioon), #364 Chris Voss (FBI pantvangide läbirääkija), #365 Sam Harris (AI, UFO'd, pandeemia, Trump, sotsmeedia), #348 Nathalie Cabrol (maavälise elu otsingud), #326 Annaka Harris (teadvus, reaalsus), ... mõni vist vahele jäänud. Arvestades et enamus on 2-4 tundi pikad ja vahepeal pean mõne koha tagasi kerima, et uuesti kuulata olen kulutanud (veetnud) hulga aega.
Sam Harrise osa kuulates jäi kõrvu või õieti meenus uuesti, et temalgi oma podcastide platvorm "Making Sense". Harriselt olen varem paar põnevat raamatut lugenud. Tema podcast #312 Trouble with AI kahe arvutiteaduse spetsiga tehisintellekti teemal eriliselt põnev. Tasuta saab paraku kuulata vaid esimest tundi (narrow AI) kolmetunnisest saatest, edaspidiseks peaks tellijaks hakkama. Pole kunagi maksulist teenust kasutanud, kuid pani täitsa mõtlema - kolm õlut kuus on kindlasti väärt investeering. Samas tekib küsimus kas jõuan kõiki neid tasuta podcastegi ära kuulata. Tänapäeva maailmas on inglise kui maailmakeele sorav valdamine kuldaväärt, valikud meeletult suuremad. Samas tehisintellekti kiire arenguga on nii teksti kui audiopõhine kvaliteetne sünkroontõlge lähema aja küsimus. Nii nagu hävituslendurid ei soovita poistel lenduriametit, sest kümmekonna aasta pärast hävitajad autonoomsed, pole noortel mõtet ka tõlkija ameti peale palju lootusi panna.
Ma kuulsin mainitavat mõistet "taskuhääling", aga ise kutsun ikka podcastideks. Vahelduva eduga olen juba mõned aastad kuulanud, vahepeal rohkem, siis jälle vähem. Väga head on ka keeleõppe podcastid, muidugi kui samal ajal ei praktiseeri/aktiivselt ei õpi, siis arendab passivset keeleoskust (aga seegi parem kui mittemidagi). Valinud olen siiani pigem teemade järgi st kui mingi teema huvitab, siis otsingi teemat. Ja vahel juhtub, et jään siis teisi osasid ka kuulama, kui esitajad huvitavad.
ReplyDelete"taskuhääling" on jah eesti omasõna.
DeleteNüüd kui ütlesid tuli taskuhääling küll tuttav ette. Omal käel keeleõppimiseks kasutasin omal ajal ajalehtede, lasteraamatute lugemist ja teleka vaatamist. Podcasti kuulamise puhul peaks juba päris hea oskus olema. Mul on alati lugemine palju lihtsamalt tulnud kui jutust aru saamine, see rohkem nagu viimane etapp.
Deleteoma kogemusest ütlen, et oskuste järjekord oleneb keelest. Kui hääldus on ebamäärane või sõnadel palju lõppe, mis teeb nad väga pikaks, nii et raske aru saada, kus üks lõpeb ja teine algab, on lugeda algul lihtsam kui aru saada. Aga mõnes keeles kostavad sõnad välja nagu kulda. Ma sain itaalia jutust aru nii niru keeleoskuse juures, kus ma ungari või rootsi või inglise keelest midagi poleks nokkinud.
DeleteHuvitav, pole kunagi osanud mõelda, et keeleti jutust ja tekstist arusaamine erinev. Seni on kõigi keeltega visuaalne osa alati kergem olnud, aga mul muidugi puudub igasugune muusikaline kuulmine, mis võib ka põhjuseks olla.
DeleteNeed keeleõppe podcastid on tegelikult selline lihtsustatud keel, mitte teadusteksti kuulamine. Keel ka mul selline kuulamise poolest lihtsam, ehk hispaania ning päris nullist muidugi ma kuulama ei hakanud, baasteadmised eelnevast olemas. Lasteraamatuid lugeda ei ole proovinud aga täiskasvanutele mõeldud raamatud on liiga keeruliseks osutunud ja ootavad riiulis paremaid päevi. Kuigi üldiselt mul ka visuaalne pool lihtsam, ainult laiskus on takistuseks.
ReplyDeleteKui järgi mõelda siis kaasa kõrvalt vahel hispaania, itaalia või saksakeelset filmi vaadates saan ootamatult mõnest lõigust aru. Natu suurema keelepagasiga jäävad kõrva sarnased ja tuttavad väljendid, mis aga sugugi sama tähendust ei pruugi omada😉
Delete