Hommikul lükkasin üleeile sadanud hullult rasket sulalund sissesõidu tee pealt ära. Reede õhtu tuli paari tunniga üle paarikümne sendi maha, sahad muidugi ei jaksanud lükata, mitmed olla ise lumehange kinni jäänud. Koju sõites oli kiirtee järjekordselt paksu lumekorra all ja suht libe. Autosid liiga tihedalt polnud aga närvi ajasid ohutulede vilkudes kõige vasakpoolsel rajal 20'ga sõitvad tüübid. Ma saan aru, et esimest korda lund näha ehmatab ära kuid liiklusreegleid peaks nii palju tundma, et aeglaselt sõidetakse paremal mitte vasakul.
Tütre lumekummidega Mazdaga tegin kaassõitjate vahel slalomit, kuram Kanadas peaks enne lubade andmist läbima talveoludes sõidueksami. Suure ohu allikad on idikatest kaassõitjad mitte ilma või teeolud. Veidi enne koju jõudmist kohalikul suurel ristmikul hulk masinaid hunnikus koos. Ei olnud avarii, lihtsalt juhid ei suutnud foori ees seisma jäänuna libeda teega enam kohalt minema võtta. Noorem tütar vaatas oma kõrghoone aknast ja tegi pilti, rääkis hiljem et üks uljas tüüp olla oma punase autoga teiste vahelt läbi uhanud :D
Lumi oli nii raske, et murdis hulgaliselt oksi ja isegi mõned suuremad puud ümbruskonnas. Ületee naabril kukkus öösel pirakas oks elektriliinidele napilt autost mööda. Mürtsu peale läksin vaatama ja otsustasin tütre auto puude alt kaugemale sõita, katuse/kapoti mõlgiks või esiklaasi purukslöömiseks piisab suht väikesest oksast. Tütar ajas järgmine päev lund aga jagus piisavalt minulegi nii laupäevaks kui pühapäeva hommikuks. Pidin pisikest labidat kasutama, isegi selle vars hakkas märja lume koorma all ragisema.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!