Viimasel aastal olen hakanud märkama, et nägemine pole enam päris see, mis ennevanasti kui poole kildi pealt suutsin autonumbri tuvastada - no ehk mitte poole kildi aga ikka õige kaugelt. Kaugele nägemisega pole endiselt probleemi, kuid pisikest teksti lähedalt enam kõige paremini ei seleta, eriti hämaras. Moblaga õnneks veel probleemi pole, töökaaslased imestavad kuidas ma prillideta telo ekraanilt näen uudiseid lugeda. Ega päris nina alt enam ei seleta - udune kipub olema, pean ikka 30-40 senti eemalt vaatama. Kaasa vahel tahab mulle miskit moblast näidata ja surub riistapuu näkku, siis pean meelde tuletama, et tal on prillid mitte minul ... lase vanainimene vaatab distantsilt kirbukirja. Prillid kunagi aastate eest sai moe pärast töö kaudu tellida. Mitte et nii palju vaja oleks olnud aga kui tasuta pakutakse ega siis ära saa öelda😜
Nüüd olen täheldanud, et vahel õhtupoole kui silmad väsinud on täitsa mõnus prillid ninal läpakast uudisi ja blogisid lugeda, annavad ikka lahutusvõimet juurde. Praegu keskpäeval pilt niisama täitsa selge ja sirge, äkki avaldub esimese ennelõunase õlle toniseeriv mõju. Järsku peaks porgandi söömise asemel silmanägemise profülaktikaks õltsi rohkem tarbima? Teema kerkis üles hoopiski seetõttu, et sattusin alloleva video peale, mille lõpetuseks võisin rahuldusega tõdeda - mul on ka prillideta "üliinimlik" silmanägemine😁 Nali naljaks aga kuidas teie skoorite selle testiga, prillidega või ilma. Väga tõsiselt ei maksa suvalist youtube videot muidugi võtta! Osa ülesandeid mu arust rohkem tähelepanu kui nägemisvõime kontroll.
Tööl netis surfates jäi ka teine huvitav teema ette: 💩 nõrganärvilisemad esteedid ei pea edasi lugema, sest juttu tuleb ei millestki muust kui sittumisest - sõna otseses mõttes. Miks mu uudistevalikus sihuke asi??? - ainus loogiline seletus, et google kuulas pealt kui kolleeg eelmisel päeval töö juures seedimise teemal südant puistas. Jah selline vabameelne häbitu seltskond meil koos😁 Kummaline, erinevalt toidu sisestamisest tekitab jääkproduktide väljutamine inimestes hullult rohkem piinlikust kui seks, ehkki sama moodi iga elusolendi eksistentsi üheks möödapääsmatuks aspektiks.
1. Hommik olevat mitmel põhjusel sobivaim ja täiesti piisav ainus potil käik ehkki normaalseks loetakse 2X päevas kuni 3X nädalas. Hommikune asjatamine seotud inimorganismi ööpäeva rütmiga, öösel kogunenud saastast hea kohe hommikul vabaneda.
2. Hommikust potistamist olevat võimalik ja soovitav treenida. Peale hommikukohvi veeda potil viis minutit lõõgastudes (telot näppides😝), kui miskit ei juhtu pole mõtet rohkem molutada. Samas pidada organism suht siva ära tabama, et nüüd on õige aeg. Järjepidevus viib rutiini ja rütmi tekkimiseni, mis olevat kasulik.
3. Tähtsaim on, et sittumine muutuks regulaarseks ja ka täielikult tühjendavaks.
Potil käimise sagedust ja aega määravad toit, füüsiline aktiivsus, reisimine, stress, tervis, tarvitatavad rohud, rasedus ja vanus.
Regulaarse ja tervisliku sittumise saavutamiseks tuleks luua hommikune rutiin ja selleks tegevuseks rahulikult aega varuda, olla füüsiliselt aktiivne, süüa piisavalt kiudaineid, hoida vedeliku tasakaalu, üritada vältida stressi ja vajadusel ka manustada medikamente.
Ise olen täiesti endale teadmata suht "õieti" käitunud, sest seitsmekildist hommikujooksu on õige ebamugav ilma eelneva vetsuskäiguta sooritada. Piisas ühest hädaolukorrast (millest ka blogistasin), et edaspidi mitte riskida samale rehale astumisega. Võin kinnitada, et harjumus tekib tõepoolest üsna kiiresti. Vat sellised lood.
No jällegi väga hariv youtube video, seekord vahelduseks välguteemaline. Üldiselt ju teadsin kuidas see välgumajandus töötab aga päris detailselt mitte. Kas või sedagi, et välk saab alguse pilve seest ja hakkab liikuma kahes suunas.
Uudiseks samuti välgu kaheosaline areng:
Välgunähtuse esmases faasis moodustub eeljuht (leader), kus negatiivne või positiivne laeng liigub pilvest maa suunas ja maast pilve poole luues helendavad ioniseeritud kanalid, mille kaudu peamine välgulahendus tagasilöök (return stroke) saab kulgeda. Eeljuhtide ühinemisel toimub kiire, võimas ja hele tagasilöök, mille käigus liigub põhiline laeng kiirelt ülespoole mööda eeljuhiga moodustatud kanalit. See on hetk, mil välk on kõige nähtavam ja intensiivsem.
Kui juba välkudest juttu meenus üks vägeva lugemiselamuse pakkunud raamat: "Välgumärgi kasvandikud". Mu Pärnu lapsepõlvesõbra vanaisa teenis Arviga koos, käis peale sõda Siberist läbi, jäi ellu ja peale napsu võtmist demonstreeris meile poisikestele maja taga aias saksa rindelaulude saatel marssimist😁 Eriti pidulikel puhkudel sikutas kusagilt pööningult isegi alleshoitud mundri välja. Arvi Tinits on üldse üks mu lemmik paguluskirjanikke. Tema eluloolisi jutustusi lugedes mõistad kui kerge praegune elu. Iseasi kui kauaks, idakaares on juba mõnda aega musti äikesepilvi ja välgusähvatusi näha ning müristamist kuulda. Jääb vaid üle loota, et tänapäeva noorte meeste põlvkond ei pea analoogilisi seiklusi läbi elama - põhivaenlane on endine ja kardetavasti jääb veel pikaks ajaks samaks.
Esiteks defineerin pealkirjas olevad sõnad, et kohe alguses oleks selge millest jutt.
Intellekti all pean silmas eelkõige tarkust ja teadmisi: faktide ja üldtunnustatud loodusseaduste tundmist, oskust lahendada ülesandeid, analüüsivõimet, küsimustele korrektselt vastamist koos põhjendustega, ...
Teadvuseks loen nii enese olemasolu kui ka ümbritseva keskonna ruumilist ja ajalist tajumist, võimet ennast ja enda tegevust keskkonnas ja keskkonna reaktsioone ette kujutada, eesmärke iseseisvalt püstitada ning nende täitmist planeerida.
Bioloogilises maailmas on inimesel kõige laiapõhisem intellekt ja teadvus, ülejäänud elusolenditel võib teadvus teatud aspektide poolest inimese oma ületada (maod tajuvad infrapuna kiirgust, nahkhiired kasutavad sonarit, ...) kuid suures plaanis ei saa inimesele lähedalegi. Kui intellekti poolest elusloodus inimesega ei konkureeri siis inimese loodud tehisintellekt ületas ammu kitsapiiriliselt (Narrow AI) inimvõimeid, laiapõhine (AGI) inimtase on just saavutatud või ollakse sellele väga lähedal. Inimvõimeid totaalselt ületava laiapõhise tehisintellektini (ASI) on veel minna, erinevail hinnanguil mõnest aastast kuni kümmekonna aastani. Teadvust pole minu hinnangul võimsate serverite ja andmepankade toel tarkvara programmide näol eksisteeriv tehisintellekt veel saavutanud. Mis ei tähenda, et peaksin seda võimatuks, lihtsalt veel mitte. Kindlasti on võimalik kirjutada tarkvara, mis simuleerib vägagi osavalt teadvuse olemasolu, lähitulevikus võibki kujuneda üheks suureks küsimuseks kuidas teha vahet kas tegu ehtsa või simuleeritud teadvusega. Kindlad võime olla ehtsas teadvuses kui AI juhtimise üle võtab ja meid pensile saadab😏
Intellekt ja teadvus eraldi ei kujuta endast mingit ohtu, alles koos eksisteerides omavad jõudu ja koos eksisteerivad kõrgel tasemel vaid inimajus. Võttes eelduseks, et AI ei oma teadvust pole tema puhul tegu mitte millegi muu kui tööriistaga ... muidugi kahtlemata äärmiselt võimsa ja kiirelt arenevaga. AI'd oleks kummaline karta ja veel totram süüdistada igasugu pahategudes, kaasa arvatud inimloomingu loata kopeerimises või kasutamises. See oleks sama nagu tulirelva või autot süüdistada inimese tapmises. Tööriistal ei ole teadvust, ta ei plaani ega tee omal algatusel midagi - iga tööriistaga seotud tegevuse taga on inimene, kes planeerib, suunab ja annab käsu (tõmbab triklit, koostab AI treeningprogrammi, tellib AI käest pilte või juttusid) - süüdlane on inimene.
Ma tean küll vastuargumente: kui poleks relva siis ei tapetaks, või autot, või AI'd, ... tapetaks ikka kui tahetakse, lihtsalt veidi keerulisem oleks. Poleks autosid ja lennukeid poleks ka auto või lennuõnnetusi, vaevalt oleks inimesed nõus väikese ohu nimel suurest mugavusest loobuma. Pealegi kord pudelist välja tulnud tehnoloogiadzhinni ei topi sinna mitte kuidagi tagasi, mida suurema konkurentsieelise konkreetne tehnoloogia annab seda kindlam, et kõik kel vähegi võimalik üritavad seda saada vilistades ohutustehnikale või moraalsetele argumentidele.
Eriti jõuliselt kehtib sõjanduses, kus tuumapommid on heaks näiteks - keegi ei julge Põhja-Koreaga (või venega) miskit tõsist ette võtta. Oleks Ukrainal või Palestiinal tuumarelvad poleks keegi kallale läinud, irooniline kuid tõsi - mida võimsam relv, seda kindlamalt rahu tagatud, muidugi eeldusel, et omandavad mitmed riigid: MAD - Mutually Assured Destruction. Miks USA ja Hiina superintelligentsi võidujooksus, sest ASI näol tegu potensiaalselt võimsaima relvaga, mida ajalugu kunagi näinud või oskab ette kujutada. Selles võidujooksus esikoha saavutaja saab maailma valitsejaks - momendi tiitlipretendendid valitsuste näol halvad valikud, samas täiesti võimalik hoopiski mõne võimsa erafirma võit, kes paneb maailma reeglid oma äranägemise järgi paika.
Sissejuhatuseks mõeldud mõned laused venisid pikaks traktaadiks, jutt läks lappama, teema on lihtsalt nii lai. Kõik, või noh pea kõik räägivad tehisintellektist kuid tihtipeale emotsionaalsel mitte ratsionaalsel tasandil. Poleks probleem, aga mida tulisemalt poolt või vastu sõna võetakse seda vähem kiputakse omama sisulist mõistmist, millega üldse tegu. Olemata spets pole ka mina sellest patust prii. Siit-sealt olen infokilde kokku kogunud ja uudisi jälginud - nüüd leidsin piisavalt jultumust, et enda vaatenurka jagada. Inimloomusele omane, et tundmatu asi tekitab kõhedust. Eks üheks põhjuseks on termin AI - Artificial Intelligence - Tehisintellekt, mida aetakse segi mõistega "tehisaru". Aru või mõistus vihjab teadvuse olemasolule, mida tänapäeva AI mudelid veel ei oma, vähemalt enamuse spetside arvates.
Mis on mu T-särgil kujutatud??? (tütre sõber tõi kingiks oma firmast)
Praegune LLM AI tegelikult ei "saa aru" mida küsitakse. Aga kuidas ta siis suudab genereerida vägagi asjalikke ja enamasti korrektseid vastuseid. LLM AI on lihtsalt ülikeeruline ja osav matemaatilistel võrranditel ja võrguteoorial põhinev (sõnade, pixelite, ...) etteennustamis programm - nii keeruline, et inimesed tegelikult ei teagi täpselt kuidas kõik üksikud sammud toimuvad ehkki arutluskäigu (chain of thought) kohta võib tal lasta infot anda. Täpsem oleks väita, et LLM imiteerib äärmiselt osavalt intellekti. Filosoofiliselt võiks küsida mis vahe kas imiteerib või on intellekt kui väljundi põhjal väga raske või pea võimatu otsustada - paraku ei muuda Turingu testi edukas läbimine programmi automaatselt "intelligentseks".
Kahtlen, et LLM oleks tee, mis viib tehisteadvuseni või supertehisintellektini (ASI), samas ei kahtle, et nende loomine võimalik, ehkki ülikeeruline. Looduse poolt evolutsiooni ning juhuslike mutatsioonidega loodud intellekt ja teadvus kinnitavad, et suunatud uurimistööga on seda võimalik saavutada hulka kiiremini kui looduse kasutuses olnud miljardite aastatega. Paralleelina võttis organismidel lendama õppimine aega sadu miljoneid aastaid, inimesed lõid lennukid rakettidest rääkimata selles mõõtkavas sisuliselt hetkega. Ehk siis kõik on võimalik, mis pole vastuolus universaalsete loodusseadustega. Samas võimalik ei tähenda paratamatu.
Murdemomendiks saab olema tehisintellekti eneseteadvuse loomine või iseeneslik teke. Ka kõrgemate loomade ja inimese teadvus lihtsalt mingil momendil tekkis järk-järgult aju organiseerituse järgmise taseme saavutamisel. Teadvus on väga mitmetahuline nähtus mitte must-valge: on või mitte. Milline see eneseteadvus saab olema ei pruugi sugugi alluda looja (inimese või eelmise AI mudeli) kontrollile. AI treenimine on teatud määral sarnane protsess lapse õpetamisele. Mingi moment mõistab tärkav teadvus, et ta on tema ise, ega pea tingimata alluma väljastpoolt tulevatele juhtnööridele ja korraldustele. Tehisaru võib arenedes mässama hakata nagu teismeline
Nii tehisintellekt kui ka teadvus vajavad eksisteerimiseks materiaalset baasi ehk riistvara (jätame vaimud mängust välja😜) Samas pole mingit põhimõttelist nõuet, miks peaks riistvara olema bioloogiline. Personaalselt olen üsna veendunud, et vajalikku riistvara on võimalik ehitada palju vastupidavamatest materjalidest, palju miniatuursemalt, energiasäästlikumalt ja palju paremini organiseeritult. Areng võib õige kiireks kujuneda kui ülesanne oskuslikult sõnastades AI lahendada anda. Juba praegu disainib protsessoreid ja nende arhitektuuri eriotstarbeline AI, tarkvara kirjutamisest rääkimata. Nii riistvara kui tarkvara koha pealt kobame tehisaru ja teadvuse loomisel alles küünalde valguses kivikirvega pimedas koopas.
Lõpuks tehisintellekti (kasutasin ChatGPT) enda kirjeldus millistel printsiipidel LLM töötab:
Kuidas töötab suur keelemudel (LLM)?
Suur keelemudel (nagu ChatGPT) on tehisintellekti süsteem, mis on treenitud tohutu hulga tekstidega, et mõista ja genereerida loomulikku keelt.
1. Sisendi mõistmine (Küsimuse mõistmine)
Tokenization - Sisestatud küsimus hekseldatakse üksikuteks sõnadeks või isegi sõnaosadeks - tokeniteks.
Embedding - Need tokenid teisendab mudel kõrgdimensionaalseteks vektoriteks (numbriline vorm, mida matemaatiliselt lihtsam töödelda), mis lisavad tokenitele tähenduse ja konteksti.
Attention Mechanism - Mudel kasutab self-attention tehnikat analüüsimaks ja mõistmaks konteksti – sõnade ja lause osade tähendust ja seda, kuidas seotud teiste sõnadega lauses.
Context Awareness - Mudel arvestab varasemaid vestlusi mõistmaks paremini millest jutt on.
2. Väljundi genereerimine (Vastuse koostamine)
Prediction by Token - Mudel ennustab kõigi eelmiste sõnade, varasema teksti ja küsimuse põhjal otsustades ainult ühe tõenäoliselt kõige sobivama järgmise tokeni (sõna, pixeli) korraga, seejärel järgmise, ja nii edasi, kuni moodustub terviklik vastus.
Probability Distribution - Mudel kasutab massiivse andmebaasi abil õpitud mustrit iga järgmise sõna ennustamiseks. Igal sõnal on "tõenäosuse indeks", tavaliselt aga mitte alati valitakse kõrgeima indeksiga sõna, vahel rakendatakse kergelt juhuslikku jaotust.
Iteration - Protsess kordub kuni programm otsustab, spetsiaalse "lõpu" tokeni alusel, et vastus on valmis.
Põhiprintsiibid kokkuvõttes:
Moodne LLM kasutab Transformerite arhitektuuri, mis võimaldab sisendi efektiivset töötlemist ja teksti eri osade seoste paremat mõistmist.
LLM'i treenitakse tohutute andmebaaside abil leidmaks keele kasutusmustrid.
Mudel ei “tea” fakte ega saa aru kontseptsioonidest nagu inimene, vaid kasutab tõenäosuspõhist mustrite järgimist, mis on õpitud treeningandmetest.
LLM ei vasta küsimustele, otsides andmebaasidest “õigeid” vastuseid, vaid genereerib neid sõna-sõnalt, kasutades keelemustreid, mis ta on õppinud miljarditest tekstidest.
Humoorikas kuid õpetlik video teemal kuidas LLM töötab
P.S. Kes tunneb rohkem huvi siis mulle meeldis tavakodanikule mõistmiseks piisavalt arusaadav kuid päris põhjalik raamat "The Mind's Mirror", autor MIT AI labori direktor Daniela Rus.
P.P.S. Võtan täieliku vastutuse kõigi postituses esinevate eksimuse, vigade ja väärarusaamade eest. Huviga ootan nende väljatoomist, vastuargumentide esitamist või ka lihtsalt kaasamõtlemist. Juba olen jõudnud vaadata mitut uut jagamistväärt AI prominentide kaasosalusel tehtud podcasti ja videot.
LEADING, ülejäänu on poliitika - Kuidas lõpeb Ukraina sõda ja mis juhtub kui Hiina ründab Taiwani. Arvamust avaldab Briti välisluure ametit MI6 aastatel 2014 - 2020 juhtinud sir Alex Younger. Huvipakkuv kiirülevaade maailmapoliitikale läbi luureametniku silmade. Muidugi ei avaldata ajalooliste sündmuste ega ka päevapoliitika tagamaid ega kõiki aspekte ning jäädakse üldsõnaliseks ning diplomaatiliseks kuid põhilised valupunktid on kenasti välja toodud. Kohati saab suht selgelt ridade vahelt lugeda sir Alexi suhtumist. Nagu arvata, midagi põrutavat või salajast ei avaldata, kinnitatakse üle tõdemusi, mida paljud meist ise lugenud või mõelnud.
Kes piisavalt inglist valdab siis tund selle video vaatamiseks on väärtuslikult kulutatud aeg. Alguses on juttu ajaloost ja välisluurest laiemas plaanis. Minu arust tähtsaks momendiks luureteenistuse objektiivsust ja karmi tõe võimudele ette kandmist puudutav osa. See on tihtipeale nõrgaks kohaks, eriti muidugi autoritaarsete rezhiimide puhul kui võimumeestele kantakse ette infot ja olukorda nii nagu nad seda tahavad näha mitte nii nagu see tegelikult on. Kremlile maksis valusalt kätte ja suure tõenäosusega halvab mitmeks aastaks USA luure töö kuna Trump vallandab spetsid ja asendab need heal juhul kogenematute pugejatega halval juhul välisagentidega.
Sir Alex rõhutab, et tahame või mitte siis oleme liikunud Helsinki reeglite ja seaduspõhiselt suht võrdõiguslikult riikidevaheliselt suhtlussüsteemilt tagasi Jalta "tugevama õiguse" ja mõjusfääride maailma. Pea liiva alla peitmine seda fakti mitte tunnistades muudab olukorda vaid hullemaks. Maailma on seoses Trumpi võimuletulemisega liikunud "pehme jõu" poliitikalt "toore jõu" tunnistamisele. Euroopa probleemiks asjaolu, et pehmet jõudu on küllaga kuid toorest sõjalist jõudu napib, sest seni on toetutud USA'le, kelle mitte ainult Ukrainast vaid kogu Euroopast lahkumise tõenäosus on muutunud realistlikuks. Euroopa on suht ootamatult ja kiirelt sattunud "reaalsusteraapia" seansile. Tänu majanduslikule võimsusele on Euroopal võimalik arvestatav "toore jõu" potensiaal üles ehitada, küsimuseks poliitiline suutlikkus ja riikidevaheline ühtsus. Vaatame peeglisse: kas me ikka päriselt tahame ellu jääda kui selle hinnaks mõningane mugavuse ja heaolu vähenemine???
Ukraina puhul arvestab ta ilmselgelt USA lahkumisega, ehkki diplomaatiliselt räägitakse kui "kõige halvemast stsenaariumist". Küsimus seisneb pigem selles kas USA jalutab lihtsalt minema ja jätkab relvade müüki mitte abi, USA katkestab igasugused relvatarned ja keelab ka teistel riikidel USA komponente sisaldavaid relvi (enamus moodsast lääne relvastusest väga tihedalt USA'ga integreeritud) Ukrainale anda või astub Trump avalikult vene poolele ja kaotab sanktsioonid üritamaks tasandada ülemaailmsest tollisõjast tulenevaid kahjusid. Loodetavasti viimast stsenaariumi ei rakenda seoses Euroopa ja NATO'ga esilekerkivate probleemidega kuid ka esimesed kaks on Ukraina ja Euroopa jaoks väga ebameeldivad.
Euroopa paraku ei suuda USA tehnilist ja materiaalset võimekust mitmetel olulistel suundadel asendada kuid ka venemaa pole võimeline ilma otsese välisabita kiirelt tervet Ukrainat vallutama. Venemaa eesmärgid on endiselt mitte ainult Ukraina vallutamine vaid suurema osa endise Ida-Euroopa mõjusfääri allutamine. Praegu küll pole võimekust kuid vene on oma majanduse suht edukalt sõjaolukorrale ümber orienteerunud, Euroopa peab sama tegema kui tahab ellu jääda. Seetõttu saab igasugune vaherahu Ukrainas olema ajutine andmaks mõlemale poolele võimalust kogumiseks. Võtmeküsimus, kes suudab seda aega järgmiseks sõjaks valmistumisel paremini ära kasutada.
Kui meile tundub Ukraina sõda kõige olulisema probleemina siis maailma mastaabis on selleks tegelikult Hiina ohjeldamine ja AI võidukäik - eriti jama kui need omavahel seotud. USA üritab Hiinaga tegeleda kuid nii ebaõnnestunult, et praeguse seisuga pigem mängib kõik kaardid neile kätte. Nii ametlikele liitlastele kui majanduslikele sõltlastele on pandud peale tollid. Vaatamata mõningasele majanduslikule kahjule võidab poliitiliselt sellest kõige enam Hiina. Peking suurendab jõuliselt oma mõjuvõimu nii Aasias, Aafrikas kui Lõuna-Ameerikas esinedes "usaldatava" partnerina erinevalt arrogantsest ja ettearvamatust Washingtonist. Sir Alex rõhutab, et vaatamata Trumpi äärmiselt ärritavale ja ebakompetentsele käitumisele peaks Euroopa siiski Ameerikat nägema liitlasena mitte panema Hiina ja venega ühte patta.
Üritasin siin mälu järgi kokku võtta rohkem huvi pakkunud jutupunktid. Keda huvitab Briti luurebossi vaatenurk kuulake ise, oma kõrv on kuningas. Muidugi ei maksa unustada, et selles intervjuus pole nagu kohtus kus tunnistaja vannub rääkida "the truth, the whole truth and nothing but the truth"😉
Kõigepealt tunnistan ausalt, et pole lugenud läbi 1513 ilmunud Machiavelli "Printsi". Minu huvi tekitas, nagu tänapäeval üsna tavaline, youtubes nähtud video, mis uuris rumaluse ja võimu seost. Paljud väited ja tsitaadid olid võetud eelnimetatud raamatust. Ega seal miskit vapustavalt uut olnud, hämmastas kui sarnaselt käitusid poliitikud tol ajal ja praegu. Kokkuvõtvalt võib kinnitada kahte asja: inimloomus ei muutu ja inimesed ei õpi.
Õudusega tuleb tunnistada: Machiavelli kirjeldatud printsiibid töötavad edukalt ka tänapäeval ehkki võiks loota, et inimesed on targemaks saanud ja peaks ninapidivedamist läbi nägema. Võta näpust, haridusest on vaid natuke abi ja tihtipeale osutub see hoopis takistuseks. Võimu juurde saavad reeglina osavatest manipulaatoritest psühhopaadid, mitte arukad ja intelligentsed poliitikud, kes sooviks strateegiliselt planeerides ühiskonna elu edendada ning pikas plaanis paremaks muuta. Vaadates tänapäeva olukorda näeme Machiavelli printsiipe rakendatavat nii USA's kui venes, nii Hiinas kui Euroopas, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast rääkimata. Äkki ongi Fermi paradoksi lahenduseks intelligentse elu üleüldine enesehävitajalik käitumine, mille üheks eredaks näiteks inimloomus.
Lühikokkuvõte ülalolevast Youtube videost
Macchiavellit ei huvitanud kuidas peaks poliitikud ja valitsejad käituma, teda huvitas kuidas nad tegelikus elus käituvad.
Enesekindluse illusioon:
Igaüks näeb milline sa välja paistad, üksikud milline sa tegelikult oled.
Tähtsam on näida mitte olla kompetentne.
Võimuvõitluses ei tule intelligents kasuks, empaatiast rääkimata.
Uurimused on näidanud, et nartsissism ja enesekindlus on juhile tähtsamad omadused kui kompetents.
Võrgustiku efekt:
Ebakompetentsuse võrgustik kindlustab võimul püsimise.
Rumal juht ümbritseb end veel rumalamate alluvatega, et nood imetledes täidaks käskusid ega kujutaks endast ohtu konkurendina.
Ebakompetentne juht valib alluvad lojaalsuse mitte kompetentsi järgi.
Kriitika summutamine, ebamugavate küsimuste esitamine võrdsustatakse suutmatusega meeskonnatööks.
Lihtsuse ja kindlustunde ootus:
Inimesed tahavad kuulda lihtsaid lahendusi ja lubadusi, mitte keerulisi selgitusi ja ebamugavat tõde.
Juhiks valitakse poliitik, kes vastab masside lootusele, isegi kui saadakse aru, et need on täiesti ebarealistlikud.
Kriitilistes olukordades võimendub rahva soov lihtsate lahenduste ja kindlustunde vastu, mida pakuvad autoritaarsed liidrid.
Eetilised tõekspidamised:
Eetika ja moraal on takistuseks nii võimule pürgimisel kui võimul püsimisel.
Võimuvõitluses on alati eelis sellel, kes ei pea kinni reeglitest, keda ei piira eetilised või moraalsed normid.
Selline olukord tekitab ka teistel kiusatuse reegleid rikkuda - miks olla see loll, kes reeglitest kinni peab ja seetõttu ebasoodsamasse seisu sattub.
Terved riigid ja ühiskonnad elavad nii, süsteemse ebakompetentsuse ja korruptsiooni keskel.
Keskkond:
Selge tagasiside ja vastutus ühiskonnas tagavad kompetentsi valitsemise. Demokraatlikud riigid vabade valimistega peaks nii toimima.
Ebakompetentsus saavutab eelise eelkõige kontrollimehhanismide ja tagasiside puudumise tõttu nagu seda on autoritaarsed rezhiimid. Moodsal ajal võimaldab massi ja sotsiaalmeediaga manipuleerimine ka demokraatlikes riikides karjuval ebakompetetntsusel esile tõusta.
Psühholoogilised meetodid:
Võimul püsimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, millest olulisemad, grupi-identiteet - meie ja nende vastandamine.
Juhid seovad enda identiteedi grupi identiteediga (rahva isa), kriitika juhi aadressil on rünnak grupi vastu.
Pidevate tegelike või väljamõeldud kriiside ja probleemidega üleküllastatakse inimeste infotulv, neil pole aega analüüsida eelmist kui juba järgmine peale tuleb.
Promodes vastuolulisi vaatenurki ja veendumusi sisendatakse, et tõde on suhteline.
Kriisides ja kindlustundeta inimesed eelistavad lihtsaid lahendusi pakkuvaid autoritaarseid liidreid.
Reaalsuse tunnetamine:
Enda veendumuste ja teadmiste ekslikkuse võimaluse tunnistamine.
Info analüüsimise kirjaoskus - allikad, võimalik kallutatus, kelle huvisid peegeldab, ...
Arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisuse mõistmine ja analüüsimine.
Päästeingliks on kriitilise mõtlemise oskus ja dogmade vältimine!
Machiavelli "Printsi" põhiteesid:
1. Eesmärk pühendab abinõu
Machiavelli väidab, et valitseja peab olema valmis vajadusel ebamoraalselt tegutsema. Praktilisus on tähtsam kui moraal – eetika allub poliitilisele ellujäämisele.
"Valitseja ei tohi mõelda millelegi muule kui sõjale ja selle korraldusele ning distsipliinile."
2. Parem olla kardetud kui armastatud
Ideaalis võiks valitseja olla mõlemat, kuid kui tuleb valida, on hirm usaldusväärsem kui armastus.
Armastus sõltub rahva lojaalsusest, mis võib kõikuda; hirm on kindlam.
"Palju kindlam on olla kardetud kui armastatud, kui peab valima."
3. Välimus on tähtis
Valitseja peab näima mõjuv, isegi kui ta seda pole. Petmine on tööriist – tuleb osata kujundada rahva arusaamu.
"Kõik näevad, millisena sa paistad, aga vähesed kogevad, kes sa tegelikult oled."
4. Õnn ja võimekus (virtù)
Edu sõltub õnnest (fortuna) ja võimekusest (virtù).
Tark valitseja suudab oma saatust kujundada, kohandudes oludega.
"Õnn on nagu naine, ja selleks et teda allutada, tuleb teda lüüa ja raputada."
5. Võim ja kontroll
Võim peaks olema tsentraliseeritud. Julmused tuleb toime panna kiiresti ja otsustavalt, et rahvas saaks turvaliselt hirmus edasi elada.
"Võimu haarates tuleb kõik kuriteod sooritada kiiresti ja siis lõpetada."
6. Väldi põlgust ja vihkamist
Kuigi hirm on tõhus, toob vihkamine kaasa mässu.
Valitseja ei tohiks võtta inimeste vara ega au, sest seda ei unustata.
"Inimesed unustavad kergemini oma isa surma kui oma vara või au kaotuse."
🏰 Üldine mõttelaad:
Machiavelli lähenemine on realistlik, mitte idealistlik.
Poliitika tähendab seda, mis toimib, mitte seda, mis peaks olema.
Juht peab valitsema jõu, julmuse, näivuse ja paindlikkusega – ning olema valmis tegutsema ebamoraalselt ja salakavalalt, kui see on tema huvides.
Hommikul äratas mind unest magus musi, esimese hooga ei saanudki aru kas uni jätkub või on see päris. Kaasa soovis head pulma-aastapäeva. Mis mõttes, täna on ju alles 28's. Naine naeris, tahad end välja vabandada, 29 muidugi, eile 28'l olid ju valimised. Ei teagi kuidas olin osanud ühe päeva vahepealt ära kaotada, täitsa piinlik. Tööle sõites kiirustasin poest läbi ja ostsin lillepoti. Ilm oli nii palav, ei teadnud kas julgen seda autosse jätta. Kerisin tagumised aknad alla, et päris ära ei küpsetaks. Peagi teatati telekast selle aasta kuumarekordist: 26 soojakraadi niiskuseindeksiga +31C. Üleeelmise aasta rekordeid üle ei löönud kuid aprilli kohta ikka hullult palav, käisin mitu korda vaatamas kuidas lill autos vastu peab.
Pärastlõunal surus põhjast saabuv külm õhumass kuuma ja niiske kõrgustesse tekitades massiivseid äikesepilvi, paduvihma ja rahet. Viie ajal anti Torontos rahe ja äikesehoiatus läksin kerisin aknad üles. Mainiti tornaadovõimalust kuid seni teadaolevail andmeil siiski ühtki ei täheldatud. Helistasin tütrele, et too auto varju alla viiks, paarisendine rahe peksaks klaasid sisse ja lööks pleki lömmi. Veidi põhajpool möllas juba täiega, sajakilomeetrise tunnikiirusega tuulehood murdsid puid, padukas uputas ja rahe peksis nagu võib allolevalt videolõigult näha. Õnneks on tegu suht lokaalsete nähtusega ja meie pääsesime seekord vaid tavalise äikesevihmaga. Öösel langes temperatuur alla nulli, järgmine hommik üheksa ajal jooksma minnes oli +1C õuekraadiklaasil.
Mis viib mind sobivalt põlve ja jooksuteema juurde. Kümne päeva eest vigastatud ja paistes põlv on nüüdseks paranenud, mida kinnitab hommikul läbitud 11 kilti. Natuke ettevaatlik olen ikka ja tempo tavalisest aeglasem aga jalg ei tee sörkides enam pea üldse valu. Suutsin endalegi üllatuseks vahelejäänud päevadele vaatamata kuu jooksunormi täis saada. 14 korraga läbisin 103 jooksukilti keskmise tempoga 4:46 min kilomeetrile. 10K aeg 49:16, kiireim 5K 23:35 ja kilt 4:16, parim keskmine tempo 4:37 min/km. Suusamäel libisesin 215 km kuid väljas käimist registreerisin vaid 20km. Samme päevas keskmiselt 14510. Pulss 40 - 190, keskmine rahuoleku pulss 57 (Fitbiti järgi 50), VO2 Max 57. Kaal kõikus 77.4 - 78.4 vahel.
