Kõigepealt tunnistan ausalt, et pole lugenud läbi 1513 ilmunud Machiavelli "Printsi". Minu huvi tekitas, nagu tänapäeval üsna tavaline, youtubes nähtud video, mis uuris rumaluse ja võimu seost. Paljud väited ja tsitaadid olid võetud eelnimetatud raamatust. Ega seal miskit vapustavalt uut olnud, hämmastas kui sarnaselt käitusid poliitikud tol ajal ja praegu. Kokkuvõtvalt võib kinnitada kahte asja: inimloomus ei muutu ja inimesed ei õpi.
Õudusega tuleb tunnistada: Machiavelli kirjeldatud printsiibid töötavad edukalt ka tänapäeval ehkki võiks loota, et inimesed on targemaks saanud ja peaks ninapidivedamist läbi nägema. Võta näpust, haridusest on vaid natuke abi ja tihtipeale osutub see hoopis takistuseks. Võimu juurde saavad reeglina osavatest manipulaatoritest psühhopaadid, mitte arukad ja intelligentsed poliitikud, kes sooviks strateegiliselt planeerides ühiskonna elu edendada ning pikas plaanis paremaks muuta. Vaadates tänapäeva olukorda näeme Machiavelli printsiipe rakendatavat nii USA's kui venes, nii Hiinas kui Euroopas, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast rääkimata. Äkki ongi Fermi paradoksi lahenduseks intelligentse elu üleüldine enesehävitajalik käitumine, mille üheks eredaks näiteks inimloomus.
Lühikokkuvõte ülalolevast Youtube videost
Macchiavellit ei huvitanud kuidas peaks poliitikud ja valitsejad käituma, teda huvitas kuidas nad tegelikus elus käituvad.
Enesekindluse illusioon:
Igaüks näeb milline sa välja paistad, üksikud milline sa tegelikult oled.
Tähtsam on näida mitte olla kompetentne.
Võimuvõitluses ei tule intelligents kasuks, empaatiast rääkimata.
Uurimused on näidanud, et nartsissism ja enesekindlus on juhile tähtsamad omadused kui kompetents.
Võrgustiku efekt:
Ebakompetentsuse võrgustik kindlustab võimul püsimise.
Rumal juht ümbritseb end veel rumalamate alluvatega, et nood imetledes täidaks käskusid ega kujutaks endast ohtu konkurendina.
Ebakompetentne juht valib alluvad lojaalsuse mitte kompetentsi järgi.
Kriitika summutamine, ebamugavate küsimuste esitamine võrdsustatakse suutmatusega meeskonnatööks.
Lihtsuse ja kindlustunde ootus:
Inimesed tahavad kuulda lihtsaid lahendusi ja lubadusi, mitte keerulisi selgitusi ja ebamugavat tõde.
Juhiks valitakse poliitik, kes vastab masside lootusele, isegi kui saadakse aru, et need on täiesti ebarealistlikud.
Kriitilistes olukordades võimendub rahva soov lihtsate lahenduste ja kindlustunde vastu, mida pakuvad autoritaarsed liidrid.
Eetilised tõekspidamised:
Eetika ja moraal on takistuseks nii võimule pürgimisel kui võimul püsimisel.
Võimuvõitluses on alati eelis sellel, kes ei pea kinni reeglitest, keda ei piira eetilised või moraalsed normid.
Selline olukord tekitab ka teistel kiusatuse reegleid rikkuda - miks olla see loll, kes reeglitest kinni peab ja seetõttu ebasoodsamasse seisu sattub.
Terved riigid ja ühiskonnad elavad nii, süsteemse ebakompetentsuse ja korruptsiooni keskel.
Keskkond:
Selge tagasiside ja vastutus ühiskonnas tagavad kompetentsi valitsemise. Demokraatlikud riigid vabade valimistega peaks nii toimima.
Ebakompetentsus saavutab eelise eelkõige kontrollimehhanismide ja tagasiside puudumise tõttu nagu seda on autoritaarsed rezhiimid. Moodsal ajal võimaldab massi ja sotsiaalmeediaga manipuleerimine ka demokraatlikes riikides karjuval ebakompetetntsusel esile tõusta.
Psühholoogilised meetodid:
Võimul püsimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, millest olulisemad, grupi-identiteet - meie ja nende vastandamine.
Juhid seovad enda identiteedi grupi identiteediga (rahva isa), kriitika juhi aadressil on rünnak grupi vastu.
Pidevate tegelike või väljamõeldud kriiside ja probleemidega üleküllastatakse inimeste infotulv, neil pole aega analüüsida eelmist kui juba järgmine peale tuleb.
Promodes vastuolulisi vaatenurki ja veendumusi sisendatakse, et tõde on suhteline.
Kriisides ja kindlustundeta inimesed eelistavad lihtsaid lahendusi pakkuvaid autoritaarseid liidreid.
Reaalsuse tunnetamine:
Enda veendumuste ja teadmiste ekslikkuse võimaluse tunnistamine.
Info analüüsimise kirjaoskus - allikad, võimalik kallutatus, kelle huvisid peegeldab, ...
Arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisuse mõistmine ja analüüsimine.
Päästeingliks on kriitilise mõtlemise oskus ja dogmade vältimine!
Machiavelli "Printsi" põhiteesid:
1. Eesmärk pühendab abinõu
Machiavelli väidab, et valitseja peab olema valmis vajadusel ebamoraalselt tegutsema. Praktilisus on tähtsam kui moraal – eetika allub poliitilisele ellujäämisele.
"Valitseja ei tohi mõelda millelegi muule kui sõjale ja selle korraldusele ning distsipliinile."
2. Parem olla kardetud kui armastatud
Ideaalis võiks valitseja olla mõlemat, kuid kui tuleb valida, on hirm usaldusväärsem kui armastus.
Armastus sõltub rahva lojaalsusest, mis võib kõikuda; hirm on kindlam.
"Palju kindlam on olla kardetud kui armastatud, kui peab valima."
3. Välimus on tähtis
Valitseja peab näima mõjuv, isegi kui ta seda pole. Petmine on tööriist – tuleb osata kujundada rahva arusaamu.
"Kõik näevad, millisena sa paistad, aga vähesed kogevad, kes sa tegelikult oled."
4. Õnn ja võimekus (virtù)
Edu sõltub õnnest (fortuna) ja võimekusest (virtù).
Tark valitseja suudab oma saatust kujundada, kohandudes oludega.
"Õnn on nagu naine, ja selleks et teda allutada, tuleb teda lüüa ja raputada."
5. Võim ja kontroll
Võim peaks olema tsentraliseeritud. Julmused tuleb toime panna kiiresti ja otsustavalt, et rahvas saaks turvaliselt hirmus edasi elada.
"Võimu haarates tuleb kõik kuriteod sooritada kiiresti ja siis lõpetada."
6. Väldi põlgust ja vihkamist
Kuigi hirm on tõhus, toob vihkamine kaasa mässu.
Valitseja ei tohiks võtta inimeste vara ega au, sest seda ei unustata.
"Inimesed unustavad kergemini oma isa surma kui oma vara või au kaotuse."
🏰 Üldine mõttelaad:
Machiavelli lähenemine on realistlik, mitte idealistlik.
Poliitika tähendab seda, mis toimib, mitte seda, mis peaks olema.
Juht peab valitsema jõu, julmuse, näivuse ja paindlikkusega – ning olema valmis tegutsema ebamoraalselt ja salakavalalt, kui see on tema huvides.
tõlketäpsustus: "principe" tähendab selles kontekstis eesti keeles valitsejat (kõige otsem tõlkides oleks enam-vähem "esimene"). Prints on e.k ainult kuningapoeg. Ja eestikeelse tõlke pealkiri ongi "Valitseja", vanasti ilmus järjejutuna Akadeemias, nüüd on raamatuna välja antud, kordustrükk tuli just välja.
Absoluutselt nõus, AI tõlgitud tekstis muutsin seda ja tegin muidki pisikorrektuure. Pealkirjas kahtlesin, kuna itaalia keelt ei valda ja inglise keelde on ametlikult tõlgitud raamatu pealkiri "Prints". Hea, et eesti keeles saadav, tänapäeva maailmapoliitilises olukorras vägagi sobiv ja silmiavav raamat, vaatamata rohkem kui 5 sajandi möödumisele.
Usas, Hiinas, Venemaal ja Euroopas..., aga et ka Kanadas, selleni su mõistmine miskipärast ei küündi. Väldid enda koduriiki kritiseerimast nagu vene ajal ei tohtinud Moskva juhte kritiseerida, küll aga Mehhiko valitsust. Oli isegi anekdoot selle kohta.
Valitsuse ja riigijuhi tasemel on momendil Euroopas üksikud riigid (Ungari) kus autoritaarse võimu ja lolluse probleem teravalt avaldub. Kanadas ja enamuses Euroopa riikides diktatuurile kalduvat võimu pole, eelkõige põhjusel, et valitsuse peavad moodustama ja kompromisse tegema mitu parteid. Ühe partei võim on suurimaks ahvatluseks autoritaarsusele, eriti kui lisandub psühhopaadist juht.
Blogimise reegel nr 1: blogi on blogija oma. Blogija teeb oma blogis mida iganes tahab - naerab, nutab, lollitab või targutab. Pole kellegi teise asi seda reguleerida (v.a. tundlike andmete avaldamine, aga see on teine teema).
Kõigepealt tunnistan ausalt, et pole lugenud läbi 1513 ilmunud Machiavelli "Printsi". Minu huvi tekitas, nagu tänapäeval üsna tavaline, youtubes nähtud video, mis uuris rumaluse ja võimu seost. Paljud väited ja tsitaadid olid võetud eelnimetatud raamatust. Ega seal miskit vapustavalt uut olnud, hämmastas kui sarnaselt käitusid poliitikud tol ajal ja praegu. Kokkuvõtvalt võib kinnitada kahte asja: inimloomus ei muutu ja inimesed ei õpi.
tõlketäpsustus: "principe" tähendab selles kontekstis eesti keeles valitsejat (kõige otsem tõlkides oleks enam-vähem "esimene"). Prints on e.k ainult kuningapoeg. Ja eestikeelse tõlke pealkiri ongi "Valitseja", vanasti ilmus järjejutuna Akadeemias, nüüd on raamatuna välja antud, kordustrükk tuli just välja.
ReplyDeleteAbsoluutselt nõus, AI tõlgitud tekstis muutsin seda ja tegin muidki pisikorrektuure. Pealkirjas kahtlesin, kuna itaalia keelt ei valda ja inglise keelde on ametlikult tõlgitud raamatu pealkiri "Prints". Hea, et eesti keeles saadav, tänapäeva maailmapoliitilises olukorras vägagi sobiv ja silmiavav raamat, vaatamata rohkem kui 5 sajandi möödumisele.
Deleteinglise "prince" ongi laiema tähendusega, nt igasugused vürstid on neil kah "prince".
DeleteUsas, Hiinas, Venemaal ja Euroopas..., aga et ka Kanadas, selleni su mõistmine miskipärast ei küündi. Väldid enda koduriiki kritiseerimast nagu vene ajal ei tohtinud Moskva juhte kritiseerida, küll aga Mehhiko valitsust. Oli isegi anekdoot selle kohta.
ReplyDeleteValitsuse ja riigijuhi tasemel on momendil Euroopas üksikud riigid (Ungari) kus autoritaarse võimu ja lolluse probleem teravalt avaldub. Kanadas ja enamuses Euroopa riikides diktatuurile kalduvat võimu pole, eelkõige põhjusel, et valitsuse peavad moodustama ja kompromisse tegema mitu parteid. Ühe partei võim on suurimaks ahvatluseks autoritaarsusele, eriti kui lisandub psühhopaadist juht.
DeleteDemokraatia on ohus ka lääne Euroopa maades, sh Eestis. Kui sa seda ei mõista, ei ole mõtet targutada 16. sajandi printsi teemadel.
ReplyDeleteBlogimise reegel nr 1: blogi on blogija oma. Blogija teeb oma blogis mida iganes tahab - naerab, nutab, lollitab või targutab. Pole kellegi teise asi seda reguleerida (v.a. tundlike andmete avaldamine, aga see on teine teema).
DeleteKõigil on õud (inimloomuse ees), aga ikka paljunevad...
ReplyDelete