Intellekt ja teadvus

Kurjakuulutava ilmega ASI

Esiteks defineerin pealkirjas olevad sõnad, et kohe alguses oleks selge millest jutt.

Intellekti all pean silmas eelkõige tarkust ja teadmisi: faktide ja üldtunnustatud loodusseaduste tundmist, oskust lahendada ülesandeid, analüüsivõimet, küsimustele korrektselt vastamist koos põhjendustega, ...

Teadvuseks loen nii enese olemasolu kui ka ümbritseva keskonna ruumilist ja ajalist tajumist, võimet ennast ja enda tegevust keskkonnas ja keskkonna reaktsioone ette kujutada, eesmärke iseseisvalt püstitada ning nende täitmist planeerida.

Bioloogilises maailmas on inimesel kõige laiapõhisem intellekt ja teadvus, ülejäänud elusolenditel võib teadvus teatud aspektide poolest inimese oma ületada (maod tajuvad infrapuna kiirgust, nahkhiired kasutavad sonarit, ...) kuid suures plaanis ei saa inimesele lähedalegi. Kui intellekti poolest elusloodus inimesega ei konkureeri siis inimese loodud tehisintellekt ületas ammu kitsapiiriliselt (Narrow AI) inimvõimeid, laiapõhine (AGI) inimtase on just saavutatud või ollakse sellele väga lähedal. Inimvõimeid totaalselt ületava laiapõhise tehisintellektini (ASI) on veel minna, erinevail hinnanguil mõnest aastast kuni kümmekonna aastani. Teadvust pole minu hinnangul võimsate serverite ja andmepankade toel tarkvara programmide näol eksisteeriv tehisintellekt veel saavutanud. Mis ei tähenda, et peaksin seda võimatuks, lihtsalt veel mitte. Kindlasti on võimalik kirjutada tarkvara, mis simuleerib vägagi osavalt teadvuse olemasolu, lähitulevikus võibki kujuneda üheks suureks küsimuseks kuidas teha vahet kas tegu ehtsa või simuleeritud teadvusega. Kindlad võime olla ehtsas teadvuses kui AI juhtimise üle võtab ja meid pensile saadab😏

Intellekt ja teadvus eraldi ei kujuta endast mingit ohtu, alles koos eksisteerides omavad jõudu ja koos eksisteerivad kõrgel tasemel vaid inimajus. Võttes eelduseks, et AI ei oma teadvust pole tema puhul tegu mitte millegi muu kui tööriistaga ... muidugi kahtlemata äärmiselt võimsa ja kiirelt arenevaga. AI'd oleks kummaline karta ja veel totram süüdistada igasugu pahategudes, kaasa arvatud inimloomingu loata kopeerimises või kasutamises. See oleks sama nagu tulirelva või autot süüdistada inimese tapmises. Tööriistal ei ole teadvust, ta ei plaani ega tee omal algatusel midagi - iga tööriistaga seotud tegevuse taga on inimene, kes planeerib, suunab ja annab käsu (tõmbab triklit, koostab AI treeningprogrammi, tellib AI käest pilte või juttusid) - süüdlane on inimene. 

Ma tean küll vastuargumente: kui poleks relva siis ei tapetaks, või autot, või AI'd, ... tapetaks ikka kui tahetakse, lihtsalt veidi keerulisem oleks. Poleks autosid ja lennukeid poleks ka auto või lennuõnnetusi, vaevalt oleks inimesed nõus väikese ohu nimel suurest mugavusest loobuma. Pealegi kord pudelist välja tulnud tehnoloogiadzhinni ei topi sinna mitte kuidagi tagasi, mida suurema konkurentsieelise konkreetne tehnoloogia annab seda kindlam, et kõik kel vähegi võimalik üritavad seda saada vilistades ohutustehnikale või moraalsetele argumentidele. 

Eriti jõuliselt kehtib sõjanduses, kus tuumapommid on heaks näiteks - keegi ei julge Põhja-Koreaga (või venega) miskit tõsist ette võtta. Oleks Ukrainal või Palestiinal tuumarelvad poleks keegi kallale läinud, irooniline kuid tõsi - mida võimsam relv, seda kindlamalt rahu tagatud, muidugi eeldusel, et omandavad mitmed riigid: MAD - Mutually Assured Destruction. Miks USA ja Hiina superintelligentsi võidujooksus, sest ASI näol tegu potensiaalselt võimsaima relvaga, mida ajalugu kunagi näinud või oskab ette kujutada. Selles võidujooksus esikoha saavutaja saab maailma valitsejaks - momendi tiitlipretendendid valitsuste näol halvad valikud, samas täiesti võimalik hoopiski mõne võimsa erafirma võit, kes paneb maailma reeglid oma äranägemise järgi paika.

Sissejuhatuseks mõeldud mõned laused venisid pikaks traktaadiks, jutt läks lappama, teema on lihtsalt nii lai. Kõik, või noh pea kõik räägivad tehisintellektist kuid tihtipeale emotsionaalsel mitte ratsionaalsel tasandil. Poleks probleem, aga mida tulisemalt poolt või vastu sõna võetakse seda vähem kiputakse omama sisulist mõistmist, millega üldse tegu. Olemata spets pole ka mina sellest patust prii. Siit-sealt olen infokilde kokku kogunud ja uudisi jälginud - nüüd leidsin piisavalt jultumust, et enda vaatenurka jagada. Inimloomusele omane, et tundmatu asi tekitab kõhedust. Eks üheks põhjuseks on termin AI - Artificial Intelligence - Tehisintellekt, mida aetakse segi mõistega "tehisaru". Aru või mõistus vihjab teadvuse olemasolule, mida tänapäeva AI mudelid veel ei oma, vähemalt enamuse spetside arvates.

Mis on mu T-särgil kujutatud???
(tütre sõber tõi kingiks oma firmast)

Praegune LLM AI tegelikult ei "saa aru" mida küsitakse. Aga kuidas ta siis suudab genereerida vägagi asjalikke ja enamasti korrektseid vastuseid. LLM AI on lihtsalt ülikeeruline ja osav matemaatilistel võrranditel ja võrguteoorial põhinev (sõnade, pixelite, ...) etteennustamis programm - nii keeruline, et inimesed tegelikult ei teagi täpselt kuidas kõik üksikud sammud toimuvad ehkki arutluskäigu (chain of thought) kohta võib tal lasta infot anda. Täpsem oleks väita, et LLM imiteerib äärmiselt osavalt intellekti. Filosoofiliselt võiks küsida mis vahe kas imiteerib või on intellekt kui väljundi põhjal väga raske või pea võimatu otsustada - paraku ei muuda Turingu testi edukas läbimine programmi automaatselt "intelligentseks". 

Kahtlen, et LLM oleks tee, mis viib tehisteadvuseni või supertehisintellektini (ASI), samas ei kahtle, et nende loomine võimalik, ehkki ülikeeruline. Looduse poolt evolutsiooni ning juhuslike mutatsioonidega loodud intellekt ja teadvus kinnitavad, et suunatud uurimistööga on seda võimalik saavutada hulka kiiremini kui looduse kasutuses olnud miljardite aastatega. Paralleelina võttis organismidel lendama õppimine aega sadu miljoneid aastaid, inimesed lõid lennukid rakettidest rääkimata selles mõõtkavas sisuliselt hetkega. Ehk siis kõik on võimalik, mis pole vastuolus universaalsete loodusseadustega. Samas võimalik ei tähenda paratamatu. 

Murdemomendiks saab olema tehisintellekti eneseteadvuse loomine või iseeneslik teke. Ka kõrgemate loomade ja inimese teadvus lihtsalt mingil momendil tekkis järk-järgult aju organiseerituse järgmise taseme saavutamisel. Teadvus on väga mitmetahuline nähtus mitte must-valge: on või mitte. Milline see eneseteadvus saab olema ei pruugi sugugi alluda looja (inimese või eelmise AI mudeli) kontrollile. AI treenimine on teatud määral sarnane protsess lapse õpetamisele. Mingi moment mõistab tärkav teadvus, et ta on tema ise, ega pea tingimata alluma väljastpoolt tulevatele juhtnööridele ja korraldustele. Tehisaru võib arenedes mässama hakata nagu teismeline 

Nii tehisintellekt kui ka teadvus vajavad eksisteerimiseks materiaalset baasi ehk riistvara (jätame vaimud mängust välja😜) Samas pole mingit põhimõttelist nõuet, miks peaks riistvara olema bioloogiline. Personaalselt olen üsna veendunud, et vajalikku riistvara on võimalik ehitada palju vastupidavamatest materjalidest, palju miniatuursemalt, energiasäästlikumalt ja palju paremini organiseeritult. Areng võib õige kiireks kujuneda kui ülesanne oskuslikult sõnastades AI lahendada anda. Juba praegu disainib protsessoreid ja nende arhitektuuri eriotstarbeline AI, tarkvara kirjutamisest rääkimata. Nii riistvara kui tarkvara koha pealt kobame tehisaru ja teadvuse loomisel alles küünalde valguses kivikirvega pimedas koopas.

Lõpuks tehisintellekti (kasutasin ChatGPT) enda kirjeldus millistel printsiipidel LLM töötab: 

Kuidas töötab suur keelemudel (LLM)?

Suur keelemudel (nagu ChatGPT) on tehisintellekti süsteem, mis on treenitud tohutu hulga tekstidega, et mõista ja genereerida loomulikku keelt.

1. Sisendi mõistmine (Küsimuse mõistmine)

• Tokenization - Sisestatud küsimus hekseldatakse üksikuteks sõnadeks või isegi sõnaosadeks - tokeniteks.

• Embedding - Need tokenid teisendab mudel kõrgdimensionaalseteks vektoriteks (numbriline vorm, mida matemaatiliselt lihtsam töödelda), mis lisavad tokenitele tähenduse ja konteksti.

• Attention Mechanism - Mudel kasutab self-attention tehnikat analüüsimaks ja mõistmaks konteksti – sõnade ja lause osade tähendust ja seda, kuidas seotud teiste sõnadega lauses.

• Context Awareness - Mudel arvestab varasemaid vestlusi mõistmaks paremini millest jutt on.

2. Väljundi genereerimine (Vastuse koostamine)

• Prediction by Token - Mudel ennustab kõigi eelmiste sõnade, varasema teksti ja küsimuse põhjal otsustades ainult ühe tõenäoliselt kõige sobivama järgmise tokeni (sõna, pixeli) korraga, seejärel järgmise, ja nii edasi, kuni moodustub terviklik vastus.

• Probability Distribution - Mudel kasutab massiivse andmebaasi abil õpitud mustrit iga järgmise sõna ennustamiseks. Igal sõnal on "tõenäosuse indeks", tavaliselt aga mitte alati valitakse kõrgeima indeksiga sõna, vahel rakendatakse kergelt juhuslikku jaotust.

• Iteration - Protsess kordub kuni programm otsustab, spetsiaalse "lõpu" tokeni alusel, et vastus on valmis.

Põhiprintsiibid kokkuvõttes:

Moodne LLM kasutab Transformerite arhitektuuri, mis võimaldab sisendi efektiivset töötlemist ja teksti eri osade seoste paremat mõistmist.

LLM'i treenitakse tohutute andmebaaside abil leidmaks keele kasutusmustrid. 

Mudel ei “tea” fakte ega saa aru kontseptsioonidest nagu inimene, vaid kasutab tõenäosuspõhist mustrite järgimist, mis on õpitud treeningandmetest.

LLM ei vasta küsimustele, otsides andmebaasidest “õigeid” vastuseid, vaid genereerib neid sõna-sõnalt, kasutades keelemustreid, mis ta on õppinud miljarditest tekstidest.

                          Humoorikas kuid õpetlik video teemal kuidas LLM töötab

P.S. Kes tunneb rohkem huvi siis mulle meeldis tavakodanikule mõistmiseks piisavalt arusaadav kuid päris põhjalik raamat "The Mind's Mirror", autor MIT AI labori direktor Daniela Rus.

P.P.S. Võtan täieliku vastutuse kõigi postituses esinevate eksimuse, vigade ja väärarusaamade eest. Huviga ootan nende väljatoomist, vastuargumentide esitamist või ka lihtsalt kaasamõtlemist. Juba olen jõudnud vaadata mitut uut jagamistväärt AI prominentide kaasosalusel tehtud podcasti ja videot.