Teine Postimehe huvitav tehisaru teemaline artikkel, millele mu 92 aastane ema tähelepanu juhtis: Eestlased Räniorus. Siinkohal vist paslik tunnistada, et küllap olen veidi kallutatud vaatevinkliga kuna tütar ja tolle sõber töötavad selle valdkonna eesliinil.
Mu arust jagunevad inimesed laias laastus kahte kategooriasse: need kes igasugu uuendusi huviga uurivad ja muutustele ning arengule avatud (enamasti nooremad ja liberaalsemad) ja need kes igas muutuses või arengus kuradi varju näevad või vähemalt kõiges uues vigasid ja halba üritavad leida (enamasti eakamad ja konservatiivsemad, poliitilises plaanis võib leida mõlemast äärmusest). Kes soovib siis minu blogisabas on nii "Tagurpidi Tulevikushokki" kui "Eestlased Räniorus" ehk mugavam arutada kui Delfi või Postimehe kommentaariumis😉
 |
| Foto Andurili Blogist |
Läbivaks teemaks AI kasutamine sõjanduses ja piirangute mõttetus - erafirmade kätte ei saa anda otsustusõigust kuidas nende toodangut sõjaolukorras või ka rahuajal kasutatakse. See õigus peab kuuluma demokraatlikus riigis valitsusele, USA puhul siis Senatile, Kongressile ja Presidendile.
Anthropicu idealistlik vastuseis autonoomsetele sõjadroonidele on arusaamatu. Sellised süsteemid on olnud pikka aega kasutuses, lihtsalt teise nime all. Maa(mere)miin on primitiivne autonoomne droon, kus peale paigaldamist lõppeb igasugune inimese osa ja mis aktiveerub puhtalt automaatselt andurite signaali kaudu. Ainus sisuline vahe robotiga on liikumisvõime puudumine. Tegelikult on isegi ürginimeste loomade püüdmiseks kaevatud auklõks primitiivne robot.
Tehisaru kokkuvõte Eesti keeles:
Axios Show intervjuus arutleb Andurili asutaja Palmer Luckey kaitsetehnoloogia tuleviku, oma ettevõtte kasvu ja oma "polariseerivate" seisukohtade üle kaasaegses sõjapidamises.
Põhipunktid
Andurili missioon ja kultuur: Luckey kirjeldab Andurilit kui "tooteettevõtet", mis kasutab arendamiseks oma kapitali. Eesmärk on säästa maksumaksjatele miljardeid, teenides samas tulevikus kümneid miljardeid tulu. Ta rõhutab efektiivsuse ja kompetentsuse kultuuri, märkides, et umbes 20% töötajatest on sõjaveteranid.
Toodete edulood: USA õhujõududele loodud autonoomne hävitaja "Fury" on kõige "lahedamaks" asjaks, mida ettevõte ehitanud, kuna nad võitsid lepingu suurte ja väljakujunenud kaitsetööstuse hiidude ees.
Strateegilised seisukohad:
Tuumarelvad: Luckey teatab, et firma ehitaks igasuguseid tuumarelvi, nimetades neid "ajaloo üheks kõige stabiliseerivamaks jõuks".
Mittesurmavad keemiarelvad: Ta väidab, et sõjaväel peaks olema lubatud kasutada ründerelvana selliseid aineid nagu pisargaas või pipragaas, leides, kaasaegsed piirangud on viga.
Globaalne roll: Ta usub, et USA peaks liikuma "maailma politseiniku" rollist "maailma relvapoe" rolli, pakkudes liitlastele vahendeid endi kaitsmiseks.
Tehisintellekt (AI) ja regulatsioon: Luckey tänab California kuberneri Gavin Newsomit Andurili "päästmise" eest, kuna too pani veto tehisintellekti reguleerivale eelnõule, mis oleks keelanud AI kasutamise toodetes, mis võivad põhjustada füüsilist kahju. Samuti väidab ta, et Pentagonil oli õigus märgistada teatud tehnoloogiaettevõtted tarneahela riskiks, kui nad üritavad kehtestada sõjalisele kasutusele oma eraviisilisi eetilisi piiranguid.
Tuleviku lahinguväljad: Ta määratleb maa-aluse domeeni järgmise suure sõjapidamisvaldkonnana, mis muutub aktuaalseks isegi enne Kuud, viidates autonoomsete süsteemide potentsiaalile seal odavalt tegutseda.
Laienemine: Anduril laieneb kiiresti tänu "Arsenal 1-le", massiivsele poole miljoni ruutmeetri suurusele tootmishoonele Ohios. Esimesed liinid peaksid käivituma lähinädalatel, et toota lennukeid ja rakette, nagu näiteks Barracuda.
See delfiartikkel tundub mulle selline... blogipostituse formaadis fänniartikkel. Blogijal ei pea teadupärast olema uuriva ajakirjaniku standardeid, ta saab kõhutunde pealt põrutada.
ReplyDeleteMa ise küll ei julgeks öelda, et Eesti kaitsetööstuses juba ei kasutata mingit oma mudelit, pigem usuks, et arendustöö käib, aga ei oska praegu kiiruga leida ja väga tõenäoline, et seda infot ka ei laotata kõigile lugemiseks laiali, vaikuseloori põhjust ei pea ma vast selgitama. Mida ma tean, on see, et Eesti droonijuhid ja -tegijad käivad Ukrainas kohalike käest õppimas (ka mitteametlikult), ja ukrainlased kasutavad küll kõiki võimalusi, et oma droonid võimalikult odavalt võimalikult hästi orienteeruma saada.
Aga Alpha schooli kohta jagas ta konkreetselt kooli (tasulise kooli!) enda reklaammaterjali. Kõigi kasutajate kogemused pole nii roosilised:
https://substack.com/home/post/p-167857134
järg: https://substack.com/@jeskaluv/p-168047103
järg: https://substack.com/@jeskaluv/p-168359506
järg: https://substack.com/@jeskaluv/p-168908206
Lühidalt, lastel kulus õppimise peale ikkagi rohkem kui see lubatud 2 tundi, olid selle juures ikkagi raskustes, süüdistasid selles iseennast, sest koolis valitseb tüüpiline amerikalik "positiivse mõtlemine", et kui sa tahad, siis ka saad, ja kui ei saa, järelikult ei tahtnud piisavalt (kuulsaim näide on Trump) ja põlesid selle "rohkem tahtmise" püüdmisega läbi.
Kui vanemad otsustasid hoolimata sellest, et kool seda oma juhistes ei lubanud, ise lapsi kodus järele aidata, tuli välja, et lapsed on juba eakaaslastest maha jäänud või teadmislünkadega. Võtsid lapsed sealt ära ja panid tavakooli.
Mul jäi nende kogemusi lugedes tõtt-öelda sarnane mulje nagu kuskil sektis olnud ja sealt lahkunute kogemusi lugedes, kuigi see lapsevanem rõhutab igal sammul, et "küllap mõne jaoks töötab" ja "hea, et see võimalus on, aga kõigile ei sobi" jne. Juba see fakt ise, et vanemaid ei lubata õppeprotsessi uurida ("strong request that parents not provide tutoring or academic help at home. We were encouraged not to look at our children's screens so we wouldn’t unintentionally interfere."), lõhnab kahtlaselt.
Oletan, et kui Alpha school on saanud häid tulemusi, siis on neis andmetes sama probleem nagu ka tüüpiliste Eesti eliitkoolidega - sinna üldiselt edasipüüdlikumate perede lapsed ja nende tulemused näitavad rohkem sotsiaalmajanduslikku tausta kui õpetamise kvaliteeti. USAs on see efekt küllap veel suurem, sest sealne baasharidussüsteem on nõrgem kui siin.
USA kontekstis mängib küllap rolli veel see, et masinõppevahendid ilmutavad samu eelarvamusi, mis inimesed (kuidas nad saakski teisiti, kui andmekorpus on inimeste tekitatud), aga neid peetakse objektiivsemaks. Probleemid à la "masin saab teatud aktsendist halvemini aru ja hindab õiged vastused valeks".
See lapsevanem kirjutas ka, et ta sai lõpuks teada, et Alpha kasutab õpetamiseks laiatarbe-õppimisäppe, mis on mõeldud õpetajale abivahendiks, mitte õpetaja asendamiseks, paraku ei kasutanud nad neid nii.
Individuaalsema lähenemise ja head tulemused ilma koduste töödeta on saavutanud hoopis soomlased oma üldharidussüsteemis, sel teel, et õpetajate palgad on kõrged, see töö prestiižne ja seetõttu saavad nad endale lubada seda, et selekteerivad õpetajaid, mitte õpilasi.
see lapsevanem mainis ka seda, et talle jäi mulje, et lastega eksperimenteeritakse ja üritatakse niiviisi alles metoodikat välja töötada. St süsteem muutus iga natukese aja tagant ja kaadri voolavus oli (vbla sellest tingitult) ka suur, nii et lapsed olid regulaarselt olukorras, kus nad üritasid tulemusi saada mingi hindamissüsteemi järgi, mis enam ei kehtinud.
Deleteühtlasi ei jäänud sugugi muljet individuaalsest lähenemisest, vaid halvimas mõttes masinlikust ("pöörad silmad ekraanilt liiga paljudeks sekunditeks kõrvale? miinuspunktid!")
selle viimase kohta vt ka siit:
Deletehttps://www.reddit.com/r/Teachers/comments/1o9v4wz/mackenzie_price_and_alpha_school_is_freaking_me/
"There actually isn’t a lot of AI involved except for watching the kid to make sure that their eyeballs aren’t straying too far from the screen too long."
Seda Alpha kooli asja olen lugenud ja kuulnud mitmest kohast, aga suht pealiskaudselt, pole lähemalt uurinud (kuna momendil ennast ei puuduta). Kõigepealt muidugi pole miskit siin maailmas 100 protsenti perfektne. Tundus igatahes hea idee, eriti see osa, et õppetööle nii vähe aega kulutati saavutades väga head tulemiused (tõele vastavusest pole aimugi). Reklaam on neil tüüpiliselt ameerikalikult ülepakkuv, mida ei maksa usaldada nagu ühtki teist reklaami. Kui mu omad lapsed (või lapselapsed) oleks koolimineku eas siis igatahes kaaluksin kõiki variante ja uuriks palju sügavamalt tegelikku olukorda. Noh nagu autot ostes, samas kooli valik tähtsamgi.
DeleteSelge, et praegune koolisüsteem ei kõlba kuhugi ja seoses AI tulekuga on võimalik seda palju paremaks, individuaalsemaks ning ajakohasemaks teha. Paljud teadmised ja oskused, mis veel 20 aasta eest olulised osutuvad peagi täiesti ebavajalikeks rääkimata kiirelt lisanduvatest uutest. Kokkuvõttes ei julge konkreetselt Alpha kooli kohta sõna võtta kuna lihtsalt ei tea muud kui mõningaid infokilde sellest.
Ma lugesin teie kommentaare ja notsu viiteid (mitte kõiki). Ma usun, et kogu selle muutuse tulemus on tugevam klassiühiskond. Tekivad odavkoolid, kus lastele antakse robot nii õpetajaks kui hindajaks kui pärast nõustajaks. Tekivad kallid koolid, kus on kõik korras ja vajadusel saab (väga tasulist) inimese tasemel abi. Neuroeripärad süvenevad ja neid saab olema rohkem nii ühes kui teises.
DeleteKooltus-süsteemidel on juba mõnda aega võime jälgid õppeptrotsessi ja mõista, mis õpilasel raskusi teeb. Teeb mingeid ülesandeid aeglasemalt kui norm, teeb rohkem või vähem vigu, loeb keerukamat juhendmaterjali liiga kiiresti - kõike saab jälgida. Kuni füsiloogilise tasemeni välja, silmade liikumine ja tähelepanuhäired jne. Kuid kas seda infot kasutatakse ja miks - saab olema eri süsteemides väga erinev.
Päris kindel on see, et kui sul on raha, siis ai-põhine maailm võimendab selle kasvamist veelgi. Muuhulgas ka läbi selle, et su lapsed saavad saada veel parema hariduse.
Klassiühiskond tekib vaid eeldusel, et robotõpetaja pole sama hea kui inimesest õpetaja. Minu arust on olukord just vastupidine, tehisaru õpetaja on juba praegu parem (ehkki ei pruugi kõigile sobida) ja muutub väga kiiresti veel paremaks kui inimõpetaja.
DeleteTehisarust õpetaja eelis on just see, et äärmiselt kvaliteetne õpe muutub kättesaadavaks kõigile. Inimesest tippõpetajat pole võimalik kloonida (vähemalt veel mitte) tehisaruga varustatud robotõpetaja kloonimine on vaid materjali ja energia küsimus.
AI põhine maailm demokratiseerib nii hariduse kui võimalused, sõltub inimesest endast kas haarab võimalustest kinni: saab temast looja või kasutaja.
TT, mulle tundub, et su eeldus on, et kõik lapsed tahavad algusest peale õppida ja siis on vaja ainult süsteemi, mis infot võimalikult ruttu ette söödaks. Selle põhjal, mis ma päriselust kuulen, tundub mulle, et vähemalt poole põhikoolini on põhiküsimus motiveerimises ja siin määrab õudselt palju inimlik eeskuju. Lapsed jäljendavad autoriteete ja see on põhjus, miks maailma hariduses teevad üldiselt ilma riigid, kus on õnnestunud saavutada see, et "ladvad" ootavad järjekorras, et õpetajatööle pääseda, ja koolid saavad õpetajateks valida parimad, kes ühiskonnast võtta on. See on ühisnimetaja hea haridusega riikidel, kus muu metoodika on õudselt erinev, tähendab, õpetamise moodusel on palju väiksem roll kui sellel, millised on õpetajad. Nii et üks mu tuttav võttis selle kokku umbes nii, et pane võimekas inimene klassi ja ta võib seal kasvõi ajalehte lugeda, lapsed muutuvad ikkagi targemaks.
DeleteKui nüüd riik tahab oma kodanike potentsiaali võimalikult hästi välja arendada, siis on tal vaja leida üles ka nende laste varjatud võimed, kelle kodune keskkond ei ole neisse õppimishuvi sisendanud. Neid on vaja aktiivsemalt kujundada. Alustades kasvõi sellest, et osal on lugemisraskused.
see " pane võimekas inimene klassi ja ta võib seal kasvõi ajalehte lugeda, lapsed muutuvad ikkagi targemaks" on muidugi utreering, aga andmed näitavad ikkagi, et laste edenemine korreleerub kõige rohkem õpetajate kvaliteediga, metoodikal poleks nagu üldse tähtsust.
Delete