Elukallidusest ja pettekujutlustest.

Sattusin mina sihukese huvitava veebilehe nagu Numbeo peale. Nende enda jutu järgi tegu kasutajate käest kokku kogutud maailma suurima andmebaasiga maailma riikide ja linnade elukalliduse ning elukvaliteedi näitajate kohta.  Numbeo is the world’s largest database of user contributed data about cities and countries worldwide. Numbeo provides current and timely information on world living conditions including cost of living, housing indicators, health care, traffic, crime and pollution. Selliste veebilehtede ja statistilise info puhul on alati esimene küsimus kui usaldatavad nad on. Päris õhust võetud need numbrid igatahes pole, kes tunneb huvi metodoloogia vastu võib seda ise lugeda, ei viitsi detailidesse laskuda.

Mina pole piisavalt kvalifitseeritud andmete ja statistika usaldusväärsust hindama, aga vaadates Toronto numbreid tunduvad need üsna hästi tegelikkust peegeldavat. Jõudsin Toronto ja Tallinna võrdluse info postitada FB's küsides, kas alla 10%'ne ostujõu erinevus on piisav finantsiline õigustus Eestist eemal elamiseks. Lisasin, et hea info kodanikele, kel pettekujutlus väljamaa pudrumägedest ja piimajõgedest😋 Reaktsioone hakkas õige kiirelt tulema. Nagu ikka peegeldasid kommentaarid kommentaatorite mõttemaailma, haritust ja suhtumist. Kes viitsis süveneda ja enne puusalt tulistamist veebilehte külastada kommenteeris asjalikult või avaldas üllatust. 

Ilmselt astusin kellegi konnasilmadele (tuleb tunnistada, et eks sutsu provotseeriv see postitus ju oli) kuna mõni kodanik tundis end millegipärast sügavalt isiklikult puudutatuna: kui turvamehe palk on Torontos nii palju kõrgem peab ka elu palju parem olema😏 Local Purchasing Power paraku võtab seda arvesse (Local Purchasing Power shows relative purchasing power in buying goods and services in a given city for the average wage in that city.) Eks ma ise olin ka üllatunud, nii väikest 10%'st vahet nagu ei osanud oodata. Toronto koha pealt kommenteeriks ehk vaid seda, et kui oskad ja viitsid siis siin on ilmselt lihtsamini võimalik kvaliteetset kaupa soodsalt leida.

Hiljuti kerkis ühes kommentaariumis üles Tallinna ja Tartu palkade erinevuse küsimus. Ma pakkusin välja, et äkki põhjuseks linnade elukalliduse erinevus. Numbeo veebilehel võimalik kenasti mõlema linna kõiksugu numbreid võrrelda. Ehkki hinnad Tallinnas kõrgemad on ostujõud praktiliselt sama, seega peavad ka palgad kõrgemad olema, kas õigustatult või mitte sõltub juba vaatenurgast. Äkki oskavad kallid lugejad oma kogemustest kommenteerida kui usaldusväärsed Tallinna ja Tartu numbrid teile tunduvad. Olles viimased paarkümmend aastat vaid suvekuudel Eestit külastanud ei julge sel teemal sõna võtta, aga hea meelega kuulaks teie arvamusi.

Eriti huvitav oleks teada, mis te arvate kas sama töö eest on õige maksta erinevat palka erineva elukallidusega linnades. Ühest küljest on võrdne palk võrdse töö eest õiglane, teisest küljest jälle tähtis ju mitte number vaid see mida palga eest saad!

Unest

Eileöine 10 tunnine uni
Äpp soovitab varem magama minna,
mitte üle töötada - nii tark pole, et mõistaks
tegelikku ülaloleku põhjust - youtube😜

Kvaliteetne uni olevat hea füüsilise ja psüühilise tervise aluseks. Mul on pulsikellal lisaks igasugu muudele funktsioonidele ka une monitoorimine. Väidetavalt disainitud koostöös Harvardi une instituudiga. Lisaks une pikkusele mõõdab nii kerge, sügava kui REM une hulka ja öösel ärkamiste sagedust. Täpsuse koha pealt oskan vaid une pikkuse osas kommenteerida, mis tundub enamasti üsna hästi kokku langevat sellega, mida ise märkan. Vaid magamajäämise aeg kübe varasem, sest tihtipeale enda arust mõtisklen enne uinumist üsna pikalt. Aga kes sedagi täpselt teab, ajataju unisena pole täppisteadus ja uinumise momendil ju kella ei vaata. Monitor tundub lülitavat une alguse peale niipea kui olen piisavalt kaua voodis rahulikult vedelenud ja pulss kukkunud.

Eilse öö numbrilised näitajad

Nädala esimese kolme päevaga tegin une pikkuse keskmise 10:05 ja absoluutse 10:41 rekordi. Kui ülemagamine kipub tavaliselt uimase oleku tekitama siis seekord hoopiski erakordselt värske olemine, ainus häda, et päev jäi õige lühikeseks. Mõni ime siis, et tänane uni vaid 6:01 kestis, ärkasin erakordselt vara 7:38. Mis ikka muud ekstra ajaga teha kui blogistada.

Kogu infi alusel määrab äpp 100 punkti süsteemis une "kvaliteedi". Subjektiivselt tunnen end peale kevadist lõunasesse vahetusse minekut erakordselt erksa ja väljapuhanuna, mida ka kaasa kinnitab. Ainsaks seletuseks oskan pidada korralikku und ja regulaarset jooksmaskäimist, sest muud moodi pole mu elu ju muutunud. Aga nüüd une kvaliteeti määravate näitajate juurde. Järgnevalt toodud detsembrikuu keskmised numbrid.

Une kestus: Eelmise aasta keskmine 7:26, mis langeb normaalsetesse piiridesse (6-10 tundi). Ise tunnen end väljapuhanuna ja olen rahul.

Sügav uni: 23%, normaalne 20-60%. Keha on sügavaimas puhkeseisundis, piisav sügav uni tagab organismi väljapuhkamise ja energiavarude taastumise. Ärkamine sel ajal kõige raskem.

Kerge uni: 54%, normaalne alla 55%. Kerge une ajal pole organism nii "väljalülitatud" seisus kui sügava une ajal, ärkamine kõige lihtsam.

REM uni 23%, normaalne 10-30%. Unenägude nägemise uni. Kuna emotsioonid võivad unenägude ajal teravad olla, lülitab organism enesekaitseks musklite kasutamine võime välja. Sellest tulenev unenägudest tuttav "halvatustunne" või võimetus rääkida, karjuda.

Eelnimetatud "normaalseid" protsente ei oska kommenteerida, jääb vaid üle uskuda😛

Sügava une pidevus jätab mul soovida: 52 punkti sajast võimalikust. Unetsüklite arv on soovitatavast mõnevõrra kõrgem.

Ärkamine öösel keskeltläbi 1 kord, normaalne 0-2 korda. Öised ärkamised on õige lühiajalised, mida tihtipeale ei mäletagi ja mis ei sega. Pole sihukest segavat stressi, et ärkaks ja ei jääks enam magama, sest mingid muremõtted peas. Üldse on enne magama jäämist kombeks nii õhtul kui öösel igasugu toredate asjade peale mõelda ja uni tuleb nahinal. Küll päeval töö ajal jõuab muretseda kui selleks põhjust ja selle aja eest makstakse😉

Hingamise kvaliteet 100 punkti sajast võimalikust! Ei oska muud moodi kommenteerida kui et ilmselt siis ei norska ega pole muud hingamispeetust, hingamisega pole kunagi probleemi olnud.

Magama mineku aja regulaarsus 0 punkti sajast võimalikust! Ai-ai, siin on ilmselt parandamisruumi. Kuna hommikul võin magada seni kui und on, pole pidanud oluliseks enne keskööd ja regulaarselt voodisse kobida.

Keskelt läbi une algus 00:55, liiga hilja.

Tõusmise regulaarsus 59 punkti sajast. Vähemalt siis ärkan suht regulaarselt, nädala sees vaja auto poole üheksa ajal tütre oma eest välja ajada, muidu põõnaks pikemalt.

Keskmine ülestõusmise aeg 08:09, normaalseks peetakse peale kuut.

Tukkumised 01:19, natuke pikk, normaalseks peetakse alla 45m.

Kust need tukkumised kogunevad ei kujuta suurt ette. Enda teada juhtub seda äärmiselt harva. Võimalik, et pulsikell loeb tukkumiste hulka hommikul voodisse vedelema jäämist.

Kokkuvõttes keskmine une kvaliteet saja punkti süsteemis 76, siinses mõistes "B" ehk heal tasemel. Kõige tähtsam on siiski fakt, et ise tunnen end hästi, palju paremini kui aastaid kui pidin tööle minemiseks vara tõusma. Ega ilma asjata rõhutata, et uni on üks tervise alustaladest, seda nii füüsilise kui psüühilise koha pealt.

Huawei Health annab juhiseid kuidas parandada unekvaliteeti kui see pole rahuldav:

1. Psühholoogilisteks kehva une põhjusteks võivad tihtipeale olla liigne energia, ärevus, stress ja depresioon.

2. Füsioloogilisteks põhjusteks kurnatus, ebamugavad sümptomid nagu valu, sügelemine, köhimine, nohu, ...

3. Keskkonna tingimused on olulised: valgus, müra, temperatuur, õhuniiskus. ...

4. Tööaja rezhiim: ebasobiv ja/või ebaregulaarne tööaeg, palju reisimist, ...

5. Toitumine nii toitude (kohv, alko, vürtsikad toidud, ...) kui ajastuse koha pealt nagu liiga hiline ja/või liiga suur toidukogus.

6. Füüsiline pingutus ja trenn mõõdukas koguses on hea, liiga hilja enne magama minekut ei tohiks trenni teha, kehal võtab rahunemine ja puhkeolekusse sättimine aega. Seda kogen ise väga selgelt kui karate trennist kümneks koju jõuan, enne keskööd pole mõtet voodisse minna.

Jaanuari vihm ja Ufolased.

Postituse pealkiri vihjab õige selgelt, et kodanikul pole ajaga miskit tarka teha olnud kui suure osa pühapäevast maaväliste tsivilisatsioonide teemaliste youtube videote vahtimise peale kulutanud. Õigustuseks ehk asjaolu, et eile oli meil hullem torm, vihma tuli kahe kuu norm, mis uputas mitmel pool ümbruskonnas. Viimased kaks tundi öösel tibutas jääd. Põhjapool olla päris hull olnud, suusamägi pandi varakult kinni, seoses mitmesendise jääkorraga oli liikumine pea võimatu. Meil õnneks vaid aias suur loik pea pirnipuuni, allkorrusel täitsa kuiv. Eelmine öö vihma alates tuletas aknatagune veesorin meelde, et polnud vihmaveerenne sügisel puhastanud. Mis ikka, pool üks ajasin end soojast voodist üles välja vihma kätte - majaomaniku rõõmud. Fleece ja kile selga ning redeliga renne lehesodist puhastama. Õnneks suht soe, Texasest pärit niiske õhumass oli temperatuuri kümne kraadini kergitanud. Kella kaheks rennid puhtad, vesi solises kenasti aiamaale, mitte ei voolanud akna taga maja vundamendi äärde lompi.

Laupäev läks täiega karate tähe all. Kagami Biraki trenni osa algas kümne ajal hommikul, pidu lõppes alles keskööl. Sellest siis pühapäevane uimane olemine. Käisin jooksmas aga lasin ainult lõtva sörki, ei viitsinud organismi tagant sundida.

Aeglaseim 5K kui matkasaabstega jooks välja arvata. Hiljem statistikat vaadates võisin veenduda, et vaatamata tagasihoidlikule tempole oli pulsikella arvates tegu kõva vajutamisega, andis hoiatuse: "Sellisel tasemel (4.9) treenimine on liiga intensiivne, mis võib põhjustada vigastusi. Ole ettevaatlik, ära treeni üle, anna endale piisavalt aega puhkuseks ja taastumiseks", taastumisperiood 85 tundi. Kust ta küll seda võtab: täpselt sama raja jooksin kahe päeva eest 3:40 kiiremini, siis kommenteeris vaid, et sel tasemel (3.4) trenn tõstab su aeroobset võimekust. Ainult keskmine pulss oli kõrgem, kuna ei viitsinud sügavalt hingata, eks siis süda kompenseeris tagades piisava hapniku varustamise kiirema pulsiga.

Vägagi tuttavalt inimlik õigustus :D

Aga nüüd ufolaste teema juurde. Sattusin youtube videosid lehitsedes huvitava Isaac Arthuri nimelise tüübi peale, kes igasugu teaduse ja tulevikuga seotud probleemidest lugusid kokku pannud. Maaväliste tsivilisatsioonide teema koha pealt langevad minu vaated temaga vägagi kokku ja seepärast on täiskasvanuna kuradima raske teatud sorti ulmet lugeda. Lihtsalt autorid teevad liiga palju tavaloogika vigasid kas siis asjatundmatusest või ükskõiksusest. Eks häda ongi selles, et absoluutne enamus väljamõeldud stsenaariumidest pole lihtsalt võimalikud, sest iga natukenegi mõtlemisoskust omav ufolane käituks oma misiganes eesmärkide saavutamiseks teistmoodi. No ja loogika väidab, et kui juba ufolane on võimeline tähtedevaheliseks transpordiks siis ta lihtsalt peab valdama elementaarset loogikat ja mõtlemisvõimet.

Kardan, et vaid kolmas võimalus vähegi realistlik,
mis iseenesest ei muuda maa peal mitte midagi.

Õige hästi on toodud välja erinevate "Esimeste kontaktide" võimalused ja stsenaariumid. Võimalused iseenesest tekitavad terve hulga eeldusi, mis välistavad tüüpilised ulmekate stsenaariumid, valesti mõistmisest või relvakonfliktidest. Kel iganes on piisav tehnoloogia, et meie päikesesüstemi teiste tähtede juurest tulla, on ka piisavalt mõistust, et inimeste kommuniktsiooni lahti deshifreerida. Samuti soovi korral mõistusliku või üldse elu planeedilt pühkida, enne kui me arugi saame mis toimub. Samas jätaks formaalloogiline lähenemine alles vaid äärmiselt igavad võimalikud stsenaariumid, suretades ulmekirjanduse laia valdkonna suisa välja. Selleks, et nautida, tuleb maaväliseid tsivilisatsioone puudutavaid ulmekaid lugeda nagu muinasjutte, mitte nagu lugusid, mis tõepoolest juhtuda võiksid. Tuleb tunnistada, et vahel on ignorantsus õnnistuseks kui tahad lihtsalt lõdvestuda mitte kaasa mõelda :P 

Kas läheb lahti?

Tunni aja eest tuli uudis, et Iraan ründas kahte USA baasi Iraagis. Ühes neist viibivad väljaõppel ka mõned eestlased. Momendil pole infot ei purustuste, ega ohvrite kohta.

Iraani vastus USA droonirünnakule oli ootuspärane ja kaalutletult vaoshoitud. Rünnati sõjalisi objekte sama riigi territooriumil, kus neid endid rünnati. Iraan ilmselt üritab vältida maailma silmis süüdlaseks tembeldamist kui konflikt peaks kontrolli alt väljuma.

Pall on nüüd USA käes. Ameeriklased peavad otsustama, kas Iraani territooriumil asuvate objektide ründamine on riski väärt. Probleem selles, et minnes Iraani territooriumi kallale annavad nad formaalse õigustuse Iraanile enda territooriumil operatsioonide sooritamiseks.

Isegi kui sihtmärgiks vaid sõjalised rajatised nagu näiteks rakettide stardikompleksid, esineb tsiviilohvrite võimalus. Kultuurobjektide ründamine, mida Trump ähvardas, on otsene totaalse sõja kuulutamine. Mõlemal juhul on karta, et Iraan kasutab praegu ameerikas ja läänes laiemalt asuvaid "uinuvas" olekus agente terrorirünnakuteks kõige haavatavamate tsiviilobjektide vastu.

Kui samas ka Iraani tuumatsentrifuuge rünnatakse on mul kuri kahtlus, et kogu operatsioon oligi USA ja Iisraeli poolt ettekavandatud justnimelt Iraani tuumavõimekuse hävitamiseks. Parem rünnata praegu kui Iraanil tuumarelva veel pole, sest Põhja-Korea näitel osutub see hiljem võimatuks, eelkõige Iisraeli vaatevinklist. Võimalikke tsiviilohvreid mõlemal pool peetakse küüniliselt küll kahetsusväärseks kuid paratamatuks hinnaks.

Kindrali surm

Kuuldes üleeileõhtust uudist USA õnnestunud raketirünnakust oli esimene mõte: no mida kuradit. Sellised asjad juhtuvad kui võimu juurde pääsevad impulsiivsed ja mõtlematult käituvad tüübid. Sajad kui mitte tuhanded poliitanalüütikud üle maailma tormasid Trumpi käitumisele põhjust otsima. Mul personaalselt on kahtlus, et tegu lihtsalt USA valimisteks valmistumisega. Trump soovis näidata oma toetajaskonnale, et tegu otsustava ja risti mitte ette lööva juhiga, kes tõepoolest teeb Ameerika uuesti "suureks". Ma nimelt ei näe, et ühe sõjalise taustaga juhtfiguuri kõrvaldamine ameeriklastele mingit erilist kasu toob, küll aga võib kõvasti probleeme tekitada. Pole võimatu, et see pommitamine on Ameerika lähis-idast lõpliku kõrvad lontis väljatõmbumise alguseks.

Praegu on küll kuulda, et saadetakse sinnakanti paartuhat sõjaväelast juurde. Kui aga lisaks Iraanile teised piirkonna muslimid USA vastu pööravad pole valikut. Ameerika pole valmis praegusel ajal ja praeguse presidendiga maavägedega mingit suuremat operatsiooni ette võtma, kus kaotusi karta. Ma ei saa aru sedagi milleks need sõjaväelased sinna saadetakse. Ainus mõistlik käik oleks USA diplomaatide ja äride väljatõmbumist katma. Sisuline allaandmine Süürias näitab, et vaatamata tohutule materiaalsele ja tehnilisele üleolekule pole ameeriklastel enam otsusekindlust ega julgust, et seal piirkonnas asju ajada. Lõpuks peab ikka jalavägi territooriumi hoidma ja seda nad pole võimelised tegema. Praegu lüüakse Iisraelis shampaklaase kokku aga pikas perspektiivis on selge, et kui USA lahkub pole ka sellel pisikesel tuumariigil pikka iga vaenulike araablaste keskel.

Trumpi välispoliitika kujutab endast igal võimalikul juhul tüli norimist ja liitlastega ülbitsemist. Kui kaua see saab kesta ilma suuremate sõjaliste, poliitiliste ja majanduslike tagasilöökideta? Aktsiaturud on upitatud enneolematusse kõrgusesse, samas mida kõrgem on kukkumine seda valusam saab olema. Tean, et ennustasin juba Trumpi valimise ajal, et turg kukub, tegelt keris hoopis üles. Paraku ei märgata tõsiasja, et Obama ajal oli tõus kiirem kui Trumpi ajal on olnud ehkki propagandat kuulates jääb vastupidine mulje. Kui kindrali tapmine peaks vallandama poliitmajandusliku kriisi, mis koos aktsiaturgude ja USA majanduse langusega valimisaastal Trumpi kukutab, läks see aktsioon vähemalt asja ette.

Iraani seisukohast vaadatuna on nad pandud sundolukorda, kus peavad USA tegevusele reageerima. Niinimetatud pehmeid sihtmärke pole raske tabada, samas tajuvad ilmselt nemadki, et ostukeskustesse või isegi lennujaamadesse pommide panemine toob kaasa vaid rahvusvahelise hukkamõistu. Rünnates sõjalisi, riiklikke või majanduslikke sihtmärke võtaks vähemalt osa maailmast seda aksepteeritava vastusena, aga taolisi operatsioone palju keerulisem edukalt läbi viia. On mingi võimalus, et USA siiski tegutses vägagi läbimõeldult provotseerides Iraani avaliku terrorismi teele, et oleks põhjendatud nende tuumavõimekuse hävitamine raketilöökidega. Selle konspiratsiooniteooria taga paistab juba Tel Avivi karvane käsi, kelle jaoks pole miski meeldivam kui ameeriklaste kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks.

Hommikused BBC uudised kinnitasid, et Iraan on valinud välja 35 USA sihtmärki Lähis-Idas pluss Tel Avivi, lisaks ka ameeriklaste sõjalaevad. Huvitav näha kui professionaalselt ja kus tegelikult Iraanlased oma ähvardused ellu viivad. Tsiviilsihtmärke pole mainitud, mis vihjab otsusele üritada konflikti eskaleerumist kontrolli all hoida.

Filmidest ja tossudest.

Üle 90 punkti on saanud üksikud rohkem kui 2000'st

Nagu eelmises postituses juba mainitud magasime mõnuga sisse aasta esimesel päeval. Uimasevõitu olemine aga kange isu uued tossud enne hommikusööki ära proovida. Ilm täitsa mõistlik, teed puhtad ja kuivad, võib uute papudega minna küll. Juba esimesed sammud andsid mõista, et tegu mõnevõrra teistsuguste jalanõudega kui eelmine mudel. Tallaosa harjumatult pehme, jookse nagu sambla peal. Samas on mingi imetrikiga säilitatud talla vetruvus, mis annab sammule hoogu. Ses suhtes tõepoolest mõnus - teatud tempo korral tunne nagu tossud jookseks ise, mina vaid kaassõitjana kõrvalistmel. Miinuspool selgus jooksu lõpupoole, liiga soojad teised, isegi mõne plusskraadi juures ajasid jalad palavaks. Ei saa aru mille alusel mitmed arvustused ja hinnangud tuulutust kiitsid. Justnimelt tuulutus on üks olulisemaid asju, mida jalatsite juures vaatan.

Jalast võttes avastasin õudusega, et värvikombinatsioon pole mitte lihtsalt sinine vaid lausa Venemaa ja Eesti lipuvärvide kombo😱 Ei tea kas peaks hakkama pimedas jooksmas käima😜 Aga kui järgi mõelda pole ju keeruline see pisuke punane musta markeriga üle tõmmata🤪 Kui aega tekib ja hirmus patriotismi hoog peale tuleb, äkki teengi ära. Samas elektrisinise taevasiniseks muutmine tuleb vist kujutlusvõimele jätta😉 Teisel jooksin vanade tossudega, täna jälle uutega. Peale rohkem kui kümne kildi läbimist julgen vähemalt väita, et vaatamata eelpool mainitud puudustele istuvad jalas megamõnusalt. Eks tuulutuse probleem laheneb kah mõne aja jooksul😉 Kui peaksid osutuma liiga vastupidavaks, lõikan augud sobivatesse kohtadesse kangasse. Jooksutempo aasta algul sutsu aeglasem, küllap avaldas pugitud toit ja joodud õlu vormile oma mõju, sest ilma üle küll kurta ei saanud. 

Kella kahese kohvi (kaasa kingitud tassist) ja "hommikusöögi" (päeva esimest einet nii ju kutsutakse) ajal hakkasime "Tõde ja Õigust" vaatama. Polegi teab mis ajast nii pikalt suure ekraani ees istunud. Õhtul oli veel viimane osa "Lahutusest eesti moodi". Kui Tammsaare lugu võttis isegi minul pisara silmanurka siis lahutuse vaatamisest olid naerust silmad märjad ja kõhulihased valusad. Jälle kord pean kiitma eesti näitlejaid ja rezhisööre. "Tõde ja Õigust" olin kooliajal lugenud, kuid piinlikkusega tuleb tunnistada, et meelde polnud jäänud muud kui üksikud momendid. Ju siis selles eas ei kõnetanud.

Kuna juba filmiteemale jutt läks, ei saa mainimata jätta ka "Võta või jäta" esitust. Põhimõtteliselt üsna hea, kuid sutsu ebarealistlik. Sihukeses olukorras ilmselt enamus mehi nõuaks dna testi enne lapse omaks tunnistamist. Samuti toodaks tänapäeval Austraaliast nii laps kui "isa" kiirelt tagasi, viimane sealjuures käeraudades lapseröövi süüdistusega.

Näärivana va kibe käsi

Armsad aga veidi kulunud

See aasta sai jälle sõprade-tuttavate aastavahetuse pidu meie pool korraldatud. Kaasa pakkus välja ja ega mul selle vastu miskit olnud ehkki mugavam oleks muidugi kuhugi külla minna. Samas tegime kogu ürituse lihtsalt, tulejad said ülesanded, millist toidupoolist kaasa võtta. Kaasa valmistas kartulisalati ja kringli, mina tõin poest portsu õlut, veini, shampat, tüdrukud seadsid elamise külaliste vastuvõtuks valmis. Just siis kui istusin momendiks maha, piuksatas moblasse teade näärivanalt:

Neli põlvkonda uuemad - Waverunner 22

"Sinu uued jooksutossud saabusid poodi, võid kohe järgi tulla, oleme veel tund avatud." Kargasin autosse ja kimasin "The Runners Room" nimelisse sporditarvete poodi, kus tõepoolest mu papud karbis ootasid. Saadanad olid vale värvi saatnud, elektrisinised!!!. Proovisin siiski jalga ja kuna sobisid kui valatult ning ei viitsinud enam oodata, lõin käega. Natuke mugandatult ütleks, et ega värv meest riku😜 Loodetavasti muudavad tolm ja mustus peagi selle silmikriipiva tooni vähe tuhmimaks.

Rahvas oli kella kuueks kutsutud, esimesed noored saabusid juba kahe ajal ja läksid alla dojosse. Noorte pidu täies hoos, me kaasaga piilusime seitsme paiku hämmastunult kella poole, ühtegi täiskasvanut polnud veel näole andnud. Ei tea kas peaks minema alla ja noortekambaga liituma. Poole seitsme ajal pistsid koerad haukuma, endised naabrid tegid otsa lahti, natukese ajaga oli maja rahvast täis. No sellise pisikese maja puhul nagu meil, pole just keeruline. Taustaks käis telekast otseülekanne Eestist ja kui ajavahe tõttu põnevam osa otsas, lasime kordusi ekraanile, kaasa arvatud presidendi kõne. Õlut ja veini voolas ojadena, hea et ilm paari miinuskraadiga just paras, kärakas kõik aias laua peal, külmkappi poleks kuidagi mahtunud.

Pidu täies hoos, Uus Aasta just saabus!!!

Nagu ikka selliste pidide puhul, aeg kulgeb omasoodu ja äkki läheb ootamatult rabistamiseks. Kaasa hüüab, kus shampa, mina padavai tuhvlitega aeda, pudelid nagu halud sülle. Hea et värava juures vihmaveetorust tilkunud jääkihil kogu laadungiga pikali ei käinud. Siinse kombe kohaselt kallatakse klaasid enne täis, seega shampa pauk ei käi mitte kell kaksteist. Shampaklaase jagus täpselt 20, just niipalju kui alko tarbijaid. Lasteshampat tuli morsiklaasist rüübata. Uus aasta sai vastu võetud, shampa joodud ja pidu võis uue hooga edasi käia. Kusagil akhe ajal tuli mul uni peale, aga kostitajana ei saa ju magama keerata. Kolme ajal lahkus viimne rahvas. Igati äge pidu oli!

Ei ole surnd, lihtsalt meeldivad ebatraditsionaalsed asendid😏

Järgmine hommik põõnasime üheteistkümneni, isegi koduloomad olid liiga kutud, et tülitama tulla. Üldse tuleb neid kiita, et eelmise päeva rahvamassis end nii hästi ülal pidasid. Pisem kartlik koer otsis kiirelt paar naisolevust, kes teda siis vaheldumisi silitasid ja sügasid. Loom mõnules tähelepanu käes nagu spaas. Eks igasugu toidupoolist pudenes ka maha, mis koerad ja kass enne nahka panid kui see põrandani jõudis kukkuda.

2019 Aasta kokkuvõte.

Isiklik elu - Ei mingeid märkimisväärseid muutusi, sama naine, sama palju lapsi, kõik aasta jagu vanemaks, mõni ka targemaks saanud. Perre lisandus kaks kodulooma lisaks kahele koerale. Vanem tütar võttis endale kuningpüütoni ja noorem valge kassi.

Tervis - Peale märtsi keskel jooksmisega alustamist pole kordagi haige olnud, mis iseenesest haruldane. Tavaliselt ikka paar korda aastas mingi vastik köha või nohu kallal käinud. Märkimisväärseid vigastusi pole juhtunud, ei olmelisi ega spordiga seotuid.

Töö - Varakevadel puksiti mind lõunasesse vahetusse. Esialgu olin pettunud, aga peagi selgus, et tegu oli "taeva kingitusega". Sain magada kaua und oli, tulemuseks harukordselt väljapuhanud olemine. Lisaks tekkis mugav aeg millal jooksmas käia. Pahupooleks võimalus ainult kord nädalas karates käia ja harvem kodustega kokkupuutumine. Samas mida vähem koos oled seda rohkem oskad seda aega hinnata.

Sport - Osaliselt juba puudutatud, karatega saan tegelda vaid korra nädalas. Kompensatsiooniks hakkasin jooksmas käima. Esialgu raske kuid peagi harjusin, tasapisi tõstsin distantsi kahe-kolme kildi pealt viiele. Paar korda kuus jooksen 10K. Tempo on aegamööda tõusnud, praegu 5min/km mugav kiirus. Keskeltläbi jooksen 150km kuus, kõnnin teist samapalju otsa. Lisaks enne jooksu soojenduseks kätekõverdused ja kõhulihaste trenn. Pulsikella näitajate põhjal on füüsiline vorm õige hea minu vanuse kohta. Bioloogiline vanus lausa 35 mingi veebitesti põhjal, tegelt võtan sihukesi teste muidugi muigega, samas hea vastavalt olukorrale vahel nina või saba kergitada😉

Kaal - Viskasin just pilgu peale, et eelmine aastavahetus oli kaal paarsada grammi alla 85kg. Muidu sai aeg-ajalt mõõta. Ehkki otseselt segama veel ei hakanud, otsustasin üritada veits alla võtta. Märtsi keskpaigani erilisi muutusi ei toimunud, kuigi proovisin õhtust õgimist vähendada. Jooksmas käimine mõjus, üllatus-üllatus tulemused kiired ning silmnähtavad. Toitumist eriti kontrollida ei üritanud aga koos jooksmisega muutus ka isu. Põhiline kaalu kukkumine toimus esimese kolme kuuga, peale seda stabiliseerus ootamatult madalal kuid ilmselt minu organismile normaalsel tasemel.

Puhkused - Talvepuhkus Lake Placidis mäesuusatades. 

Suvepuhkus Eestis. Terve hulga põnevate seikluste, matkade, rattasõitude, paadisõitude, suvilas lebotamise ja sõpradega kohtumistega. Lisaks muidugi argipäevaseid toimetusi, aga ainuüksi Eestis olek teeb positiivse tunde, ükskõik millega siis tegeleda.

Sügispuhkus Hawaii'l - elu parim aktiivne puhkus - SUPER!

Õnnetused, ebaõnnestumised, jamad, ... - Konkreetselt endaga seoses on vist märkimisväärseim jooksu ajal papu paelu sidudes mobla maha pudenemine, tagumise poole gorillaglass5 prõksatas praguliseks. Mis ikka, selle pärast uut kah ostma ei hakka, kleeplindi tõmbasin peale ja käib nagu ennegi, kahjuks pole enam veekindel nii, et sukelduma kaasa võtta ei saa😜 Eks kui viitsin vahetan ise tagumise klaasi ära.

Kokkuvõttes on olnud kuratlikult hea aasta, patt oleks tulevast paremat tahta, ei maksa ahneks minna. Mida siis soovida uuelt? Esiteks muidugi, et perel kõik kenasti läheks ja omastel tervis püsiks. Enda koha pealt, et mingi loll vigastus ei segaks jooksmist, suusatamist ja muidu elu täiel rinnal elamast.

Lõpetuseks teile kõigile, kes aeg-ajalt sellele blogile pilku peale viskate:

HEAD UUT AASTAT ja õnnestumisi nii isiklikus kui tööalases elus. Eriti oluline, leidke endale aega ja nautige seda, keegi teine seda teie eest ei tee!!! 🍸🍹🎄🎆🎇🎈🎉🎊🌞🌞🌞

HAWAII puhkusepaigana, kas ja kellele sobiks.

Planeerimise faasis ja vahepeal autos kasutasin käsitsi
ümbriku tagaküljele visandatud Hawaii "piraadikaarti"

Lugesin Eestlaste unistuste reisisihtkohtadest kui raha poleks takistuseks. Olen käinud neist neljas: Kuuba????? (rannad ja odav), USA😕, Kreeka ja Jaapan. Äkki mõni mu lugeja lisab nüüd ka Hawaii😉, mis on küll tehniliselt USA aga tegelt ikka täiesti miskit muud.

Olen jaganud üksikasjalikku infi kõigi oma reisu päevade kohta, paras aeg kokkuvõte kirjutada. Mind ennast huvitaks käimata kohtade puhul esiteks mida põnevat seal teha on, teiseks kohalikud olud ja kui kallis sihtkoht on ning kolmandaks kuidas sinna saada. Proovin siis ammendavalt neile kolmele küsimusele vastata.

Rõhutan, et jutt on vaid Hawaii suurest saarest, mida ainsana külastasin. Hinna ja sihtkohta jõudmise poolest ei tohiks teised suurt erineda, põnevate vaatamisväärsuste poolest aga küll. Ainuüksi fakt, et peale suure saare pole ühelgi teisel tegutsevaid vulkaane, põhjustab suure erinevuse.

Alustaks põnevatest vaatamisväärsustest ja tegevustest, mida suurel saarel võimalik teha. Mina kasutasin info jaoks väga asjalikku https://www.lovebigisland.com/ veebilehte, kus lisaks lühikirjeldustele oli ka hulgaliselt viiteid konkreeste tegevuse huvilistele. Aga nüüd siis minu kogemustest lähtuvalt:

VAATAMISVÄÄRSUSED, TEGEVUSED

1.  Vulkaanid - Vulkaanide Park, haruldane võimalus suht ohutult näha kraatris pulbitsevat või merre voolavat laavat. Momendil küll seda võimalust pole, kuid eeldatavasti peagi jälle, sest suurel saarel neli aktiivselt tegutsevat vulkaani, Kilauea pea pidevalt purske- või pigem ehk laavavoolu faasis.

2.  Mäed ja ronimine - Lahutamatult seotud eelnevaga, sest ainsad mäed on seal erinevas vanuse ja erodeerituseastmes vulkaanid. Kõrgeima (Mauna Kea - 4207m) otsa saab tavaliselt nelirattaveolise autoga sõita. Mauna Loa - 4169m otsa saab ronida kahte erinevat rada pidi sõltuvalt huvist, füüsilisest vastupidavusest ja ajast. Erinevate orgude ja rannakaljude peal võib harrastada nii tavalist matkamist, mägimatka kui ka kaljuronimist.

3.  Matkamine - Matkaradasid on suurel saarel meeletu hulk raskusastme poolest sobivaid nii algajatele või vanuritele kui ka ekspertidele mõeldud tõeliselt raskete ja pikkade radadeni. Parema infi saamiseks tasub vaadata konkreesteid matkainfo veebilehti. Minu kogemusel hirmutatakse rahvast liialt, mõned veidi pikemad ja raskemad rajad, millel käisime, polnud pooltki nii hullud kui reklaamiti.

4.  Laavakoopad - Toon need eraldi välja, sest usutavasti pole maailmas palju kohti, kus nii mugav ligipääs tõeliselt võimastele koobastele. Suurel saarel mitmed, osades korraldatakse eelregistreerimisega ekskursioone, osades võimalik omal käel ja omal vastutusel hulkuda. Oluline kaasa võtta korralikud matkasaapad, taskulamp varupatareiga ja mobla akupakiga ning mingit sorti müts. Valgustusvõimaluse kaotus, pea löömine vastu teravaid laavatilkasid või jalgade lõhkumine (nagu mul juhtus) äärmiselt ebamugav või lausa eluohtlik.

5.  Rannad - Kohe tuleb mainida, et paljalt rannale lebotamiseks pole kindlasti mõtet suurele saarele minna. Ehkki ilusaid randu leidub, on paremaid laialt ka mujal maailmas, sealjuures palju mugavama ligipääsuga ja odavamaid (kas või Kuuba). Samas mõningaid eksootilisi randu koos erilise faunaga nii lihtsalt ei leia. Musta (ja päikese käes kuuma) laavaliiva randu suurel saarel hulgaliselt, lisaks üks haruldane "rohelise" liiva rand, mulle isiklikult põrutavat muljet ei jätnud.

6.  Snorkeldamine, Surfamine - Suurel saarel on väga mugava ligipääsuga mitmed maailma parimad snorkeldamiskohad väikeste korallriffide juures. Lestad ja mask/toru tasub kindlasti ise kaasa võtta või kohapealt osta. Kalu meeletult palju ja mitmekesiselt, korall ise pole eriti muljetavaldav. Surfamas ma ei käinud ega oskakski, aga otsustades lainete ja üldise info põhjal on tegu ühe maailma tipp surfikohaga.

7.  Manta-Rai, Delfiinid, Kilpkonnad - Manta Raidega käisime pimedas ujumas, kogemus mis jääb meelde terveks eluks ja mida saab teha vaid paaris kohas maailmas. Delfiinidega ei õnnestunud meil kohtuda, ehkkki tegu pidi olema suht tavaliste külalistega teatud randades. Kilpkonni samuti ei näinud kummalgi rannal, kus nad pidid peesitama. Võimalik et pilves ilm või siis miski muu põhjus. Samas saab nii delfiine kui kilpkonni näha paljudes teistes kohtades üle maailma.

8.  Taimestik, loomariik, putukad - Taimestikust saab parima ülevaate külastades Hilo Botaanikaaeda. Fakt, et suurel saarel on esindatud maailma 14'st kliimavöötmest 10 räägib iseenda eest. Mulle personaalselt avaldasid kõige rohkem muljet kaks äärmust: Troopiline vihmamets ja Marsi pinnaga sarnanev maastik. Loomadest väärivad mainimist mägikitsed, metssead ja mangustid. Putukate kohta pean rahuldusega tunnistama, et neid me sisuliselt ei kohanud ühestki kliimavöötmes kus käisime, sääsetõrjevedeliku purk jäi avamata.

KOHALIKUD OLUD

Ilmastik - Detsembris oli tempetaruur mõnus Eesti suvi, soe ja pilvine, kohati ka vihmane. Ilmateadet ei tasu uskuda, iga päev ennustati vihma, meie saime vaid ühel päeval veidi. Hotellis ponud konditsioneeri, aga detsembris ei seganud. Niiskus siiski nii kõrge, et ujukad ei kuiva hommikuks ära.

Turvalisus - Tundus turvaline, nii natuke kui pisikese Kona linna peal hulkusime kahekesi ka pimedas. Kohalike väitel pole suurel saarel kuritegevus probleemiks erinevalt Honolulust.

Elamisekoht - Üldiselt kallis, nii Hotellid kui AirBNB - arvesta saja taalaga öö. Samas entusiast võib telgiga elada rahvusparkides ja telgiplatsidel, eeldusel muidugi, et auto renditud. Hotellides tavaliselt pead toidu ja parkimise eest maksma juurde. "Kõik Hinnas" meie võimalustest pikalt väljas.

Auto - Hawaiil viibides on auto rentimine ainus mõistlik võimalus ringiliikumiseks. Üldiselt kallis, samas õnnestus mul saada ülisoodne pakkumine "Hotwire" nimeliselt veebilehelt, mis vahendab suuri rendifirmasid. Mõlema masina Chevy Lumina ja Jeep Wrangler päeva hind alla $20. Bensiini hind ameeriklasele kallis, canadasele normaalne, eurooplasele odav - $4 gallon ehk nats üle dollari liitri eest. Parkimise pärast ei pea muretsema, leiab suht lihtsalt. Politseiautod märgistamata. Kiirust ületada ei maksa rohkem kui 5 miili/tunnis võrreldes lubatuga.

Toit - Nii toit poes kui ka söömine restos on kallis. Õhtusöögi puhul peab arvestama natu viisakamas kohas $40'ga nina peale kui võtad lisaks toidule ühe õlle ja lisad jootraha. Toidupoes hinnad oma kaks korda kallimad kui Canadas. Õlle hind samas mõistlik, kvaliteetse pudeli eest maksad poes natu üle dollari.

Telefon ja Internet - Muretsege USA sim kaart. Mina kasutasin Roam Mobility, $4 päevas annab 0.5GB data, piiramatu helistamine ja tekst üle Põhja-Ameerika. Plaane on erinevaid, mulle sobis see kõige paremini. 

Kuidas Hawaiile saada:

Lennukiga muidugi kui just pole endal jahti ja ookeanipurjetamise kogemust. Lennupileteid võib vedamise korral saada suht soodsalt nagu igale poole. Ameerika idarannikult alla tuhande dollari üsna tavaline, hea õnne korral viis-kuus sotti. Eesti mõistes asub teisel pool maakera, ajavahe 12 tundi. Torontost lennates 10 tundi, pikem kui siit Helsinkisse lend, mis vaid 8 tundi.

Seiklusteotsijatele soovitan täiega. Fakt, et tegu minu elu parima aktiivse puhkusega räägib enda eest!

P.S.  Nagu igale poole mujale reisides ei maksa unustada kahte olulist asjaolu:

1. Minge hooaja välisel ajal kui vähegi võimalik võttes samal ajal arvesse ilmastikuolusid. Hoiate vägevalt kokku nii raha, aja kui närvide arvelt.

2. Planeerige oma reis eelnevalt vähemalt üldjoontes kuid paindlikult. Jällegi hoiate kokku närvide, aja ja raha arvelt sellises järjekorras😉

Jõulud ateistide moodi

Paduateistide pere jõululauas😜

Tegelikult on jumalatesse suhtumise vaatevinklist nii usklikud kui ateistid äärmiselt sarnased. Vahe on tühine, sest võrreldes ateistidega ei usu ka usklikud enamasti ühtki teist neist tuhandetest inimkonna poolt väljamõeldud jumalatest peale enda väljavalitu. Kui nad mõistavad miks ei usu ühegi teise religiooni jumalat peaksid aru saama miks ateistid ei usu nende valjavalitut. Samas, nagu kõrvalolevalt pildilt võite näha, ei takista jeesukesse mitteuskumine jõululauda istumast, head- paremat söögipoolist nautimast ja vabade päevade üle rõõmu tundmast.

Minusuguse uskumatu suhtumine jõuludesse on samasugune nagu nõuka ajal oktoobri või maipühadesse - saab vabu päevi, jessssss!!! Eriti hea, et ei pea isegi selle eest kirikus käima erinevalt nõuka ajast kui paraadidest osavõtmine kippus rangelt soovituslik olema. 

Kõik religioonid on alati kasutanud igasugu tähtpäevi, pole vahet kas tegelikke või väljamõeldud, oma ideede propageerimiseks. Aastapäevad pole muud kui perioodiliselt korduvad momendid kui maakera oma orbiidil päikese suhtes enam-vähem samas kohas. Võtmesõna on siin enam-vähem, sest aasta pikkus pole mitte täpselt 365 päeva vaid 365.2422... päeva. Sealjuures päeva pikkus pidevalt kasvab kuna maakera pöörlemine aeglustub aja jooksul. Päeva pikkuse muutumine siiski nii aeglane, et inimesele jääb see märkamatuks. Aga miks üldsegi on oluline maakera asumine samas punktis päikese suhtes? Eks tegu mugava ja lihtsa ajamõõtmise skaalaga, kus täpsus erilist rolli ei mängi. Aastaajad, mis inimestele olulised, sõltuvad ju hoopiski maakera pöörlemistelje kaldenurga muutusest võrreldes ümber päikese tiirlemise tasandiga.

Kipun liiga tehniliseks minema, parem pöördun tagasi usuteema juurde. Personaalselt pole ma kunagi isegi momendiks ette kujutanud, et jumal võiks olemas olla, minu maailmapilti polnud teda kunagi vaja. Juba lapsena, kui olin ise lugema õppinud, pakkusid palju rohkem huvi vanad horisondid või tähetorni kalendrid, võrreldes muinasjuttudega. Muinasjutu ja ja klassikalised lasteraamatud sirvisin läbi, paremal juhul lugesin veidi ja jätsin pooleli. Põhjus enamasti selles, et see fantaasia mis esiati, tundus liiga ebatõeline. Pähe kippus mõte, kas täiskasvanud tõesti peavad lapsi nii lolliks ja arvavad et usume sihukesi lugusid. No ja piibel, nagu ka kõigi teiste usulahkude ülestähendatud propaganda, oli lihtsalt halvasti kirjutatud muinasjutt. Ei suutnud esimestki lehekülge läbi lugeda kui kord pulli mõttes kätte võtsin. Kommunistliku partei manifesti iidne versioon, mis muud. Eks oli ju kommunismi ulmelugu religioon, mis lubas taevalikku õndsust juba maa peal, kui vaid korralikult tööd teed ja partei käsule allud. Paraku rahvas ei jaksanud ära oodata tähtaegu, mida pidevalt edasi lükati ja lõpuks isegi enam avalikult ei mainitud.

Võiks väita, et olen teaduse usku aga see poleks ka korrektne. Minu arusaamise järgi eeldab usk mingi kindla dogma või veendumuse pimesi järgimist. Siinkohal tulebki sisse huvitav moment. Ma mitte ei usu loodusseadustesse vaid olen veendunud, et kõiksus toimib alludes loodusseadustele ehkki me pole neist kõigist lõpuni aru saanud ja ilmselt paljusid ka mitte avastanud. Paljuräägitud teadlaste püha graal "Theory of Everything". Selline vaatevinkel jätab lahtiseks ka võimaluse, et universum polegi miskit muud kui mingi "jumala" labori simulatsioon. Paraku nagu öeldakse: "eriti pöörased teooriad eeldavad eriti tugevaid tõestusi." Ja kui selline laborandist "jumal" ongi olemas, siis meie käitumine ei muuda karvavõrdki tema tegevust. No ja selle pärast mida ei saa muuta ei maksa ka muretseda, või isegi aega kulutada sellele mõtlemiseks.

Pere on suurel määral samasuguste vaadetega, ehkki lapsed tänu oma noorusele tulisemad usuteemal väitlejad. Nemad on veel selles eas, et ümbritsevate homo sapiensi esindajate piiratus kitsamalt ja ühiskonna ääretu lollus laiemalt häirib hirmsasti. Mina nüüd viiekümnendates olen leppinud olukorraga, kus inimeste käitumine võib olla samal ajal ratsionaalne (autoga sõites, tööl käies, ...) ja äärmiselt ebaratsionaalne (lotot mängides, kirikus käies, ...). Abikaasa mul kõige leebem, ta isegi armastas omal ajal muinasjutte ja suhtub usklikesse tolerantselt. Ega religioon mindki suurt häiri, seni kui seda mulle nina alla ei tulda hõõruma. Probleemiks muutub siis kui keegi sind oma "taevasse" kaasa tahab tarida, kuhugi pommi sokutades või üritades "ristisõtta" saata.

Need neli vaba jõulupäeva aurasid ära kui vesi kuumalt kivilt. Kahju, et kõigi teiste uskude tähtpäevi siinmaal ametlikult ei tähistata. Canada on igasugu diskrimineerimise suhtes kole tundlik, äkki alustaks kampaaniat buda, muslimi, shinto, taara, juudiusu, ... jne ... usupühade riiklikeks tähtpäevadeks muutmise nimel😁 Nii kaugele oleme juba jõudnud, et "Merry Christmas" asemel peavad poliitikud avalikult hoopiski "Happy Holidays" soovima, et mitte teisi uskusid solvata. Üks mu töökaaslane käib igaks juhuks nelja põhivoolu kirikutes kuna pole kindel misuke jumal see õige on. Ütles, et jube jama kui sured ära ja taeva väraval Peetruse asemel Mohammed vastu vaatab ning su põrgu kupatab, või siis vastupidi. Temal lisaks ka buda ja juutide usuga head suhted sisse seatud. Lõpuks lisas, et kui polegi jumalat olemas pole ajakulu liiga hull olnud, kord aastas peaks neile jumalatele küll olema😜 Patutegemisega on tal hoopistükkis eluterve arusaamine: "teen seni kui jaksan, küll vanast peast aega andeks paluda"😆