Monday, May 25, 2020

Pühapäeva tegemistest

Noor Gartersnake
Juba laupäev oli meil täissuvine ilm, ka pühapäeval kenasti üle 20 soojakraadi, niiskus õnneks madal nii, et eriliselt mõnus aias hommikukohvi kaifida. Enne seda käisime tütrega viie kildisel ringil, mille läbimiseks läks harukordselt palju aega. Mõni ime, sest laps leidis raja äärest väiksemat sorti mao, kes tingimata vaja kinni püüda. Roomaja kättesaamine asjatundja puhul pole teab mis keeruline trikk. Tüdruk juba nii osav, et enamasti ei saa paljakäsi püüdmise juures hammustada. Toimib roomajatega piisavalt hellalt, nood ei satu paanikasse. Siugu sai siit ja sealt uuritud, lõpuks viis kenasti raja äärest eemale võsasse, et keegi peale ei astuks või rattaga üle ei sõidaks.

Vägisi kisub tagasi puu otsa
Tütrega mooruspuud pügamas
Järsku kerkis üles küsimus, miks plika juba pisikesena madusid ei kartnud. Vastuseks sain, et teie ju ka ei kartnud. Nojah, tõepoolest sai lastele alati igasugu silmajäänud elukaid tutvustada ja jagada niipalju infi kui ise teadsime. Vaid sääskedesse ja parmudesse suhtusime negatiivselt, kuna need niivõrd tüütud elukad. Tundub, et üritus lapsi eelarvamustest prii hoida õnnestus suht hästi. Eks nad muidugi õppisid minu käest igasugu poisikeste tempe kah, lõuna ajal saigi üht neist koos harrastatud. Nimelt ronisime koos mooruspuu otsa, et tippu veidi pügada. Kaasa küll ei pidanud seda ettevõtmist eriti heaks mõtteks aga vähemalt pilti tegi.

Pannisai ja rabarberikook
Põnev sigrimigri arhidektuur,
taamal ehitatav korrusemaja
Täna saime selle aasta esimese rabarberikoogi, no küll maitses hea. Eile töö juures netis surfates jäi silma rabarberikoogi teemaline lugu, sihuke isu tuli peale, et helistasin kohe koju ja andsin palve sisse. Värske sai ja leib said kah valmis, nüüd õhtul ongi kõht nii täis pugitud, et mõtlen hirmuga homse jooksu peale. Õhtul kiirustasin toidupoest läbi, puuviljakauss hakkas hõredaks jääma. Tagasiteel jäi silma üks ägeda arhidektuuriga maja. Stiili poolest sobiks pigem kuhugi maakohta nagu kõrvalolev saksa väikelinna.

Lõpetuseks ei saa postitamata jätta näitlikku videot Toronto elanike suhtumisest sotsiaalsesse distantseerumisse. Oleks ime kui meil siin teine laine tsunamina juba suvel ei saabu kui asjad nii edasi lähevad. Täna oli politsei suurte jõududega kohal hoides kogunemise ära, paraku ega võimuesindajaid igale poole ei jagu. Kui rahvas nii väga tahab nakkust levitada siis seda ka tehakse sõltumata poliitikute või politsei jõupingutustest. Laupäevase massiürituse esimesed viljad ilmnevad nii kahenädalase viitega. Tänase seisuga tõusis jälle uute nakatunute arv, 460 on kõrgeim number 7 Maist saati.

Friday, May 22, 2020

Poliitikud, pooltõed, poolvaled ja hämamine.

Eile tööle sõites kuulen ootamatult raadiost, et Ontarios on maskide kandmise poliitika 180 kraadi muutunud: "rangelt soovituslik" ehkki veel mitte kohustuslik on rahval kanda "mittemeditsiinilisi" maske või häda korral mingit näokatet😷 Epideemia alguses rõhutati mitmel tasemel alates Canada peaministrist ja peaarstist kuni tavameedikuteni, et tavakodanikul maski kandmine mõttetu kuna esiteks pakub suht väikest kaitset ja teiseks ei osata niikuinii määrustepäraselt efektiivselt kasutada. Läksin minagi selle õnge ja jäin uskuma viitsimata põhjalikumat uurimist ette võtta, sest põhjendused tundusid asjalikud ja loogilised, pealegi spetside suust. 

Ja palun väga, nüüd seesama peaarst teatab, et iga näokate aitab vähendada nakatumis- ja nakatamisriski. Üllatunud reporterite küsimusele, miks nii kardinaalne suhtumise muutus, tuli vastuseks, et teadmised viiruse kohta on täienenud. Töö juures vaatasin telekast seda pressikonverentsi üle, naine oli üsna pinges olekuga soovimata täpsustada muutuse sügavamaid põhjusi. Kurjad keeled väidavad, et maskide kaitseväärtust tehti meelega maha vältimaks rahva poolt massilist kokkuostmist, mis juhtus vetsupaberiga. Hakka või kahtlustama osavat meediaoperatsiooni. Kokkuvõttes muidugi oli maskide puuduse olukorras tegu õige ehkki küünilise otsusega, sest massi ei saa ju usaldada.

Siin aga koorub välja suurem probleem. Kui seni enamus inimesi siiski arste rohkem ja valitsusetegelasi mõnevõrra vähem usaldab siis taolise paljastuse valguses tekivad kahtlused ka muu info suhtes. Kui nad valetavad maskide koha pealt, miks peaks uskuma teisi avaldusi. Tänasel pressikonverentsil ajas Ontario peaminister juba sellist häma, et kuula ja imesta. Väidetavalt olevat Ontarios 23 vaktsiini loomisel ja 11 juba saanud provintsi terviseameti heakskiidu. Seda tänu valitsuse 20 miljonilisele rahasüstile ja paari nädalaga. Samas väidavad maailma tunnustatud asjatundjad, et vaktsiini loomiseks kulub 12-18 kuud kui üldse efektiivset on võimalik saada. Raha koha pealt ajab hoopis naerma - 20 miljonit on ravimifirma juhi palk, vaktsiini väljatöötamine on ülikeeruline ja suurusjärkudes kallim.

Päevane uute nakatunute arv, joon 7 päeva keskmine  
Bravuurika esinemise lõppedes asusid reporterid paraku hoopis ebameeldivamatel teemadel küsimusi esitama. Kuidas suhtuda uute nakatunute arvu kasvu, ega see pole ometi piirangute leevendamisega seotud. Peaministri väljakuulutatud poliitika põhjal astuti normaliseerumise esimesse etappi kui päevaste nakatumiste arv näitab pidevat kahanemise trendi ja läheb alla 400 kusjuures tehakse vähemalt 20000 testi päevas. Viimase nädala jooksul on positiivsete testide arv tõusutrendis ja seda oluliselt vähenenud testimise üldhulga juures. 

Nagu näete päevas testitud inimeste arv langeb samas kui positiivsete hulk kasvutrendis
Peaminister väidab, et nõuab testimise arvu tõstmist lubatud 20000 peale. Samas kostab see üsna tühjana kui mitte lausvalena arvestades, et testide arvuga kaasneb ka positiivsete testide järsk tõus, mis totaalselt vastunäidustatud. Küüniline kodanik võiks arvata, et peaminister on hoopis andnud käsu testimine peatada kui positiivsed numbrid 400 ligi jõuavad. Loodetavasti Canadas siiski selliseid meetodeid ei julgeta rakendada. Nakatunute arvu suur tõus sunniks piiranguid tagasi tooma, mida ta proovib iga hinna eest vältida. Objektiivselt võttes pole enam kolm neljast esimese etapi tingimusest täidetud: trend kasvusuunas, uusi nakatunuid üle 400, testitute arv pole kunagi 20000 olnud, vaid piisaval hulgal vabade haiglakohtade arvu osas pole selgust.

Koduteel juba kuulsin raadiost, et arutatakse karmide piirangute tagasitoomist ehkki poliitikud on sellele vastu. Momendi "leebemates 1 astme tingimustes" igal pool lahtiolevates poodides kahemeetri nõue ja rangelt piiratud hulk kliente. Ostukeskuste, restode, kinode, koolide, spordiklubide ja muude avalike asutuste avamisest pole juttugi. Mänguväljakud endiselt suletud ehkki golfiväljakud avatud. Koduses ringis tohib olla maksimaalselt 5 inimest koos. Näomaski nõue valitsuse poolt soovituslik aga mitmed poed ei lase ilma sisse. Suuremad avalikud üritused on kõik sel suvel tühistatud. Nagu näete on Eestiga võrreldes siinne suletus oluliselt karmim ja ikka hakkas uute juhtumite arv kasvama. Personaalselt arvan, et oma osa mängib kultuuriline kirevus: hulk rahvusgruppe elab tihedalt koos ja on harjunud tiheda läbikäimisega - paljud neist ei usalda valitsust ja suur hulk ei mõista kumbagi riigikeelt. peaminister vihjas, et põhilised kolded on teatavates rajoonides, nimetada neid muidugi otseselt ponud võimalik😜

Tuesday, May 19, 2020

Jooksurekord ja TarkID

Kolmepäevasel nädalavahetusel oli plaanis palju ära teha. Paraku jäi see nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel vaid plaaniks. Pühapäevasest väljasõidust juba blogistasin. Esmaspäeva kirjutasin ilmaennustuse alusel korstnasse - pidi pikk ja pidev vihm tulema. Öösel tõepoolest sadas järjest, mis pesi õhu nii läbi, et hommikul oli eriliselt väljapuhanud tunne. Arutasime kaasaga, et sellist oleme seni kogenud vaid matkates jahedate ilmadega telgis või siis Pääsküla kodus ärgates. Ju see väidetav saastatuse massiivne vähenemine annab isegi või pigem eriti suurlinnas tunda. Magasin jutti poole üheteistkümneni.

Kuna sadu lakanud kasutasin võimalust jooksuringi tegemiseks. 11 plusskraadiga võib pilves ilmaga lühikeste pükstega särgiväel lipata, eriti kui oht vihma kaela saada. Tunne jalgades mõnus ja minek kerge. Kilomeetri aegasid kuuldes hakkasin lõpupoole veits suruma ja saavutasingi 2020 aasta 5K rekordi 22:53 ning 4:32 min/km kohta. Keskmine kildi aeg annab isegi parema aja kuna viimase otsa jooksin alla 4 min/km tempos, 5K aja mõõdavad kell ja mobla esimese mitte viimase 5 kildi eest. Salamisi lootsin Stravalt mingit "medalit" saada aga see mõõtis tavalise pikema asemel lühema distantsi, ei mingeid rekordeid. Huvi pärast koukisin 17 Novembri samal rajal joostud andmed välja.

                                Aeg1  m/km   km        T       S      P                  Aeg1   Aeg2   m/km   km
17Nov 5K Huawei  23:00  4:36  5.26km   170  128  160    Strava  22:23  (22:11)  4:27  5.31km
18Mai 5K  Huawei  22:53  4:32  5.23km   172  128  159    Strava  22:52  (22:42)  4:33  5.20km

Häh kui Huaweid uskuda, siis hoopiski nüüd tuli "kõigi aegade" rekord lüües eelneva 7 sekundiga. Paraku tulevad erinevused sisse GPS'ga distantsi mõõtmise ja selle tõttu kas mõõta 5K aeg algusest (Aeg1) või lõpust (Aeg2) mis minul alati kiirem. Kokkuvõttes saab Huaweiga 5K jooksmine 22:30 sisse paras katsumus olema, Stravaga juba tehtud ükskõik kummast otsast mõõta. Ehkki numbrid pole ju eesmärk siis enesetunnet kipuvad ikka kõdistama, miks muidu ma neid nii põhjalikult võrdlen.

Nüüd lõpuks pealkirja teema juurde. Nimelt tuli teade, et mu SmartID aegub, palun uuendage kui tahate edasi kasutada. Ohkasin raskelt ja asusin juhendit lugema. Mis ikka, proovin kas saan teispoolt maakera selle ära teha. Biomeetriline meetod tundus kõige põnevam. Kõigepealt vaja moblas äpp avada, koodid sisse lüüa, pass skaneerida ning NFC abil kinnitada, näopilt skaneerida, uued koodid sisse lüüa ja voilaa ongi tehtud. Nii lihtsalt ja kiirelt muidugi ei läinud, sest NFC'ga jurasin veidi aga veerandtunniga sain tehtud. Jube mõnus, et distantsilt võimalik. ID kaardiga paraku ei piisa seekord uutest sertifikaatidest, vaja füüsiliselt uus kaart tellida. Põhimõtteliselt saab ka ülemere teha, kohapeal mul siiski mugavam.

Sunday, May 17, 2020

Hiliskevadel koertega suusamäel

Hockley Valley tagumine nõlv
Seoses Canada valitsejanna Briti kuninganna Victoria sünnipäevaga on meil riiklik püha ja kolmepäevane nädalavahetus. Tavaliselt tegu suurema aiatööde ja istutamiste buumiga. Seekord lükkasin edasi sest alles avati aianduskeskused, ei tahtnud rahvahulka trügima minna. Mitte niipalju koroonahirmust kuivõrd eeldatavast sabades seismisest hoidumiseks. Pealegi ähvardas pühapäeva pealelõunast esmaspäeva õhtuni hullemat vihma. Hommikupoole saab edukalt matkamiseks kasutada, mõnusalt jahe metsas ja küngastel ronimiseks. Minejateks seekord mina vanema tütre ja kahe koeraga, sihtkohaks sama kus käisin sügisel - Hockley Valley. Parkimise valisin veidi erineva, et jõuaks enne vihma suusamäe tipus ära käia.

Metsaalune ühtlaselt sügislehe beezh
Välja arvatud mõned lopsakrohelised laigud
Koerad lugesid mõtteid ja olid nii ärevuses, et ei mallanud toitugi nahka panna. Krõbinakausi juures hoidsid valvsalt üht silma välisuksel, et neid jumala pärast kogemata maha ei unustataks. Teed olid  ikka
Oja metsaaluse uhtoru põhjas
tühjad, ei teagi kas enamus rahvast juba ammu põhjapoole suvilatesse sõitnud, ehkki seda tungivalt soovitati mitte teha. Tee ääres raja alguses parkis vaid üks truck. Kannatamatusest vinguvad koerad masinast välja, seljakott veepudeliga kaasa ja hakkasime astuma. Nii mõnus üle pika aja metsaradadel kõmpida. Koerad täiesti pöördes, kihutasid edasi tagasi, Koko isegi libastus korra ja käis hoo pealt külili, ise ehmunult kiunatades. Kevadel on vaatepilt hoopis teine kui puud pole veel lehes, vaade läbi metsa mitusada meetrit igas suunas. Kogu metsaalune on ühtlaselt sügiseste kuivanud lehtede karva beezh kui üksikud lilled või kohatine esimene lopsakalt tärkav erk rohelus välja arvata.

Klassikalised valged Trilliumid ... 
... ja samad bordoopunases variatsioonis 
Kulgesime põhiliselt mööda paekalda alusel rusukaldel asuvat rada, mida läbistasid järsud ja sügavad uhtorud, pisikesed ojakesed põhjas. Koertel vähemalt vee- ega ka pissipuudust karta polnud.


Siin seal olid lilled läbi murdnud. Ontario vapililled Trillium kahes värvis, lisaks mingid kollakad lilled, ilusad kannikesed ja seesamune võilille sarnane, mida Kaur oma postituses jagas - kasvab edukalt meilgi ja lausa metsa all.

Tagurpidi maasse rammitud
Puuhiiglasest vaid kõdund känd järgi


Nagu ikka tegin pilte põnevamatest puudest ja tüvejuppidest, millest puudust pole, sest tegu hooldamata lehtpuumetsaga. Kus puud surevad ja ümber kukuvad, sinna nad ka jäävad. Silma hakkas putukate poolt kahjustatud ja ilmselt rähni poolt värskelt uuristatud kuivik. Puidupudi maas ümber tüve terve kärutäis.

Hockley suusamäe tipus
Rähn või keegi muu on
ennastunustavalt töötanud
Lõpuks jõudsime suusamäe otsa. Lastega sai siin aastaid käia, seni kui plikade jaoks liiga madalaks, aeglaseks ja igavaks muutus. Koht ise ju poole lähemal (vaid tund autosõitu) ja poole odavam kui Blue Mountain. Mingil ajal ostsime suusashowlt isegi $5 päevaseid promopileteid. Palju möödunud 12 aasta jooksul muutunud pole, tõstukid samad ja nõlvad ka, viimaseid muidugi muuta ei saa. Mägi ise kuidagi jube pisike, samas suusatatavale 114m kõrguste vahele pole Eestis midagi vastu panna, Väike Munamägi 72m ja Kiviõli tuhamägi 90m. Võrdluseks meie meeliskoha Blue Mountaini kõrguste vahe 220m, viimane asub Huroni järve äärse paekalda serval. Päris mägede mõõtusid ei anna neist muidugi ükski välja. Lähimad tõsised on USA's või Quebecki's.

Pooleteisetunnise matka ja kahe tunnise autosõidu ajal sai tütrega elu ja maailma asjade teemal arutatud. Tuleb jällekord tõdeda, et oleme suht sarnaste arusaamistega. Pole ka midagi imestada, insenerid ju mõlemad :P

Sunday, May 10, 2020

Pragmaatilised otsused


Singapuris hakkavad robotkoerad parkides patrullima ja
kontrollima sotsiaalse distantseerumise eeskirjade täitmist.

Uudised üle maailma teatavad piirangute leevendamisest, vaatan ametlikku statistikat ja üritan aru saada mis toimub. Enamuses riikides kas juba käib piirangute leevendamine või on kohe algamas, samas absoluutses enamuses neist uute registreeritud nakatumiste arv suurem (kohati suurusjärgu võrra) kui piirangute kahtestamisel. Sellises olukorras oleks objektiivselt võttes vaid neli asjaolu, mis õigustaks karantiini lõpetamist. Karjaimmuunsus, efektiivse ravimi kasutuselevõtt, laialdase vaktsineerimise lõppjärk või sesoonse ilmastikuga seotud viiruse iseeneslik taandumine. Muidugi eeldusel, et eesmärk on pandeemia allasurumine ja lõpetamine.

Karjaimmuunsusest ei saa juttugi olla. Kui jätta välja üksikud pisiriigid siis kõige rohkem on maailmas nakatunuid registreeritud Hispaanias, ainult 0.5% elanikkonnast. Isegi eeldus, et tegelikke nakatunuid on positiivse testi andnutest 10 korda rohkem, ei muuda midagi - 5% on väga kaugel karjaimmuunsuse jaoks vajalikust 60-70%'st. Ravimitest on juttu palju, seni ühtki efektiivset pole leitud kui välja arvata paar anekdootlikku massimeedias ülevõimendatud lugu. Vaktsiini valmistamiseni ja mis tegelikult oluline, suure hulga rahva vaktsineerimiseni on heal juhul vähemalt aasta kui mitte kaks. Iganädalasi "pommuudiseid" uute vaktsiinide avastamisest ei maksa tõsiselt võtta. Kes vähegi asja jagab, teab et vaktsiini pole võimalik luua, katsetada ja toota nagu laudu Vändra saekaatrist. Brasiilia, India, ... nakatumise kiirelt kasvavaid numbreid nähes ei maksa ilmselt suvisele "kuumale" ilmale lootust panna.

Sealjuures pole üllatav, et paaris riigis (Lõuna-Korea, Saksamaa) on nakatumine hakanud uuesti kasvama ja osa piiranguid toodi või tuuakse tagasi. Üllatav pigem, et viirus nii kiirelt uuesti levima hakkas, ma oleks eeldanud kuu ajalist nihet piirangute vähendamise ja viiruse leviku hoogustumise vahel. Canadas ja eriti USA's oleme alles nakatumise esimese laine harja lõpus, kuid juba üritatakse pöörduda tagasi "normaalsesse" ellu. Eesrindlikumad suurfirmad nagu Google ja FB teatasid, et jätkavad kodukontori tööd vähemalt aasta lõpuni. Tütre firmas otsustati sisuliselt sama, paar korda kuus peab mõni töötaja kohapeal käima et riistvarale möödapääsmatut teenindust teha või konfiguratsiooni muuta. Kõrgtehnoloogia firmadel see muidugi oluliselt kergem.

Miks siis ikkagi lõpetatakse piirangud??? Põhjus on ilmselt puht pragmaatiline mitte meditsiiniline. Riikide majandus elab suht lihtsalt üle teatava hulga kodanike haigestumise ja surma (eriti kui tegu nii või teisiti vähemtootliku ühiskonna osaga) mitte aga täielikuks karantiiniks vajaliku majandus ja tootmistegevuse pikaajalise seisma paneku. Otse öeldes asetatakse ühiskonna heaolu kõrgemale indiviidide elu hinnast. Rahva jaoks mähitakse esitatavad meetmed ja otsused enesetunde parandamiseks ja protestide vältimiseks vastuvõetavalt roosasse propaganda ja statistika pakendisse. Seega on mõistlik kodanikel võimaluste piires enese ja eriti riskigrupis olevate lähedaste kaitsmine enda kätesse võtta, mitte enam jääda lootma riiklikele juhistele. Kui vähegi võimalik tuleks järgida karantiini algul väljakuulutatud ettevaatusabinõusid ja mitte tormata poodlema ega ka suunduda restodesse või ööklubidesse aega veetma. Nakkusest hoidumise kindlaimateks vahenditeks on endiselt isiklik hügieen ja sotsiaalne distantseerumine.

Meil siin avatakse homsest rahvuspargid päevaseks kasutamiseks, poleks nii vihmane ja külm uhaks kohe koertega loodusesse. Karta muidugi on, et matkarajad paksult rahvast täis nagu Viru tänav südasuvel. Pealegi pole võimalik koertele sotsiaalse distantseerumise reegleid selgeks teha, tikuvad pidevalt liigikaaslasi nagumisest otsast nuuskima😋

Friday, May 8, 2020

Koroona statistika - ülikeeruline hinnata ja võrrelda, äkki mitte ;)

Koroonateema üle mõtiskledes (seoses Rentsi vihjega) tuli sihuke mõte pähe, et ilma igasuguse testimiseta peaks saama päris lihtsalt umbkaudselt aimu milline on selle viiruse põhjustatud surmade arv. Seni on probleemiks eri riikide poolt kasutatav niivõrd erinev metodoloogia, et see muudab nii hindamise kui võrdlemise ülikeeruliseks kui mitte võimatuks. Nakatunute hulga hindamisest, massitestimisest ja immuunsuspassist kirjutasin mõni postitus tagasi.

Kõige lihtsam on ju võrrelda eelmise (kümne eelmise keskmise) ja selle aasta surmade vahet aasta läbilõikes kuude kaupa et hooajaline erinevus mõjule ei pääseks. Kui koroonaviirus tegelikult põhjustab märgatava hulga surmasid, peaks see graafikul silma torkama. Nende numbrite võrdlemisel oleks riikidel ka raskem tegelikku olukorda poliitilistel kaalutlustel varjata kirjutades osa surmasid muude haiguste kaela (muid märkimisväärseid epideemiaid ju pole) või vastupidi üritades teisi surmasid koroona kaela ajada. Teatav raskelt hinnatav ebatäpsus tuleb mängu kas või isolatsiooni ja paranenud hügieeni tõttu, mis kindlasti vähendab oluliselt ka teiste nakkushaiguste levikut. Samas teisest küljest suureneb ilmselt surmade arv seoses ärajäänud või edasilükatud tavaravi ja operatsioonide pärast.

Sutsu googeldamist ja voilaa... : Economist oli suure töö ära teinud ning terve hulga riikide kohta just sellised graafikud koostanud, lisaks veel ametlikud andmed koroonasurmade kohta. 350 miljoni elanikuga 24 Euroopa riigi surmade statistika näitab võimast tippu Aprilli esimese kahe nädala jooksul. Edasi võrreldakse surmasid eri vanusegruppide kaupa. Kui 15-64 ja 65+ graafikud väga sarnase kujuga (ehkki protsentuaalselt vanemate puhul oluliselt kõrgem) siis alla 15 aastaste puhul suremus hoopis vähenes. Lõpetuseks artiklis eri riikide ja piirkondade numbrid. Praktiliselt igal pool on tegu koroonasurmade hulga alahindamisega, eriti epideemia alguses. Mõnedes piirkondades ilmneb laine lõpuosas kerge ülehindamine. Täpsuse koha pealt paistab New York silma positiivsest küljest.

Terve artikli koos kõigi graafikutega leiate artiklist "Tracking covid-19 excess deaths across countries" Economisti veebilehelt. Samasse teemasse sobib ka homne uudis, mis tähelepanematutel kodanikel võib jalad nõrgaks võtta: nimelt kasvab Eesti "ametlik" koroonanakatunute arv
märkimisväärselt tänu kliiniliselt (ilma testita) diagnoositud haigete lisamisele.

Enne kui lõpetan ei saa lisamata jätta kriitikat Canada olukorra kohta. Meie poliitikud on rahva ja äriringkondade surve all hakanud murduma kuulutades peadsest eriolukorra lõpetamisest ja piirangute olulisest lõdvendamisest. Personaalselt arvan, et kõige informatiivsem graafik on päevaste uute nakatumiste oma, sest see peegeldab nakkuse leviku momendi olukorda. Eriti irooniline fakt: Eriolukord kehtestati 18 märtsil kui päevaste uute nakatumiste keskmine 104, piiranguid lõdvendatakse oluliselt sel ajal kui päevaste uute nakatumiste arv 1426 ehk pea 14 korda kõrgem. Tegu küll lineaarse mitte eksponentsiaalse kasvuga aga kumulatiivselt nakatub ühtlase 14 korda suurema kiirusega järjest rohkem inimesi! Nagu kus on loogika, et lõdvendame piiranguid??? Eesti koha pealt saan aru, sest graafik on põhimõtteliselt teistsuguse kujuga (peale homset muidugi megahüpe sees, mis samas sisu ei muuda).
P.S. Nakatunute arv muidugi sõltub ka testide tegemise hulgast ja testitavate kontingendist. Algul testiti vähe aga neid kellel suurema tõenäosusega nakkus, hiljem järjest rohkem ja laiemalt.


Monday, May 4, 2020

Ilusa ilmaga kipub eriolukord ununema

Vaade Toronto kesklinnale rattaraja äärsest Sheldon Lookout pargist
Pühapäeval saabus suvi - meil oli 22 kraadi sooja Celsiuse järgi ja päike paistis. Hommikul käisin tööl ületunde tegemas, ma ikka veel sisimas loodan, et Juunikuus saan Eestisse lennata. No näeme, lootus sureb viimasena. Ja kui ei saagi eks siis tuleb puhkus edasi lükata ja hein jääb suvilas niitmata. Mesilastel kindlasti hea meel, iseasi mis naabrid 🌻🌻🌻 võililleväljast arvavad😜

Päikese tervituseks libistasin aias lamamistoolis külma õlle, silmad kinni pannes tunne nagu suvilas, ainult linnulaulu pole kuulda. Rahutu hingega nagu ma olen, kaua ei kannatanud niisama lebotada, kõrveta veel ennast ära. Teeks rattasõidu üle pika aja. Naisperest asja polnud, istusin üksi sadulasse ja hakkasin ilma mingi sihita väntama. Igaks juhuks panin pulsikella distantsi mõõtma, ratta jaoks on minimaalne programm 20km.

Tänavaotsast keerasin ida poole ja siis lõunasse. Käiks õige järve ääres ära, kui ei viitsi pööran enne tagasi. Sõitsin umbes suvalisi tänavaid pidi, Torontos praktiliselt võimatu ära eksida kui tead ilmakaari ja päike väljas. Enamus tänavaid on risti kas põhja-lõuna või ida-lääne suunalised. Järv jäi kagusse, seega sõitsin vaheldumisi lõuna ja ida poole kvartalisiseseid teid pidi. Järve äärde jõudes pidin korra suurt teed ületades jalakäijate ülekäiguraja juures rohelist ootama. Mingi suurt kasvu must molkus seisis kõrval. Rohelise ette tulles lõikas üks paremale pöörav sportauto nina eest läbi, vandusin mahlakalt eesti keeles ja sõitsin kahe suuna vahele järgmist rohelist ootama.

Vaade läänepoolsele eeslinnale, leidke kaks politseiautot pildilt😉 
Järsku astus too must mees mu ette ning jäi ähvardavalt meetri kauguselt otsa vahtima. Positsioneerinud oli ennast üsna ebaõnnestunult, seisis just perfektses kauguses ja asendis, mul isegi ratta sadulast maha tulemata mugav parema jalaga kubemesse uhada. Parema käe lasin lenksul lõdvaks kui tüübil oleks kavas midagi mõtlematut korda saata. Vaatasin talle tuimalt silma. Paar sekundit jõllitasime nagu pullid, siis tüüp mühatas ja astus eest ära. Mu auto suunas lastud eestikeelne vandumine ainus mõeldav põhjus, miks üldse seis tekkis. Ju tüüp arvas, et temale suunatud. Igatahes lahenes olukord rahulikult.

Järveäärne rattarada (sarnane Eesti kergliiklusteedele) oli rahvast täis nagu tavalisel suvepäeval, keegi kurat ei hoolinud distantseerumise nõuetest. Rattaga ei saanud rahulikult sõita, pidevalt tolgendas aeglasemaid inimesi ette, möödasõiduks vastutulejaid liig palju. Paar korda pidin pidurid põhja tõmbama kui hooletu jalakäija ootamatult rattarajale astus. Kaks politseiautot hakkas silma aga pollarid olid käega löönud, sihukest massi polnud lihtsalt võimalik hallata. Koju tagasi jõudes oli 22km ette kerinud. Jube mõnus sõita, jooksmine on ilmselgelt mahvile hästi mõjunud, mitmeid "ränkasid" mägesid polnud üldse nii hull enam võtta.

Canadas räägitakse järjest valjema häälega kohe-kohe piirangute lõpetamisest ja majanduse avamisest. Samas tegi pühapäevane uute nakatunute arv võimsa hüppe. Ma tõesti ei saa aru mille alusel otsustatakse, et nakkuse levik kulgeb soovitud suunas. Kui juba praegu rahvas nii vastutustundetult käitub (ega ma ise palju parem polnud massis rattaga tuuritades) ja poliitikud tõepoolest piirangud lõpetavad sellise tasemega uute nakatunute arvu juures (2760 päevas) on võimas teine laine garanteeritud.

US eelarve defitsiit 13 aprilli seisuga enne tänast uudist
Tänaõhtune uudis USA'st 3 triljoni $3 000 000 000 000 (jah 12 nulli!!!) laenamisest majanduse päästmiseks ajas ihukarvad püsti. Valitsuse istungil olevat ka arutatud varianti Hiinale praegu kuuluvat 1.3 triljoni suurust võlaosa mitte tunnustada. Esialgu küll lükati idee tagasi aga ainuüksi selle arutamine valitsuse tasandil peaks muutma kõik ettevaatlikuks. USA võib maailma võimsaima riigina lihtsalt võtta vastu otsuse, et ei tunnista võlga ja kogu lugu, mis te ikka teha saate. See muidugi kukutaks kokku maailma finantssüsteemi, millega isegi Trump ei julge riskida. Presidenti huvitab majanduse käigus hoidmine valimisteni, peale seda tulgu või veeuputus.

Laenuga loodetakse hoida ära peale ettevõtete pankrottide ka märgatavat kinnisvara ja aktsiate hinnalangust, kuhugi see nuts ju peab minema. Kui majanduse kukkumise ajal nii palju raha "juurde trükitakse" peab kusagilt kärisema hakkama. Ma kardan inflatsiooni, sest rahal on järjest vähem reaalset katet. Inflatsioon toob kaasa hindade ja intressi tõusu, see omakorda tekitab hullu surve riigivõla protsentide maksmise juures. Silmi ette kerkib kuidas kempsus vesi potist alla läheb😕

Sunday, May 3, 2020

Teine Laine

Praeguse seisuga on pandeemia esimene laine mitmes riigis, sealhulgas Eestis, harja ületanud ja nii päevased nakatumised kui surmad selges langustrendis. Põhja Ameerikas olukord maksimumis stabiliseerunud. Lõuna-Ameerikas ja Venemaal areneb epideemia kiirenevas tempos. Aafrika ja mitme Aasia riigi kohta on infot liiga vähe ja/või liiga ebausaldusväärne, et mingeid järeldusi teha. Huvitava momendina esialgu suht kergelt pääsenud Jaapanis, Singapuris ja Hong-Kongis saabus juba teine laine, tegelikult pigem küll esimese laineharja teine tipp, põhjuseks lõdvendatud karantiinimeetmed. 

Võiks arvata, et selline areng paneb ülejäänud riike tõsisemalt kaaluma kui kiiresti ja kui palju on mõistlik piiranguid vähendada. Paraku on nii äriringkondade kui rahva surve poliitikutele tugev. Ilmselt hakatakse vaatamata lubadustele meedikuid kuulata liiga kiiresti normaalse elu juurde tagasi pöörduma.

Paar päeva tagasi avaldas oma vaatenurga pandeemia edasise arengu kohta USA's asuv CIDRAP (Centre for Infectious Disease Research And Policy). Ennustamiseks võrreldakse käesolevat pandeemiat varem esinenutega. Ehkki koroonaviirus erineb gripiviirustest on senine pandeemia kulg oluliselt sarnasem gripile. Mitmed viiruse omadused nagu pikem peiteaeg, kõrgem nakatuvus R0 ja asümptomaatiline levik muudavad ta tavapäratult raskeks ja ebamugavaks vastaseks. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et pandeemia kestab 18-24 kuud kuni enamus maakera piirkondi saavutavad karjaimmuunsuse või kuni efektiivse ja laialdase vaktsineerimiseni. Paraku pole senise info põhjal võimalik kindlalt väita, et läbipõdemine tagab immuunsuse või et efektiivse vaktsiini loomine üldse on võimalik.  

Kolm tõenäolisemat pandeemia arengu stsenaariumi on järgmised: 
1. Peale esialgset lainet järgneb aasta kahe jooksul hulk väiksemaid. Osade piirangute aeg-ajalt taaskehtestamine.
2. Peale esialgset lainet järgneb sügisel või talvel suurem ja 2021 mitu väiksemat. Nõuab sügisel uuesti karmide piirangute kehtestamist.
3. Peale esimest lainet järgneb pidev madalatasemeline nakkuse levik eri maailma piirkondades erineva tugevusega kuid mitte selgete lainetena. Seda pole ühegi gripiepideemia puhul esinenud, kuid võimalik koroonaviiruse puhul.

Milline kolmest stsenaariumist käivitub sõltub nii viiruse enda eripärast kui piirangute efektiivsusest, ja kestusest. Viiruse käitumist me ei saa kontrollida küll aga piirangute rakendamist. Praeguse seisuga viitavad kõik märgid piirangute leevendamisele ja lõpetamisele isegi olukorras, kus riigid alles nakatuvuse harjal (USA, Canada, ...) või languse poole peal nagu enamus Euroopa riike. Kuna tegu pika peiteaja ja aeglasema viiruse levikuga avalduvad poliitikute otsuste tulemused epideemia arengus alles kuu pooleteise möödumisel. Numbrite põhjal otsustades on praegu õige väheste riikide (Austraalia, Uus-Meremaa, ... Eesti? ... ) puhul põhjust karantiini meetmeid oluliselt vähendada.

Kokkuvõttes ollakse veendunud, et küsimus pole selles kas teine laine tuleb vaid millal ja kui suur. Selleks valmistumise aeg on praegu. Tavakodanikul ei jää muud üle kui pöidlad pihus loota poliitikute targa käitumise peale. Saan aru, et erilist lohutust see ei paku😜

Friday, May 1, 2020

Immuunsuspass ja massitestimine

Väga paljudes riikides on räägitud ja räägitakse ikka veel massitestimisest kui äärmiselt olulisest abivahendist võitluses koroonaviiruse vastu. Tavakodanikule paistab, et see pole mingi "raketiteadus", loomulikult on antikehade massitestimine hea asi. Saame teada, kes nakatunud või läbipõdenud ja kes terved. Eraldame nakatunud ja haiged vältimaks haiguse edasist levikut, anname läbipõdenuile "immuunsuspassid" kuna nemad on koroonale puutumatud. Paraku tulevad tegelikus elus mängu asjaolud, mis esmapilgul tunduvad suht tühised aga muudavad pilti kardinaalselt. 

Esiteks pole ükski test 100 protsendi täpsusega. Laias laastus esineb binaarse (ja/ei) tüüpi testi (antikehade test) puhul kahte sorti vigasid: valenegatiivsed (sensitiivsuse viga - test annab negatiivse tulemuse ehkki testitav on positiivne) ja valepositiivsed (spetsiifilisuse viga - test annab positiivse tulemuse ehkki testitav on negatiivne). Isegi pealtnäha väga hea kvaliteediga antikehade testid, kus nii sensitiivsus kui spetsiifilisus on 95% lähedal on küll indiviidi seisukohast informatiivsed (päris hea tunne kui 95% tõenäosusega oled haiguse juba läbi põdenud) aga massitestimise ja epidemioloogilisest seisukohast absoluutselt kasutud madala nakatuvusega populatsioonis. Testi alusel välja antavad "immuunsuspassid" suisa ohtlikud kuna enamus oleks "võltspassid" kodanikel kellel tegelikult puudub immuunsus. Väga hea ja lihtne eestikeelne selgitus Novaatoris. Sisuline arusaamine eeldab põhikooli tasemel protsentidega arvutamise mõistmist😏 (jällekord põhjus miks päriselus hea elementaarset matemaatikat teada). Pikem inglisekeelne artikkel "beware-of-antibody-based-covid-19-immunity-passports" nii testimisest kui immuunsuspassidest Scientific Americanis.

Paraku on seoses poliitikute survega momendil turule tulnud hulk teste, mille puhul pole isegi selge kui täpsed need on. Paljud ametliku heakskiidu saanud "kõrge kvaliteediga" testid on just sellise 95% täpsusega ja populatsioon eeldatavalt madala nakatavusastmega. Kõrge nakatavuse juures pole niikuinii mõtet testida, sest siis tuleb mängu karjaimmuunsus. Teste on võimalik muuta täpsemaks aga nagu ikka: mida täpsemaks neid muuta, seda kallimaks ja aeganõudvamaks need lähevad.

Lisaks on küsitav testide bioloogiline täpsus. Osa teste annab positiivse tulemuse kõigi koroonaviiruste antikehade puhul, enamus testivad kolmest antikehade tüübist vaid kahte veres esinevat aga mitte kolmandat limaskestades olevat, mis tegelikult peaks oluline olema. Lõpuks pole selge kas antikehad üldse tekitavad immuunsust või kui jah siis kui pikaks ajaks. SARS'i puhul näiteks kadusid antikehad 2 aasta jooksul ja kohati muutsid haiguse kulu hoopis raskemaks. Pole ka selge, kas ühe tüve puhul tekkivad antikehad kaitseks teise tüve puhul (gripi puhul ei kaitse, seepärast iga aasta uus vaktsiin).

Kokkuvõttes pole "Immunsuspassi" idee miskit muud kui poliitikute poolt lihtsa lahenduse väljapakkumise sildi all tehtav massiivne ja kulukas pettus.

Monday, April 27, 2020

Aiatöine nädalavahetus.

Oma maja juures on see suur eelis, et aia või muude maatööde nautimiseks pole vaja kaugele suvilasse sõita. Haara aga kirves, saag, oksakäärid, labidas, ... you name it ... ja anna hagu.  Isegi  mitmemiljonilinnas Torontos võid praeguses vaikuses unustada, et paarikümne kildi raadiuses miljonid inimloomad betoonist pesakastides vangis. Puhkepausi ajal tegin õlle ja jäin päikese käes lamamistoolis tukkuma - poolunes tuli ninna UV käes küpseva naha hõngu, kummaline miks meremüha ei kosta. Võttis momendi enne kui mõistsin: polegi Vääna suvilas vaid hoopis tagaaias teisel mandril.

Vanema tütrega koostöös väetasime ja kaevasime üles kartuli- tomatimaa - laps kaevas mina vedasin ämbritega komposti. Viinamarja, kiwi ja hiina sidrunväändiku okste lõikamist jagub see aasta õige mitmeks päevaks kuna aastaid pole sellega korralikult tegelenud. Lisaks tavalisele harvendamisele vaja kuivanud võsud ja oksad kõrvaldada, hakkavad endast juba tuleohtu kujutama. Kohalikus pubis oli paari aasta eest suurem tulekahju kui pikalt hooldamata metsik viinamari sigaretiotsast tuld võttis. Toored oksad tükeldasin ja vedasin elupuuheki taha, kuivadest sai mõnus lõke. Ma tegelt ei teagi, kas siin ametlikult lõket tohib teha, aga grillida võib ikka. Mu tulealust on nimelt võimalik ka grillina kasutada kui lihatükke orgi otsas tule kohal sussitada nagu ürgmehed ennevanasti.

Pealelõunat andsin avapaugu igakevadises traditsioonilises võilillesõjas. Esimesed kaks olid juba kollased õied avanud, pool ämbrit suuremaid koukisin muru seest välja kuni selg valusaks jäi. Maiuspalaks mustsõstrapõõsaste harvendamine, kuivi oksi suht vähe, lihtne kiire ettevõtmine. Noorel tikril pole miskit harvendada. Punasesõstra põõsas nii tihe, et peab järgmist nädalat ootama. Täna panin nahka viimased eelmise aasta sõstrad, mida kaasa oli koogi peale kamaluga laotanud (sügavkülmas ruumipuudus). Paar muru sisse äraeksinud maasikataime istutasin peenrakasti ümber. Murulauk juba vohab, hea maitseks ja vitamiiniks prae kõrvale ampsata. Rabarberid täiesti lubavad, kaks nädalat veel ja kaasa leiab mõne jämme varre näol vihje köögi laualt😉 Äge potipõllundust suurlinnas harrastada! Pole kunagi aru saanud sellistes majades elamise mõttest, kus aeda pole ja murulapi võid kääridega pügada, maja taha vastu järgmist mahub vaid pisike grill - siis elaks pigem korteris ja omaks suvilat.

Praeteemat olen ka sunnitud puudutama, sest kaasal vist mingi salaplaan mu rannavormi untsu keeramise koha pealt. Kaks päeva järjest küpsetas sellised praed, et ei suutnud vastu panna ja pugisin vastu õhtut kere täis. Mitte lihtsalt täis vaid võtsin ikka teise portsu ka. Muidugist andis hommikune ennejooksu kaalumine ebameeldiva uudise. Jooksmisega seoses peab märkima, et tütar on peale paari arglikku katsetust otsustanud pidevamalt kaasa lüüa. Täna sörkisime 2.5K koos, mina teist samapalju tempokamalt otsa. Järgmine nädal ehk tõstame tema osa 3 kildi peale kui plikal jooksutunne tagasi jalgades. Natuke harjumatu varakult kaheksa ajal ärkamine, aga päev kujuneb siis vähemalt pikem.

Jooksuringi ajal hakkas silma suur kummaliselt deformeerunud orav. Jooksis teine raske sammuga suure vahtrapuuni ja hakkas üles ronima. Pea imelikult suur, lisasaba rippus ninakõrvalt alla. Järsku mõistsime, et tegu emaga, kes omapäi hulkuma läinud poega hambus tagasi pesasse karantiini taris. Poeg protesteeris valjuhäälselt tsäutsudes.