Sunday, April 15, 2018

Tere Talv

Pealelõunane veebikaamera pilt suusamäelt
Kahtlustasin, et eelmine esmaspäev jääb mu viimaseks suusapäevaks sel hooajal. Kipubki vist nii kujunema aga mitte lumepuuduse kuivõrd lume ja eelkõige jää uputuse tõttu. Reedel nimelt oli Blue Mountaini veebilehel teade, et seoses lume ja jäätormiga on tõstukid nädalavahetusel suletud. Täna said nad 16 senti jääd ja lund, mis kattis nii tõstukid jääkihiga kui muutis suure osa piirkonna teedest harilikele autodele läbimatuks. Torontos algas jäävihm laupäeva keskpäeval, mina sain kahe ajal rekordkiirelt töölt koju, pidin vaid jää klaasidelt enne maha kratsima. Liiklus äärmiselt hõre, sest normaalsed inimesed väldivad sihukese ilmaga autosõitu. Mida edasi seda hullemaks, seoses libedusega olla eile linnas juhtunud üle 400 autoõnnetuse, täna juba 1200!

Suusailm 15 aprillil
Pühapäeva hommikuks oli jäävihm jäägraanuliteks muutunud, mida sadas tasapisi rabinal juurde. Koeri jalutama viies oli oma 5 senti maas, ennustus lubas kümmekond veel. Loomad läksid pöördesse, nende arust hirmus tore. Kihutasid ringiratast teineteist taga ajades ja jäätükke suhu ahmides. Sushil oli ainult imelik kõditav tunne, pidevalt raputas saamata aru mis puru talle selga loobitakse. Vaene loom ei saanud korralikult hädagi teha. Üritasin metall labidaga jääd ja jääpuru raiuma ning kühveldama hakata aga lõin käega kui olin veerand tundi ainuüksi trepi puhastamisele kulutanud. Küll sulab ükskord ise ära, öösel nimelt lubati paduvihma, üleujutusi ja elektrikatkestusi.
Jäävihm trepi ees kadakal

Sel ajal kui ristiinimesed kirikus aega raiskasid otsustas kaasa vanema koera ette võtta ja talvekasuka seljast võtta. Nagu võite arvata pole lambatõugu koera puhul tegu lihtsa protseduuriga. Loom terve talve vaeva näinud, et karvastikku tihedamaks kasvatada. Koer meiega juba piisavalt pikalt koos elanud, on teine kas eesti keele ära õppinud või lausa suudab mõtteid lugeda. Igatahes vaatas ta kole umbusklikult kaasa otsa kui too mesimagusa häälega kutsus ja otsustas igaks juhuks end kardina taha nurka peita. Ei jäänud miskit muud üle, võtsin looma poolvägisi sülle ning tassisin lauale. Lasin kaasal pool tundi üksi mässata kuni kaastundest appi läksin. Koera kasukas oli hullult sassis, kohati suured pulstunud karva nutsakad, mille eemaldamine jube aeganõudev ja närvesööv nii meile kui loomale.

Pügatud Koko nurgas lambanahkade all peidus
Lõpuks võtsin karvalõikamise masina üle, sest käed väsisid koera hoidmisest ära. Sedapidi läkski kiiremini, et kaasa hoidis koera ja mina vuristasin masinaga. Ei teagi kas tema hoiab paremini, mina lõikan ettevaatlikumalt või kutsa oli lihtsalt väsinud. Kokkuvõttes kulus kolm tundi aga lõpptulemus nägi täitsa hea välja. Peaks iga kuu kord pügama, siis läheb palju lihtsamini. Niipea kui Koko laualt minema pääses pani padavai oma lemmiknurka stressama, puges lambanaha alla ja jäi sinna lebotama, ainult piidles kahtlevalt kui uuurima läksin kuidas end tunneb. Paari tunni pärast tuli minu juurde sügamist nuruma ja oli õnnelik kutsa nagu ennegi. Eks suve palavusega oskab hinnata, kui suvi ikka see aasta saabuma peaks. Praegu igatahes hakkas padutama ja internet jupsima, ega vist palju aega kulu kui elekter maha kukub, proovin enne postituse üles riputada.

Plats Puhtaks ehk kevadpuhastus Süüria moodi

No nii, suures osas läks nii nagu olin ennustanud. Lääneliitlaste väidete kohaselt olid sihtmärkideks kolm objekti, mis kõik sisuliselt pühiti minema. Venelased ja süürlased väitsid algul, et enamus tiibrakettidest olla Süüria õhutõrje poolt alla lastud ja sihtmärkide purustused tühised. Peale fotode avalikustamist pole neilt millegi pärast rohkem selleteemalisi kommentaare tulnud, faktid räägivad enda eest. Üleüldisel taustal on oluliselt usutavam ka ameeriklaste väide, et ühtki tiibraketti õhutõrje alla ei lasknud, enamus tõrjerakette lasti välja peale rünnaku lõppu. Venemaa õhutõrjesüsteeme ei aktiveeritud. Allpool pildid kahest sihtmärgist enne ja pärast rünnakut.

Raketirünnak oli siiski oluliselt magedam kui ootasin. Põhjuseks ilmselt soov mitte tõmmata venelasi konflikti ja proovida maksimaalselt hoiduda tsiviilohvritest. Naerma ajas venelaste USA saadiku kõne, kes väitis, et pommitamisega solvati isiklikult Putinit ja too juba vastust võlgu ei jää. Taoline jutt näitab kõige ilmekamalt kui valgusaastate kaugusel on Venemaa võimude arusaamad lääneriikide omast. Ainult kurjategijate klanni ninamees näeb rahvusvahelist poliitikat kui isiklikel suhetel põhinevat ärplemist.

Kremli ja Putini solvumise ja viha taga on fakt kuidas nendega käituti, lihtsalt enam ei arvestatud. Venelaste sõjalise ähvardamisega bluffimise peale muiati üleolevalt. Ameeriklased andsid vahetult enne rünnakut venelastele teada, et esiteks nemad pole sihtmärk, teiseks kõik aktiveeritud ja liitlaste lennukitele või laevadele ohtu kujutavad sõjalised tõrjevahendid loetakse legitiimseteks sihtmärkideks ning vajadusel hävitatakse, kolmandaks kõiki "tundmatuid" õhus viibivad lennuvahendeid peetakse vaenulikeks. Venelased igatahes kiristasid hambaid, kuid ei julgenud oma S400 süsteemidele lähedalegi minna teades, et aktiveerimise momendist kauem kui minut või paar need ei eksisteeri. Kokkuvõttes näidati venelastele koht kätte: olete küll Süürias aga meie sõjaline võimekus ja reageerimiskiirus on tänu uutele juhtidele ja muutunud otsustusprotessile teist pikalt üle, lakkuge panni.

Maailma reaktsioon oli enamasti samuti ootuspärane. Lääneliitlased ja enamus sõltumatuid riike toetasid tugevalt ameeriklaste ettevõtmist. Märkimisväärne, et viimasel ajal problemaatiliseks osutunud Türgi president pidas pommitamist igati õigustatuks ja vajalikuks sammuks. Inglaste tööpartei esindaja avaldused muutuvad järjest kummalisemaks. Kuidas küll seletada vasakpoolsete poolehoidu äärmuslikult parempoolsele praktiliselt iga termini järgi fashismile vastavale Kremli rezhiimile. Kas elavad ikka veel kaugetes mälestustes pidades Venemaad Nõukogude Liiduks.

Ratsionaalselt vaevalt pommitamisest suurt tulu tõusis. Hävitati kolm sihtmärki aga seda tüüpi keemilise relva tootmine, mida Süürlased kasutasid, ei vaja mingit erilist tehnoloogiat. Lõpuks siiski julgeti "punase piiri" ületamise eest kiirelt karistada. Loodetavasti paneb edaspidi tõsisemalt mõtlema, kas on mõtet sihukest barbaarset relva kasutada, eriti kui sellest miskit silmnähtavat sõjalist tulu ei tõuse. Kõige olulisem moment ehk ongi Putinile trääsa näitamine. Karta on, et Kremli kaak seda nii ei jäta ja korraldab mingi jampsi. Paraku enne jalka MM'i ta seda vaevalt teeb, sest tahab ju Hitlerist ägedam olla, viimane sai küll olümpiamänge aga mitte jalka MM pidamist tähistada.

Wednesday, April 11, 2018

Sõnasõda pöörab pärissõjaks ?

Viimase mõne päeva sündmused on viinud suht ohtliku rahvusvahelise olukorrani. Jääb vaid üle loota, et Putini alaväärsuskompleks kombineerituna Trumpi ärplemisega ei vii tõsisema sõjalise konfliktini. Paraku on mõlemad mänginud end ohtlikult nurka, taganemist võetaks nõrkuse märgina nii sisepoliitiliste kui välispoliitiliste vastaste poolt.
Trump on korduvalt süüdistanud Obamat kui nõrka ja otsustusvõimetut juhti, kes seadis küll punaseid jooni aga lasi kolmanda maailma dikdaatoreil neist ilma karistuseta üle jalutada kahjustades mitte ainult enda vaid ka USA rahvusvahelist mainet ja usaldatavust. Nüüd on Assad keemiarünnakuga seadnud Trumpi olukorda, kus too peab reageerima, et tema enda säutsud veel naeruväärsemad ei paistaks kui seni. Selge, et võrreldes eelmine aasta kasutatud 59 tiibraketi löögiga peab seekordne rünnak vähemalt vaatemänguliselt palju mõjuvam olema.

Putinil on vaatamata ülekaalukale valimisvõidule just sisepoliitiliselt vaja näidata, et Venemaad ja eelkõige Vovat ennast peab maailm austama (vene kurjategijatel on sihuke termin "uvazhat nado"). Kui maailm ei austa, võib kohalikele bojaaridele hakata igasugu ketserlikke ideid pähe tulema, eriti seoses viimase aja kerge munade pigistamisega lääne sanktsioonide näol. Välispoliitiliselt Putka pigem võidaks kõvasti, kui astuks kas või sümboolselt seekord Assadi tagant ära.

Assadi vaatevinklist on tegu äärmiselt totra ja mittevajaliku aktsiooniga. Sõjaliselt on nad edukad, eriti tänu Vene abile. Miks korraldada sellist jama, mille otsene sõjaline kasu tühine, kas ainult kättemaksu aktsioon. Vene propaganda väidab, et tegu provokatsiooniga, keemiarelva pole kasutatud aga samas ei lase erapooletuid rahvusvahelisi vaatlejaid kohale. Ega nad saa miskit muud öelda sõltumata sellest kas teadsid kasutamisest või mitte või kas isegi sanktsioneerisid seda. Raske uskuda, et Venemaa otseselt asjaga seotud, neile tuleb taolisest aktsioonist vaid kahju. Peale viimaste aastate häbitut avalikku valetamist (Krimm) ja äsjast vahelejäämist Inglismaal ei usu neid keegi isegi kui tõtt räägiksid.

Mis on seni toimunud:
1. Süüria vägede keemiarünnak.
2. Lääne suht ühtne seisukohavõtt, kusjuures prantslaste tugev toetus seoses nende luureinfoga.
3. ÜRO avalduste vetostamine.
4. USA avaldus otsustavast ja kiirest reaktsioonist.
5. Venemaa hoiatus USA'le võimaliku rünnaku "ülitõsiste tagajärgede" kohta.
6. Trumpi säutsumine: "Raketid tulevad, venelased olge valmis".

Olukord meenutab juba Kuuba kriisi. Tookord viskas bluffiv Hrustshov kaardid lauale. Seekord selge, et venelased jälle blufivad, samas on viimasel ajal Putini juhtimise all nad enamasti edukalt oma nõrga käega killustatud ja otsusevõimetut lääneliitu alt vedanud. Trumpi näol said venkud oodatud liitlase asemel hoopis ettearvamatu käitumisega vastase. Kremlis praegu oiatakse, miks küll Hillaryt ei lasknud valida, temaga oleks palju kergem olnud poliitikat ajada.

7. Tsiviillennukitele anti 72 tundi kestev hoiatus Vahemere idaosas lennujuhtimiskeskuste poolt.
8. Vene laevastik lahkus Tartuse sadamast avamerele.

Olen veendunud, et kui imet ei juhtu, siis tuleb mitte ainult ameeriklaste vaid ilmselt valitud lääneliitlaste rünnak (USA, Prantsusmaa, Inglismaa, võib-olla Itaalia). ÜRO'ga ei hakata vaeva nägema ja isegi NATO ametliku heakskiidu saamine oleks liiga aeganõudev. Kiire ja mõjuva tegutsemise huvides osalevad mõned olulised riigid. Siin avaldub ka põhjus, miks Eestilegi oleks äärmiselt tähtis USA ja brittidega kahepoolse kaitsealase lepingu saavutamine, bürokraatia ja ajakulu palju väiksemad, võimaldab kiiret reageerimist võimalikus kriisiolukorras.

Kujutan vaid kahte "imet" ette mis hoiaks ära võimaliku sõjalise aktsiooni.
a. Venemaa vahetab Süüria juhi välja teise endale sobiva lakei vastu ja Assad saab paleepöördes õnnetult hukka.
b. Selgub, et keemiarelva tõepoolest ei kasutatud ja ameerika tunnistab seda - äärmiselt väheusutav võimalus.
Ennustus, mis hakkab juhtuma:
1. Ameeriklased, Britid ja Prantslased korraldavad laiahaardelisema rünnaku nii rakettide kui lennukitega, tõenäoliselt õhubaaside vastu põhjendusega oluliselt vähendada Süüria õhuväe võimekust edaspidi keemiarünnakuid ette võtta. Ebaselge, milline on praegu USA võimekus sealkandis. Lennukitega rünnaku puhul on vaja eelnevalt õhukaitse maha suruda, seega eeldatavasti algab rünnak Süüria õhukaitse koordineerimiskeskuste ja radarite hävitamisega.
2. Venelasi hoiatatakse ette, mitte midagi ette võtma, eriti mitte lennukeid õhku viima, vastutasuks lubatakse neid mitte pommitada.
3. Venelaste reaktsioonist sõltub edaspidine kriisi käik. 
a. Kui nad piirduvad Süüria õhutõrje abistamisega siis ilmselt suurt midagi peale mõne kaotatud liitlaste lennuki ja tiibraketi ei juhtu.
b. Kui kogemata (meelega ei taha nii varases etapis seda keegi) tabatakse vene sõjaväelasi võib Venemaa tunda, et on sunnitud tugevamini reageerima. Paraku pole tal Süürias momendil piisavat võimekust ja niipea kui hakkab oma õhutõrjet kasutama, muutub see legitiimseks liitlaste sihtmärgiks.

Siit alates läheb kriis ebameeldivalt teravaks, kaotusi kannavad mõlemad pooled. Samas ma ei usu ilmaski, et Vene laevastik ründaks Ameeriklaste Vahemeres viibivaid aluseid nagu üks ametnik ähvardas. Venemaa teab, et tegeliku sõja korral ta läänele vastu ei saa ja vaevalt Putin enesetapu mõtteid haub. Suurema tõenäosusega hakatakse peale esimese vere laskmist läbirääkimisi pidama ja jõutakse mingile kokkuleppele. Mõlema au päästetud, aga selle nimel on vaja veidi enne teineteist klobida ja verd näha.

Suurim oht on kohalike sõjaväejuhtide valearvestused, msi võivad kiiresti konflikti hukutavasse spiraali viia. Ma siiski usun, et ameeriklased ja venelased on vaatamata avalikule sõnasõjale omavahelises suhtluses suht kõrgel tasemel.

Muidugi ei maksa unustada, et rahvusvaheliste kriiside kulgemise etteennustamine on ülikeeruline, eriti tavakodanikule, kelle valduses vaid avalikkusele jagatud info.

Monday, April 9, 2018

Suusakevad

Puhkehetk, 26 Märts
Selle aasta kevad on suusatamise seisukohast lausa super olnud. Peale veebruari lõpu suuri vihmasid ja üleujutusi tuli talv kenasti tagasi, lund sadas hulgaliselt juurde ja suusamäe olud üle aastate ühed parimad. Märtsi jooksul olen keskeltläbi kaks korda nädalas mäel käinud, praktiliselt alati lahe suusailm ja korralikud lumeolud. Uskumatu aga isegi tänased 9 aprilli lumeolud selle aasta ühed parimad. Tänu öisele lumesajule ja temperatuurile, mis hommiku poole nats alla nulli, peale lõunat kraad üle, sõitsin lubatud granulaarse asemel "hardpacked powderi" peal. Lisaboonuseks sain parema saapa kohe hästi jalga ja see ei pigistanud eriti nagu tavaliselt.

Tütrega tõstukil, 30 Märts
Suusatamine tuli ülihästi välja, mida kinnitas ka juhututtav, kellega tõstukitoolil juttu ajasime. Tegin toolil oma saapaklambreid lahti kui noormees mainis, et pole enam mitu aastat oma võistlusvarustusega sõitnud just seetõttu, et pole nii mugavad. Sul korralikud suusad, sihukese mäe ja lume kohta natuke liiga jäigad. Nojah, suusashowlt sain soodsalt võistlejate treeningvarustuse. Üleval soovisin head päeva ja lükkasin end toolilt minema. Hoo pealt klõpsasin klambrid kinni ning üle nuki mäest alla. Ühe laskumisega mõnusaid kiireid madalaid pöördeid võttes tõstukini välja. Toolile istudes libises sama tüüp mu kõrvale. Tundsin end kõrvust tõstetud kui mees teatas, et oli üritanud minu taga püsida, aga polevat lihtne olnud. Kanada sarjas sõitnu käest oli seda uhke kuulda.
Kesvamärjukest mekkimas, 2 Aprill

Kui tollele tüübile ei julgenud tunnistada, et mu Canada jope kaltsukast ostetud siis paar sõitu hiljem kõrvale istunud venelasele ei kartnud seda teatada. Mees nimelt vaatas mu jopet ja küsis kas olin Salt Lake City OM'l võistlemas, tema olla Sotshis olnud. Seljas olev RUSSIA kirja ja lipuga jope andis ta sõnadele kaalu. Tutvustasin end eestlasena lisades, et suudan isegi vene keelt rääkida. Lobisemise käigus selgus, et mees Peterburist pärit, elab praegu Canadas aga olevat lapsena Tallinnas käinud. Kurtis, et praeguse poliitilise kliima juures olevat ebamugav Vene jopet kanda. Kuradi Putin häbistavat kõiki venelasi oma jutu ja käitumisega. Tore kuulda, et normaalseid venelasi kah veel järgi jäänud.

Enne viimast laskumist, korralik lumi, 9 Aprill
Ilmateade lubab ööseks mäele lund aga paar järgnevat päeva vihmased. Eks näe kas hoiavad järgmine nädalavahetus tõstukid käimas või mitte. Hooaja lõpus kaotab mägi raha, sest suusatajad enamasti juba maksnud hooajapileti omanikud ja päevapilet praegu vaid $15, neidki üle paarikümne ei müüda. Töös hoitakse vaid kaks tõstukit, mäel vähe rahvast, sõida nagu privaatklubis.

Saturday, April 7, 2018

TAVATAIPLIKKUS - Kuidas eristada libauudiseid tegelikest

Murdsin pead kuidas tõlkida inglisekeelset väljendit "Common Sense". Oleks ju võinud googeldada või sõnaraamatut kasutada aga kangekaelne nagu ma olen, üritasin oma peaga meelde tuletada kui äkki selline tore sõna nagu TAVATAIPLIKKUS ette lõi. Googeldasin kiiresti veendumaks, et olen just uudissõna leiutanud. Paistab, et olen, sest kõike teadev Google ei suutnud vastet leida ei ühe ega kahe k tähega, pakkus hoopis välja versiooni tava talikins, mis seotud miski Uus-Meremaa rõivapoega. Palun, kas keegi annab nõu, kus ma saaks seda sõna patenteerida, kas peaks võtma ühendust haridus, välis, siseministeeriumi või hoopis patendiametiga :D
OK, edasi põhiteema juurde.

Äsja vilksatas meedias info, et Eesti elanikud olevat valeinfo ja libauudiste resistentsuse koha pealt maailmas lausa viiendal kohal eelkõige tänu meie haridussüsteemile ja vabale meediale. Olen paari FB grupi liige ja suhtlen ka kohalike eesti sõpradega, paraku leidub nii neti kui tavatuttavate hulgas üllatavalt palju inimesi, kes ei suuda või ei taha liba ja tegelikel uudistel vahet teha. Sealjuures mõned neist ilmselgelt targad kuid samas naiivsed. Pole harv ka juhus kui teatud teemadel ollakse super ratsionaalsed (eriti kui seotud oma erialaga) samas teistel langetakse kinnistunud eelarvamuste ohvriks. Jube mõelda, kui lihtne siis teiste riikide inimesi haneks tõmmata, mille üheks ilmekaks tõestuseks on muidugi president Trump. 

Kuidas teha vahet libauudiste valeväidete ja tegelikkuse vahel?
Ma ei salgagi, et surfasin enne netis ja lugesin sellel teemal, mistõttu postitus kujutab endast referaati netiavarustest leitud punktidest mida personaalselt oluliseks pean. Kõigepealt on vaja endale selgeks teha, kas ollakse vajadusel valmis oma eelarvamusi ja veendumusi muutma või mitte. Kas tegu fakti ja loogikapõhise või usupõhise maailmavaatega. Viimasel juhul pole mõtet edasi lugeda, sest faktid ega loogilised argumendid ei suuda pimedat usku kõigutada.


Lakmuspaberiks sobib hästi tavataiplikkus ehk "common sense" inglise keeles. Kahjuks pole kodanike hulgas tavataiplikkus eriti tavaline, common sense is not that common! Kõigepealt peaks iga uudise või väite puhul tegema hetkeanalüüsi: kas vastab üldkehtivatele tavaarusaamadele, üleüldistele loodusseadustele ja loogikale. Eitava vastuse korral võib üsna kindel olla, et tegu libauudise, eksiarvamuse või lausvalega. Samas jaatav vastus pole tõestuseks, et tegu tõele vastava looga. Edasine tegevuskäik sõltub sellest, kas viitsime üritada tõde välja selgitada või mitte, kas peame seda oluliseks või lööme käega. Neile, kes tahavad jõuda tõe jälile soovitatakse uudist või väidet põhjalikult analüüsida kasutades järgnevaid samme:

1. Allikas 
Kas on tegu autoriteetse ja ehtsa allikaga. Autoriteetsuse puhul kipub maitse küsimus mängu tulema, kes peab põhivoolu meediat autoriteetseks, kes Nelli Teatajat. Personaalselt pean autoriteetseks nii p]hivoolu meediat kui eriti tunnustatud teaduslikke ajakirju, veebilehti. Põhivoolu meedia puhul on usaldatavus oluliselt suurem kuna võltsingute või valeuudiste väljatulemise korral ootavad neid ees kulukad kohtuprotsessid. Kõigil uudisteportaalidel juhtub, et aegajalt avaldatakse kontrollimata fakte, põhivoolu puhul lihtsalt oluliselt harvem. Tunnustatud teaduslikes ajakirjades avaldatud artiklid käivad enne avaldamist läbi põhjaliku kontrolli oma ala spetside poolt. Samas isegi siin lähevad üksikutel juhtudel läbi nõrgal teaduslikul alusel tehtud uurimused nagu seda vaktsineerimis skandaali või termotuuma sünteesi puhul võis näha. Paraku teadusliku meetodi suureks eeliseks on katsete ja uuringute kordamise eeldus, mis suht kiirelt praagib ebakorrektse info vähemalt hiljem välja. Ehtsuse puhul pean silmas, et tegu tõepoolest tegeliku veebilehe, mitte mingi sarnase tähekombinatsiooniga nagu näiteks postimeees.ee või bbc.com.co

2. Autor
Millise tagapõhjaga autoriga tegu on, kas tal tõepoolest väidetav eriala, teaduslikud kraadid, uurimused. Millist infot ja postitusi varem jaganud. Kas sellise nimega autor, firmad, ülikoolid, töökohad, uurimused üldse eksisteerivad.

3. Uudist toetav info
Kas väidet toetavat infot leidub teistel autoriteetsetel veebilehtedel või lükkavad enamus teaduslikke veebilehti väite ümber. On esitatud viiteid teistele autoriteetsetele allikatele, kas viidetes leiduv info vastab uudises väidetavale.

4. Loe pealkirjast edasi
Enne uudise levitamist loe ikka sisu ka. Üllatavalt paljud seda ei tee ja jagavad vaid pealkirja alusel (piinlikkusega pean tunnistama, et olen ka ise patustanud). Paljudel veebilehtedel on sesatsioonilise pealkirja eesmärk hiireklõpse korjata, uudise sisu ei pruugi vastata pealkirjale, või ainult avaldab kellegi arvamust mitte kontrollitud fakte.

5. Ajastus, kuupäevad
Vaata kas uudises esitatud kuupäevad ja viidete kuupäevad vastavad tõele, kas jooksevad kokku.

6. Veebilehe kujundus
Kas kujundus on kvaliteetne, grammatika, graafika, animatsioonid. Millised on teised samal veebilehel väljatoodud uudised. Kui enamasti sensatsioonilised, on kogu sisu kahtlase väärtusega.

7. Kommentaarid
Loe kommentaare, tihtipeale leiad sealt mõne oma ala kvalifitseeritud eksperdi, kes uudise pihuks ja põrmuks teeb.

8. Ekspertarvamused
Vii end teemaga kurssi, loe vastava eriala tunnustatud ekspertide arvamusi.

9. Reverse Image Search
Tee "reverse image search" kontrollimaks fotode ehtsust. Sellega on paljud libalood vahele tõmmatud. 

10. NALI
Kontrolli kalendrit, ega pole 1. Aprill :) Endiselt minnakse aprillinalja õnge. Samuti võimalik, et tegu ongi lihtsalt naljalehega.

Loodetavasti aitab eelnev info inimesi, kes piisavalt asjast huvitatud ja järjekindlad et tõde välja selgitada. Muidugi ei saa jätta lisamata hoiatust, et libauudiste tootjad lähevad järjest osavamaks, mida edasi seda raskem virtuaalset ja reaalset tegelikkust eristada. Tihtipeale pole võimalik tõde välja selgitada 100% tõenäosusega, kvantmehhaanika seadused lihtsalt ei lase seda sündida ;) aga normaalselt piisab ka 90%'st. Enamus kurjategijaid mõistetakse süüdi kui kaudsed asitõendid on piisavalt veenvad, õige harva kui keegi otse pättuse peal selge pildiga videoklipile jääb.

Trenni mõttes võite läbi võtta vaktsineerimise teema, see on klassikaline näide kuidas fakte moonutades, ajastusega mängides, olematutele uuringutele vihjates ehitatakse üles konspiratsiooniteooria.

P.S. Äärmiselt põnevaks näiteks on Skripali juhtum. Raske on enda eelarvamusi alla suruda, aga üldsusele teadaolevate faktide kokkupanemisel ei saa üle ega ümber indikaatoritest, mis kõik Kremli poole näitavad. Ainus õbluke kahtluseiva kerkib üles seoses äärmiselt käpardliku täideviimisega organisatsiooni poolt, kes teoreetiliselt peaks kuuluma maailma tippu. Miks kasutada mürki, mis vääramatult Moskvale viitab, kas Kreml on juba nii ülbe, et soovibki näidata, me teeme mis tahame ega hooli enam mitte millestki. Brittide liitlastele avaldatud tõendid pidid olema äärmiselt vettpidavad, et nii laiapõhjaline toetus neile taha tuli, lihtsalt polnud võimalik reageerimata jätta.

Friday, April 6, 2018

Capstone ehk Diplomitöö


Diplomitöö
Kolmapäeval ei saanud trenni minna, sest toimus vanema tüdruku diplomi kaitsmine. Tegelt ehkki ma ise pealt ei näinud jäi mulje, et tegu pole samasuguse piduliku ja närvilise üritusega nagu meil omal ajal Tehnikaülikooli auditooriumis. Fakt, et kaitsmine või esitlus nagu seda siin kutsutakse, määrab diplomi lõpphindest vaid 15%, räägib enda eest. Toimus suures saalis, kus kahe teaduskonna (mehhaanika- ja tööstustehnoloogia inseneride) lõpukursuse üliõpilased tegid oma esitluse suht kiirelt üksteise järgi. 250 üliõpilast olid jagatud 3 kuni 5 liikmelistesse gruppidesse, kokku 39 mehhaanikute ja 25 töösturite lõputööd.

Kodus roboti katsetamine

Läksin teaduskonna õhtusele vastuvõtule, kus tudengid vabamas õhkkonnas oma lõputöid näitasid nii üksteisele, kutsutud firmade esindajatele, vilistlastele kui muudele huvilistele.
Kõik 64 diplomiprojekti olid saalis üles seatud
Kõrvalsaali sein tõmmati eest, seal pakuti samal ajal kerget näksi, kohvi, teed, koogikesi ja isegi veini. Lõpupoole anti üle autasud kolmele parimale projektile, milleks osutusid kaks biomeditsiini teemalist ja üks keskkonna alane, kõigi kolme puhul oli minu arust suht vähe seotust tavapäraste mehhaanika inseneri oskustega. Kokkuvõttes võib öelda, et mehhaanikateaduskonna lõputöödest olid veidi vähem kui pooled traditsiooniliselt mehhaanika erialased. Vähemalt veerand puudutasid aeronautikat ja kosmose teemat, teine veerand biomeditsiini, mõned hoopis tarkvaraga seotud.

Mari, Adrian ja Jeremy oma projekti stendi juures
Käisin ringi ja vestlesin mõnede põnevamate projektide nagu aknapesu roboti, hüdrofoobiliste pinnakatete pihustamise, drooni videosüsteemi ja energiat tootvate põrandaplaatide meeskondadega. Kergelt pettunud mulje jäi, oleks oodanud veidi tugevamat esitust ühe inseneriala maailma tippülikooli tudengitelt. Tundus, et nii mõnedki meie oma aja projektid oleks täiesti konkurentsivõimelised olnud, samas võimalused tänapäeval metsikult paremad nii info kogumise kui kasutada oleva projekteerimise, disainivahendite kui tööriistade poolest.
Autonomous Tennis Ball-boy Robot
ja selle ehitajad

Mari meeskonnas oli lisaks temale veel kaks pikakasvulist euroopa päritolu poissi. Projektiks tennisepallide kokkukogumise robot. Nad olid ühed vähesed, kes oma projekti ka rauda panid ehk siis valmis ehitasid. Nagu ikka oli ohtralt katsetamist, ebaõnnestumisi, ootamatuid probleeme aga lõpuks said roboti enam-vähem tööle. Tütre osaks oli elektromehhaaniline pool, poisid tegelesid kaamera, programmeerimise ja palli ära tundmisega, mis osutus kõige keerulisemaks.
Keskel juhendaja professor Meguid


Robot pidi esiteks leidma pallid üles, siis nende juurde sõitma ja lõpuks ka üles korjama. Pallide leidmine on kujundi äratundmise näol üks praeguse aja keerulisemaid masinõppe probleeme. Kui inimaju jaoks on pildilt palli leidmine intuitiivne siis programmeerida seda õige keeruline. Palli kujund sõltub valgustatusest, kaugusest, värvist, osaliselt varjavatest objektidest, jne ... Kokkuvõttes matemaatilist valemit dünaamiliselt muutuvalt pildilt palli leidmiseks on ikka jube keeruline kirjutada, see osa eriti ei kippunud funksima.

Autasustamine, kõne peab teaduskonna juhataja
Kõige suurema üllatuse valmistasid tegelikult tudengid ise. Esiteks muidugi tundusid nad jube noored, aga seda mitte ainult minu vanusest tulenevalt vaid seoses rassilise kuuluvusega. Asiaadid nimelt paistavad selles eas välja oluliselt nooremad kui tegelik vanus passis, vähemalt valge inimese silmadele. Canada tippülikooli lõpetajate rassiline ja rahvuslik koostis oli mõtlemapanev fakt. Esimesel pilgul tundus, et laias laastus jagunes suht võrdseteks kolmandikeks: valged, hiinlased ja muud aasialased. Täna viskasin pilgu peale ametlikule nimekirjale, mis laias laastus kinnitas mu hinnangut, eurooplasi oli ehk sutsu vähem. Üllatav fakt et kogu kambas vaid üks neeger ja üks ladina-ameeriklane. Peale Mari leidsin ühe eesti päritolu noormehe, slaavi nimesid vaid kolm.

Kokkuvõttes annab see pildi Canada tehnilise haritlaskonna ja sellest tulenevalt kõrgema keskklassi rassilisest koosseisust paarikümne aasta pärast. Silma hakkas, et vaatamata siinsele teoreetilisele rassipimedusele eelistavad sarnased sarnaseid. Meeskonnad enamasti koosnesid sama tagapõhjaga tudengitest. Kahest eri rassi puhul üksikuna meeskonnas mina neid ei märganud. Seega sai kinnitust, et kõigele vaatamata on ka Canadas endiselt rassiline tunnetus elujõus. Momendil veel valgeil eelised kuna juhid enamasti heledatoonilised, samas võib paarikümne aasta pärast olla raske valgel inimesel head tööd saada. Tegelikult ei arva, et küsimus oleks nii palju nahavärvis kui just kultuurilises tagapõhjas. Töö juures eri rassidega kokku puutudes mingeid muid probleeme peale kummaliste toidueelistuste silma ei hakka.

Saturday, March 31, 2018

Heategu Munadepühadel

Istun tööl üksi puhkenurgas ja nosisin pizzatükki kui äkki lendab näo eest mööda linnuke ja maandub aknalauale. Mida karvast oli esimeseks reaktsiooniks, olen ju piraka hoone teisel korrusel. Eks lind oli kusagilt sisse saanud ja peale mõningast ekslemist nägi puhkenurga akendest tulevat valgust. Paar korda üritas edutult akna vastu tiibu rapsides välja saada, lõpuks maandus väsinult põrandale.

Viskasin talle paar pizzatükikest, mida lind isukalt nokkis. Keksis veits ringi ning lendas suurde tehasesaali olukorda uurima. Mõtlesin kurvalt, et ega ta välja enam saa, kardetavasti annab varsti otsad, aga midagi pole teha ka, nii suurest hoonest pole võimalik tiivulist kinni püüda.

Paari tunni pärast läksin uuesti kohvi jooma ja jogurtit sööma. Olin vaevalt maha istunud kui linnuke vuhinal kohale lendas, istus aknalauale, vaatas mulle pea viltu otsa. Rapsis veits tiibadega vastu akent aga ilmselgelt oli juba väsinud olekuga. Vahepeal maandus põrandale ja kükitas vaikselt nurgas. Mul tekkis mõte, äkki saaks kinni püüda. Liikusin tasakesi lähemale ise rahustavalt rääkides. Päris ligi lasi, enne kui aknalauale lendas.

Hmm... Paljakäsi arvatavasti teda kätte ei saa või kui saan võin haiget teha. Tütar küll kunagi päästis kaminasse lennanud linnu lihtsalt seda pihku võttes. Mõtlesin, et kui oleks mingi riie käepärast võiks proovida kui silma jäi prügikast. Võtsin seest suure musta kilest prügikoti, paar paberinutsakat põhjast kallasin välja. Tõmbasin koti laiali ja liikusin vaikselt linnule lähemale. Esimese katsega oleks peaaegu põrandalt kätte saanud. Paraku lind ehmus ja lendas aknalauale, lasin tal momendi rahuneda ning hakkasin siis jälle tasapisi lähemale nihkuma. Peale paari ebaõnnestunud üritust maandus suleline tegelane aknanurka, kus sain edukalt koti pähe tõmmatud.

Ettevaatlikult mässisin linnu sisse, et enneaegselt lahti ei pääseks. Must kotinutsakas vastu rindu jalutasin pääsla poole. Lind vahepeal veits rabeles aga jäi siis nii vaikseks, et hakkasin muretsema, ega ometi südarit saanud. Kombates tundsin et süda igatahes käis kui õmblusmasin. Lindudel on vist kõrge kehatemperatuur, palav ja pehme oli teine mu käte vahel. Pääslast sain kenasti ilma pikemate selgitusteta oma elusa kontrabandiga läbi. Maja ees harutasin koti lahti, lind lendas vurinal minema ja istus esimese puu oksale nagu poleks miskit juhtunud. Vaatasin teda mõne sekundi ning läksin tagasi sisse, kummaliselt hea tunne, et üks linnuke sai tagasi õue lastud.

Tuesday, March 27, 2018

Sõrmusest, Tööohutusest ja muud loba.

All tööruumis sõrmust demonstreerimas
Vanem laps sai oma inseneri sõrmuse kätte. Olevat Canada komme nagu kaasa välja uuris ja veidi pikemalt ka oma blogis kirjutas. Millegi pärast sai tütar selle kuu aega enne lõpetamist, päris ülikoolipoolne diplomitseremoonia toimub alles Juunikuus. Ma hakkasin mõtlema, et TPI's olid ka mingid sõrmused aga meie rühm vist ei teinud, sest mul seda küll pole. Keska oma Gustav Adolfi aegsete lipuvärvidega vapiga see eest täitsa alles. Ega ju suurt vahet pole, sõrmust niikuinii sõrmes kanda ei saa, trennis peaks iga kord ära võtma, et teistel kulmu veriseks ei löö.

Pühapäeval oli hullult ilus ilm, otsustasin võtta käsile aiatööd kuna kaks päeva järjest suusatama ei viitsinud sõita. Kõigepealt muidugi läksin aeda ja korkisin õlle, et head mõtted pähe tuleks. Peale poolt purki Grolschi jõudsin veendumusele, et nii õunapuudel, viinamarjadel kui kiwidel on lausa karjuv vajadus aedniku kääride järgi. Soenduseks lõikusin veidi viinamarju selliselt kõrguselt, kus abivahendeid vaja polnud. Garaazhi üks sein sai üsna puhtaks tehtud. Osa kuivemaid põletasin metallist tulealusel tomatimaal ära. Suurt tuld ei julgenud teha, tuul veits tugev ja taimestik mitmest päikselisest päevast kole kuiv.

Õunapuud on piisavalt kõrged, et suurema osa vesikasvudeni küünin vaid redelilt. Seadsin korraliku sektsioonidest ja laia alumise otsaga alumiiniumredeli üles ning hakkasin pihta. Esimese puuga ühele poole saamine võttis tunnikese ja järgmise õllepurgi. Teise juures jõudsin vaid kümmekond oksa napsata kui tegin valearvestuse. Üritasin redelilt veidi kaugemale küünitada, üks redeli jalg vajus supsti pehme maapinna sisse. Kogu kupatus kaldus viltu ja ehkki haarasin suuremast oksast  lendas redel alt ning prantsatasin oks pihus paari meetri kõrguselt ristseliti alla. Karatest oli niipalju kasu, et kukkumist pehmendasin automaatselt käelöögiga, tõmbasin pea rinnale ja selja küüru.  Rullisin pool üle õla pool üle külje edasi. Rullimise eesmärk on säilitada nii palju kui võimalik kukkumise kineetilist energiat, et võimalikult vähe deformatsiooni peale läheks.

Resto ees naudib rahvas päikest ja limpsib õlut,
tõstukisaba minimaalne.
Püsti ajades selgus, et peale ehmatuse oli ainsaks vigastuseks tükike lahtist nahka peopesas, mille pihku murdunud oks oli tekitanud. Kerge pääsemine tuleb lisaks õpitud kukkumisele ilmselt ka pehme maapinna arvele kanda. Ega sihukese intsidendi pärast saa tööd pooleli jätta. Vajutasin nahariba tagasi, et liiga palju verd ei tuleks, lõpetasin närvide rahustuseks pooliku õlle ja lõikasin ülejäänud kasvud ära. Kiwi kallale ei viitsinud enam minna, peab teine munadepühadeni ootama justnagu tomatimaa ümberkaevamine. Kokkuvõttes hea õppetund, et redelil tuleb ettevaatlikum olla, alati ei pruugi nii õnnelikult minna.

Metsas pingil jalgu puhkamas
Esmaspäeval kimasin varahommikul suusamäele, ilm tõotas superilus tulla. Parkla oli täis ja mäel parasjagu rahvast. Enamus selline keskealine soliidsem seltskond, kel pole probleemi töölt vabaks võtmisega või kes ei peagi enam tööl käima. Mõned üksi või sõbrannadega keskealised daamid kippusid kole tüütult jutukad olema. Ma vabandasin end välja, et mul Stella ootab all restos. Ega ma valetanud, Belgia õlu "Stella Artois" kenasti seljakotis :D  Laskuda mäel oli palju rahulikum, algajad ja kanepiuimas noored ei andnud näole. Hommikupoole mõnus kõva lumi, peale ühteteist sulatas päike pinna pehmemaks, aga sõitu see ei seganud. Maru mõnus oli kihutada ja pöördeid lihvida. Tegin vaid kaks lühipeatust päikesepaistel õlle limpsimiseks ja sõitsin tõstuki sulgemiseni välja. Hooaja lõpus läheb tunne nii mõnusaks, et kuidagi ei raatsi mäelt ära tulla.

Mina Stellaga, vaeseke peab lumes külmetama :P
Poliitikas vahepeal huvitavam uudis, et läänemaailm suutis teatava üllatuse pakkuda otsustades kollektiivselt hulga vene spioone välja saata. Ehkki sisuliselt pole tegu ju kuigi mõjuva sammuga on siiski paar aspekti, mida ei maksa märkamata jätta. Esiteks suudeti koordineerida ühistegevust Venemaa vastu, jah mõned riigid jäid kõrvale aga ka siin pole ju erilisi üllatusi. Teiseks raskendab see oluliselt Vene luureagentuuride tööd, sest nii suure hulga kogenud spetside koju saatmist pole võimalik kiirelt korvata. Kolmandaks lubasid Britid lõpuks hakata lähemalt uurima vene kodanike "seletamatu tagapõhjaga" varasid. Just see on kõige tõsisem samm kui Britid ikka sõnadest tegudeni lähevad. Mis kasu oligarhidel rikkusest, kui seda ei saa väljamaa kinnisvarasse ja mõnusasse elusse paigutada. Vaevalt keegi neist tahab suusatada Kirovskis, puhata Musta mere ääres, shopata Volgogradis või elada Kemerovos - see on pööblile mitte rikkuritele.

Thursday, March 22, 2018

You Are Fired !!!!!

Ehk pole kaugel aeg kui ameerika rahvas
ütleb Trumpile "YOU ARE FIRED"
Mida edasi seda selgem, et ameeriklaste president üritab riiki juhtida nagu oma teleshow'd, mille oodatuimaks momendiks kujunes Trumpi röögatus: "You're fired !!!". OK, tunnistan ausalt, et pole kunagi ühtegi osa eelnimetatud show'st vaadanud. Kusagilt olen siiski spektaaklist kuulnud ja aeg-ajalt kasutatakse inglisekeelset vallandamise väljendit seoses Trumpiga. Ilmselgelt valitseb Valges Majas täielik segadus kuna keegi ei tea, millal tema kord on asjad kokku pakkida, vahel ei anta isegi selleks aega ja visatakse niisama välja. Kindlaimaks ametikohalt lahti saamise eelduseks on oma tööga enam-vähem hakkama saamine ja julgus presidendiga eriarvamusel olla.

Viimaseks ohvriks täna õhtul julgeolekunõunik McMaster, eelmisel nädalal lasti lahti riigisekretär Tillerson, just enne seda lahkus peamine majandusnõunik väidetavalt omal soovil. Täielikku, muljetavaldavalt pikka ja pidevalt täienevat nimekirja võib lugeda BBC veebilehelt "The White House Revolving Door" artiklist. Kuuldavasti olla Valge Maja tellinud mõningaid remonttöid, mille hulgas olulisemaks pöördukse paigaldamine võimaldamaks kiiremat ja sujuvamat kaadrivahetust - NALI. Ei kujuta ette, kes enesest vähegi lugupidav ja võimekas ametnik oleks enam nõus vastu võtma tööd Valges Majas. Oleksin tõsiselt üllatunud kui tagatubades poleks juba mõnda aega valmistutud olukorraks, kus president muutub või kuulutatakse teovõimetuks. Võrreldes mõnede teiste suurriikidega on Ameerikas presidendi likvideerimine mõnevõrra komplitseeritum, samas riigi julgeoleku huvides võib juhtuda, et miskit muud üle ei jää.

Tänane Hiinaga kaubandusõja välja kuulutamine on USA eliidi jaoks palju tõsisem ja ohtlikum aktsioon kui Putiniga sõbrustamine või ülejäänud arvukad lollused. New Yorgi börs langes esimese matsuga vaid paar protsenti. Kui aga hiinlased peaks väljakutse vastu võtma ja tõsiselt vastama ei imestaks kui tegu oli ülemaailmse majanduskriisi esimese pauguga. Hiina paari päeva eest eluaaegseks kuulutatud juht on seatud sundseisu. "Suur juht" ei saa ju esimese sammuna ameerika dikdaadile järgi anda, ta lihtsalt peab vastama ja mitte lihtsalt formaalselt vaid jõuliselt: nii tema isiklik kui terve suure Hiina riigi au ei luba teistsugust käitumist. Natuke õudne aga olukord maailmas hakkab meenutama kombinatsiooni Tom Clancy ja John Le Carre põneviku sarja raamatust. On maailm hulluks läinud, kas tõepoolest suht rahulikud ja stabiilsed ajad rahvale ning juhtidele lihtsalt liiga igavaks muutunud???

Wednesday, March 21, 2018

Hääletamine Vene moodi

Pühapäeval toimusid niinimetatud Venemaa "valimised" ehk pigem nõuka tüüpi hääletamine. Teatavasti oli ainsaks küsimuseks millise protsendi ja millise osavõtuga soovib tüüp võita. Justnimelt milline number on Kremli meelest optimaalne, sest sõltumata tegelikust tulemusest just sihuke number välja kuulutatakse. Sellega ei taha ma väita, et jõmmil poleks ka tegelikku toetust, lihtsalt asjaolu, et Venemaa valimisteks nimetatud spektaaklil pole miskit ühist demokraatlike valimistega. Mäelt koju sõites tegime sõbraga protsentide ennustusvõistluse. Täna on selge, et mina võitsin, kuna välja pakutud numbrid põhinesid arvamusele, mis Kremlile meeldiks. Pakkusin osavõtu protsendi 70 ja võidu 76, ametlik (mitte segi ajada tegelikuga) tulemus olevat 67.5% osavõtt ja 76.7% poolhääli - nii võin veel kuulsaks ennustajaks saada :D

Tore oli kuulda, et lääne liidrid eriti ei kiirustanud Putinit õnnitlema, väljendades nii oma suhtumist. Lõpuks muidugi tuli seda teha seoses diplomaatilise etiketiga. Londoni mürgitamise lugu tiksub vaikselt oma rada, rahvusvahelised sõltumatud eksperdid tutvuvad olukorraga. Venemaa tuli välja eriti iroonilise versiooniga, et inglased olevat ise mürgitamise läbi viinud. Paraku tegu sihukese absurdsusega, et isegi kõmulehed naersid selle välja. Trump lasi lahti FBI asedirektori, kes julges tema vastu tunnistusi anda, mille peale üks endistest direktoritest tegi õige terava avalduse: "President võib teha mis tahab aga kõigele vaatamata selgub lõpuks kogu räpane tõde ja Trump lendab häbiga ajaloo prügikasti nagu ta on ära teeninud, tulevikus meenutatakse piinlikkuse ja põlastusega tema valitsusaega.