Argielu

Meta nägemus koera 15 aasta sünnast.

Vahelduseks argielust. Eelmise nädala algul õnnestus miski viirus üles korjata. Kuna ei testinud pole ka aimu millega tegu, A-, B-, C- gripiga või mõne koroona uuema tüvega, vanemad ei tohiks ju külge hakata. Avaldus teine korraliku nohuna (mis pole siiamaani täiesti järgi andnud), uimasusena ja väsimusena. Palaviku kohta ei oska kommenteerida, sest ei kraadinud, aga ilmselt märkimisväärset ei esinenud. Kaasal samad sümptomid veidi võimendatud kujul, tal oli ka kurk valus esimesel päeval. Ses suhtes ei saa kurta, et otsest vastikut olemist peale väsimuse õieti polnudki. Peale koroona algust ehk siis viie aasta jooksul pole mul kurk tunda andnud, mis muidu mitu korda aastas kippus valus olema ja elu segama. Ei tea kas vaktsiinid kõrvaldasid selle vaevuse või lihtsalt organismi immuunsuse arengu uus etapp.

Jooksmise algusest peale pole nii pikka jooksupausi teinud, tervelt kuus päeva jäi vahele. Ühest küljest väsimus, teisest vastikud vihmased ja külmad ilmad ja kolmandast otsustasin käituda täiskasvanuna ning mitte hoobilt välja tormata kohe kui natu parem olemine. Saan veel külma ja olen pärast nädala takkaotsa tõbine. Eile läksin esimest korda uuesti rajale, üllatavalt hea tunne oli, polekski nagu pausi pidanud. Isegi lihased polnud täna haiged, seega uuesti tavapärase seitsmekas. Kui hoiab vormi, saan ka aprillis sada kilti kirja. Veidi sihukest sülitama ajavat paksemat nohu on ,aga muidu täitsa normaalne olemine.

Nädalavahetusel tegin isegi koduseid töid. Koristasin veidi tööruumi, sest kaasa soovil tuli paarile uksele uus käepide paigaldada. Neid poleks muidu leidnud kui poleks tööruumis korda majja löönud. Teise ettevõtmisena küürisin vannitoas vanniseina, mis kõrge kaltsiumisisaldusega vee tõttu õige rõvedaks läinud. Keraamilised plaadid ja vanni põhi ning seinad kaltsiumkarbonaadi kihiga kaetud, natuke veel, et stalaktiidid vormuksid. Esteetilistel kaalutlustel pilti ei pane, ehkki endale tegin mälestuseks. Varem oleme igasugu kemikaale kasutanud, seekord lükkasin korra küünega ja avastades kui lihtsalt maha tuleb, ostsin dollaripoest karedaid köögishvamme. Nendega kuivalt nühkides tuli see kraam valge tolmuna lahti. Hõõruma pidi küll täie jõuga, kuid ükshaaval plaate ette võttes ei tundunuki ületamatu ettevõtmisena. Lohutasin end, et Siberi sunnitöölaagris oli päeva normiks käsitsi kaks kuupmeetrit kive lõhkuda.

Tohutu pirakas mitmeharuline paju

Kirsid õitsevad maja ees

Aga kõige sellega tegelesin õhtupoole, sest meie Kokol oli täna 15 sünnipäev. Sel puhul viisin ta koos Sushiga parki jalutama. Vanaproua ei jaksa enam väga pikkasid maid käia, sõitsime autos kohale. Kahekildise jalutuskäigu jooksul lonkisime tuttavatel jõeäärsetel metsaradadel kus loom sai igasugu põnevaid lõhnu nuuskida, mida kodu ümbruses ei leia. Liikusime päris aeglaselt, ei saagi aru kas ta väsib või on lihtsalt liigesed kanged. Samas vahel tuleb kodus sihuke tuur peale, et kepsutab ringi nagu kutsikas ja ajab kassi taga. Tagasi jõudes andsin talle salamisi lõigu seapraadi. Oleks õues grillinud aga ei saanud kodutöid enam edasi lükata, muidu võetakse toidukaardilt maha. Eks teeme tagantjärgi grillipeo kui ilmad soojemad ja aega nats rohkem.