Üks kord veel

Mäe all pole just paljutõotav vaatepilt

Valetasin teile üleeelmises postituses, ei jäänud tookord viimseks suusatamiseks sel hooajal. Eelmine nädal tütar nimelt teatas, et reede on tal vaba, mingit sorti "patareide laadimise päev", mida mõned korrad aastas firma pakub. Läheks õige suusatama, sõber pidi ka kaasa tulema. Ilmateade just kõige soodsam ei paistnud aga ei saa ju lasta mööda võimalust. 

Mäel polegi kõige hullem, paaril rajal jagus jagus lund küllaga 

Neljapäeval andsin tööl teada, et pean järgmise päeva vabaks võtma. Reedet on meil suht raske saada, sest vaid pool rahvast kohal. Ülemus küsis kas ikka väga vaja? Ei hakanud keerutama: Absoluutselt, suusatama lähen!!! Noh siis muidugi vastas boss, eks panen kirja, et tervislikel põhjustel, lisas muigega. Tervislikel muidugi, kui suusatama ei saa võin ju seoses vähese liikumise ja värske õhu puudusega haigeks jääda ja hoopis rohkem töölt puududa pilgutasin silma.

Kuurortis oli juba alustatud kevadiste remonditöödega, meie tavaline istumis ja asjade paigutamisala kinni pandud. Panime saapad jalga VIP'dele mõeldud puhkeruumis ja jätsime kotid sildi ala: "All unattended bags will be removed". No kuhu nad ikka neid kotte viivad, pealegi oli seal hulk teiste kraami seina ääres vedelemas. Rahvast oli vaatamata reedesele päevale vähevõitu, mõned vanad suusahundid ja noored koolist poppi tegevad entusiastid. Pole ka imestada: hooaja lõpp, ainult viimased rajad lahti ja ilm pilvine.

Tipus värske öine lumi kuuskedel

Lumeolud olid õige kummalised, sihukestega polegi varem sõitnud. Öösel oli 10 senti värsket sulalund sadanud, konsistentsilt kummaline. Sõida nagu rööbastes, külglibisemisse üldse ei taha lasta, iga väiksemgi viga üritas pikali visata. Mäel oli näha, et isegi profid parasjagu hädas. Õnnestus minulgi paar korda külg maha panna, korra lendasin isegi rajalt välja. Metsa poole libisedes keerasin suusad ette pehmendamaks puude vastu põrkamist. Jäin siiski porisel mättal paarkümmend senti enne pidama, mustade pükste peal muda õnneks väga välja ei paistnud. Mäel astusid jälle kaks vanemat proffi ligi: tere Erik ... tere, tere, aga Erik ma küll pole. Paarikümne aasta eest sõitis Kanada eest küll üks Erik maailma karika etappidel😜

Lõunast läksid olud veidi paremaks, sulalumi sõtkuti kinni ja lahtist jääpuru ning lumelöga tuli välja. Mitmes kohas palju pori väljas, sealt tuli osavalt läbi laveerida, et mitte sirakile käia. Selgus, et tütre sõbra näol oli tegu tema mängumaalima tuttavaga. Praeguse aja tutvused tekivad noortel ikka täiesti teistmoodi kui minu nooruses. Hiina päritolu noormees, kes päriselus lennujuht. Omab nii Hiina kui Kanada kodakondsust. Hong-Kongi puhul olevat passi saamine ja maailmas ringirändamine mõnevõrra kergem kui mandrihiina inimesel.

Ja ongi kõik selleks hooajaks: Suletud

Sõitsime tõstuki sulgemiseni, mul õnnestus end smugeldada viimase liftitooli peale mäeteenistuse töötajate vahele. Hooaja viimast laskumist nautisin rahulikult, aeglaselt ja täie rinnaga. See hooaeg tuli kokku 1099.35 km mäesuusatamist, võib rahuliku südamega saapad ja suusad varna riputada järgmist hooaega ootama.