Tume Mets

Eile kuulasin lõpuni Cixin Liu ulmetriloogia teise osa Pime Mets (Dark Forest). Raamatu pealkirja toob sisu välja alles viimastel lehekülgedel. Tegu mõtlemapaneva võimaliku lahendusega Fermi Paradoksile: miks inimkond pole suutnud seni avastada ühtegi tõsiseltvõetavat märki teistest kosmose tsivilisatsioonidest (jätaks siinkohal von Dänickeni mängust välja, eksole), mida Drake valemi põhjal võiks ainuüksi meie galaktikas terve hulk olla. Autor võrdleb ilmaruumi pimeda metsaga, kus hulguvad ringi jahimehed (tsivilisatsioonid). Nende põhieesmärgiks jääda nähtamatuks, kuid teist jahimeest märgates see võimalikult kiirelt, efektiivselt ja vaikselt vagaseks teha. Sellise verejanulise käitumise põhjuseks kalgid faktid ja külm kalkulatsioon. Faktideks universumis oleva aine (ressursside) piiratus, tsivilisatsioonide enesesäilitamisinstinkt (omane kõigele elusale) ja tehnoloogilise arengu eksponentsiaalne kiirus.

Teooria järgi oleks loogiline järeldus:

Iga tsivilisatsioon mis tekib, hakkab järjest kiiremini tehnoloogiliselt arenema. Laienedes üritab haarata võimalikult suurt hulka piiratud ressurssidest. Varem või hiljem puutuvad laienevate tsivilisatsioonide mullid kokku teiste tsivilisatsioonidega. Tekib küsimus kas teha koostööd ressursside hõlmamisel või üritada kõik endale saada. Usalduse puudumine elimineerib tehnoloogiate kombineerimise eelise. Ei saa kindel olla, et teine tsivilisatsioon ei plaani võimalusel sind hävitada ja kõike endale haarata. Seega lollikindel variant on võimalusel esimesena rünnata ja konkurent elimineerida. Seda isegi juhul kui tegu tehnoloogiliselt oluliselt madalamal tasemel oleva tsivilisatsiooniga kuna tehnoloogia arengu hüppe korral on võimalus, et nad lähevad sinust mööda ja saavutades tugevama positsiooni hävitavad sinu. 

Tehnoloogiline üleolek peaks tagama madalamal tasemel oleva avastamise enne kui too kõrgemat märkab. Tulemuseks "rahustav" asjaolu: madalam tsivilisatsioon ei saa mingit hoiatust, une pealt pannakse padi näo peale. Inimkond on galaktilise metsa ühes kaugemas nurgas kuni üleeelmise sajandi lõpuni olnud suht "nähtamatu", tehisliku registreeritava elektromagnetkiirguse mulli läbimõõt vaid veidi enam kui sadakond valgusaastat. Kui selles piirkonnas esineb teisi kõrgemalt arenenud ja samadele järeldustele jõudnud tsivilisatsioone, oleks põhjust muretseda, ehkki tänu valguse kiirusest tulenevale piirangule võtaks jupike aega, enne kui meid mingi otsene oht ähvardaks.

Me ei näe teisi tsivilisatsioone isegi kui neid galaktikas tuhandeid, sest esiteks üritavad nad end varjata ja teiseks on tehnoloogilise tsivilisatsiooni kestmise aeg piiratud enne kui ta end ise hävitab või teine arenenum tsivilisatsioon otsa peale teeb. Tsivilisatsioonide registreeritav infoväli on nagu valgusekiirusel paisuv seebimull, mille seina paksuse määrab info välja saatmise kestus - tehnoloogilise tsivilisatsiooni eluiga või mõistmine, et enda eksistentsi tuleb julgeoleku kaalutlustel varjata. Seega pole tsivilisatsiooni näol tegu mitte pidevat kiirgust eviva allikaga vaid korraks sähvatava välklambiga. Pidevaid valgusallikaid oleks kerge näha, isegi kui neid vaid üksikuid, korraks (mõnesaja aastase kestvusega miljardite aastate taustsüsteemis) välgatavaid pea võimatu, isegi kui neid tuhandeid.

Mis ma ise arvan - huvitav ja samas muidugi hirmutav idee. Kui peaks tõeseks osutuma ja meie galaktikas leidub tehnoloogilisi tsivilisatsioone (mille tõenäosust raske hinnata) näeme välja nagu öösel metsas lõkke ääres jaurav linnauntsakas, kelle ümber (ettekujuteldavad) koletised hiilivad. Inimtsivilisatsiooni ajalugu annab piisavalt põhjust muretsemiseks, kokkulepped erinevate riikide vahel ei sünni mitte heast tahtest vaid kasuhimust, hirmust ja vajadusest end kaitsta. Samas peavad need vaid seni kuni kasulikud kõigile osapooltele, kui enam mitte rikutakse ilma pikemalt kaalumata. Positiivsem võimalus, et kõrgelt arenenud tsivilisatsioon jätab madalamalt arenenud alles turismi või uurimisobjektina "loomaaiana" rangelt kontrollides ja piirates nende arengut.

Raamat on üldiselt täitsa asjalik, mitmed originaalsed ideed, suht vähe füüsikaseaduste vastu eksimisi. Realistlikele ulmefännidele peaks nauditav olema.