Monday, December 31, 2018

Mida karta aastalt 2019


Uni läks hommikul ära, otsustasin enne aastalõpu pidu kirjutada viimase postituse, nii saab sel aastal kena kolmekohalise algarvu jägu neid üles riputatud. Tavaliselt kirjutatakse aasta lõpus kokkuvõte eelnevast või seatakse eesmärke järgnevaks. Tuli tahtmine veits põnevamalt esineda. Juba lapsepõlvest on meeldinud igasugu katastroofidest lugeda või selleteemalisi filme vaadata.

Mida siis karta järgmisel aastal. Tärkav majanduskriis võib küll globaalseks üle kasvada aga vaevalt see veel järgmisel aastal inimkonda juurteni jaksaks raputada. Suurriikide vaheline sõda oleks muidugi paras katastroof. Paraku tekitaks see palju probleeme kõigile osapooltele. Ei leia põhjust muretsemiseks kui just mõni hull diktaator ei avasta endal surmatõbe ja otsusta suure pauguga areenilt lahkuda. Nii ufolaste rünnak kui tehisintellekti poolt maailma ülevõtmine on praegu veel ulme. Aga üks oht on inimkonda pidevalt ähvardanud ja aeg ajalt ka laialdast laastamistööd teinud. BBC veebilehel avaldati analüüsiv artikkel potensiaalsest ülemaailmsest tapvast epideemiast. Suure tõenäosusega osutub põhjustajaks mikroorganism, millest meil pole momendil aimugi. Et olen ise just paranenud tundmatust troopilisest tõvest, tundub olevat igati sobiv teema.

Muidugi ei väida miski, et just järgmisel aastal oleks epideemiat oodata. Lihtsalt statistika ja loogika väidavad: nagu ka asteroidi tabamuse puhul pole küsimus mitte kas vaid millal. Vähegi suurema asteroidi puhul ulatub ettehoiatusaeg kuudesse või isegi aastatesse ning kraatrite põhjal otsustades on aastane risk kaduvväike. Globaalse haigusepideemia korral võib ettehoiatusaeg hoopis puududa ja ajaloo põhjal otsustades toimumissagedus päris kõrge, paar korda sajandis. Riski suurendavaks faktoriks on järjest suurenev ja tihemini kontaktis olev inimpopulatsioon. Kergelt nakkav ja paraja peiteajaga tappev haigus võib tänu lennuliiklusele levida päevadega üle terve tsiviliseeritud maailma.

Kõige tõenäosemaks põhjustajaks peetakse senitundmatut viirust. Põhjuseid mitu aga olulisemateks viiruste arvukus nii planeedil üldse (igal ruutmeetril hinnanguliselt 800 miljonit viirust) kui elusorganismides ja nende tohutult kiire muteerumine. Seetõttu pole põhimõtteliselt võimalik luua laialdase mõjuga viirusvastaseid vaktsiine. Viirus lihtsalt muteerub nii tihti ja neid on nii tohutu hulk et puhtalt statistiliselt osutub mõni mutatsioon vaktsiinikindlaks, edasi võtab üle evolutsioon: ellu jäävad ja paljunevad need, kes vaktsiinikindlad ning muidu elujõulised. Viiruste hulgas leidub grupp, millel eriti kiire mutatsioonivõime. RNA viirustel puudub DNA'le omane geneetilise koodi kontroll paljunemisel. Paljud tuntud ohtlikuimad haigusetekitajad viirused nagu HIV, SARS, MERS, Ebola, Zika ja ka külmetust põhjustav Rhinoviirus kuuluvad sellesse gruppi. 

Ohtlikuimaks osutuvad RNA viirused, mis levinud erinevate loomade hulgas, enamus eelmainituid täidab seda tingimust. Puudub vaid võime levida piisknakkuse kaudu, mis surmatoova viiruse korral ongi globaalse katastroofilise epideemia eelduseks. Kus võiks end peita järgmine superviirus. Suure tõenäosusega pesitseb momendil suht rahumeelselt mõne loomariigi liigi organismis. Seni on ohtlikumad viirused hüpanud üle inimestele sigade, lindude ja nahkhiirte juurest. Viimasel ajal on kõrgendatud tähelepanu all niinimetatud bunyaviirused, mis võimelised pesitsema paljude eri liikide organismides. Need on looduslikud ohud, mis alati inimkonna pea kohal rippunud.

Lõpetuseks ei saa mainimata jätta viirushaigusi, mille põhjustajaks võib inimene ise olla. Rõuged on küll kadunud vabast loodusest juba aastakümneid tagasi aga teadaolevalt eksisteerivad vähemalt kahe riigi USA ja Venemaa laborites. Tegu haigusega, mis vallapääsemise korral tapaks sadu miljoneid kuna vaktsineeritud on vaid keskealised ja vanemad. Viimane ja teoreetiliselt ohtlikeim võimalus on tekkinud alles hiljuti. Inimene on lõpuks suutnud üle võtta seni vaid "jumalale" omistatud võime: luua elu. Avalikustatud info põhjal esialgu ainult erinevate viiruste juppe kombineerides mitte molekulidest viirust kokku keevitades. Paraku puudub põhjalik arusaamine kuidas täpselt viirus ja geneetiline kood funksib, suures osas töötatakse momendil katse ja eksituse meetodil. Kui akadeemias võidakse kogemata ohtlik viirus kokku panna siis pole kahtlustki et mitme riigi biosõja programmid töötavad just selle eesmärgi nimel. Tänu biotehnoloogia meeletult kiirele arengule pole kaugel aeg kus ülikooli ettevalmistusega terrorist võib hea õnne korral üle interneti ostetud varustusega midagi väga ohtlikku keldrilaboris valmis nokitseda. 😱💀

Mis muud kui head tervist ja õnne uuel aastal!!! 😜

🌟🌟🌟               🍶🍻🍹🍷🍸                🌟🌟🌟

2 comments:

  1. Väga pessimistlik algus :) aga huvitav.. loe vähem Dan Browni:) :)
    Ilusat uut aastat ja palju huvitavaid blogipostitusi sealt teiselt poolt maakera :)

    ReplyDelete
  2. Isegi kui olen siis väga ammu sai vist üht Dan Browni lugu loetud, paraku jäi vist pooleli sest liiga fantastilised minu maitsele, pealegi veel imala (ebaloomulikult õnneliku) lõpuga :P

    ReplyDelete