 |
| Kingitus millel ekstra suur sõber end hästi tunneb |
Enne kui ma Mehhiko reisu kirjeldustega edasi lähen, tahaks paarist hiljutisest sündmusest kirjutada. Kõigepealt sain jällekord aastakese vanemaks. Ma pole põhimõtteliselt sotsiaalmeedias oma sünnakuupäeva avaldanud tänu millele on täpselt selge kes ja palju mul sõpru on. Loodetavasti rekordiline tulemus tänapäeva sotsiaalmeedia ühiskonnas: õnnitluse sain täpselt ühelt nais ja kahelt meessõbralt. Pole vist vaja rõhutada, et kõik kolm on sellised ammused semud, kellega läheks pikemalt mõtlemata luurele ja kellele võid alati kindel olla, sest koos nii palju läbi elatud. Kõik nad on eestlased ja tuttavad ammustest aegadest.
Päris nii trööstitu olukord siiski pole, sest mitmed head sõbrad on kas hullult hajameelsed või siis peavad sihukest väikekodanlikku kommet nagu sünnipäevaks õnne soovimine mõttetuks snoobitsemiseks. Et nagu mis mõttes, kas ma teistel päevadel ei tahagi, et sul hästi läheks nagu üks neist kunagi ütles kui teema jutuks tuli. Kaks kõige lojaalsemat sõpra Koko ja Sushi pole veel sünna kontseptsiooni ära jaganud ega oska ka arvutil toksida, samas avaldavad iga päev siirast ja piiritut heameelt kui töölt koju jõuan või isegi ainult nende nimesid ütlen. Mõne inimese võiks selline olukord masendusse viia, mina paraku tunnen kergendust, et ei pea viisakalt vastama mingite pooltuttavate või suvaliste FB kontaktide õnnitlustele, sest arvuti andis neile teada minu sünnast, millest neil tegelikut täitsa savi. Säästab nii minu kui nende aega.
Terve me pere on vist selline naljaninade kamp, sünnipäevad ega muud ametlikud pühad ei oma erilist tähtsust. Mul endal meeles vanemate, naise, laste ja vähem kui kümne sõbra sünnakuupäevad. Sõprade puhul võib vahel ununeda õigel päeval teatamine. Lapsed igatahes ei mäleta ei minu ega kaasa sünnipäeva, nemad täiega digiajastu produktid, kellele arvuti annab teada kui õige aeg tegutseda. Kinkidega sama lugu, õigel päeval ikka miskit on peres kombeks üle anda, samas tihti lihtsalt defineerime mõne suurema igatsetud objekti sünnakingituseks, ostame ära kui tingimata vaja või parasjagu soodsalt saadaval.
Mul see aasta nii sünna (arvutimänguri tool) kui ka jõulukink (uus läpakas) käes. Kaasa oli siiski nii kallis, et pani minu vanale ja armsale IKEA lamamistoolile uue pehme nahkse katte ekstra sünnipäeva kingituseks. Mul on küll kuri kahtlus, et see oli sobivaks vabanduseks nahksohva kõrvaldamisel, millega ma muidu ei tahtnud nõus olla. Loodusjõudude vastu paraku ei saa, sohva transformeerus tugitooliks sel ajal kui Mehhikos tütrega elu nautisime. Ei saa salata, et lõpptulemus on tõesti mõnus ja mugav lisaks veel ruumi kokkuhoid pisikeses elutoas. Täielikust elutoa nirvaanast on puudu laud, mida saaks lihtsalt poollamasklevas asendis kõhu kohale nihutada. Plaanin ise teha, sest minu ettekujutuses figureerivat disaini poes ei müüda.
Palju õnne!! :)
ReplyDeletekuigi see loogika on huvitav, sest selle põhjal ei ole mul mitte ühtegi sõpra, Ma tean peast ainult 5 inimese sünnipäeva ja needki on pereliikmed.... :)
Ma kahtlustan, et ma ei saaks siis ka FB-s ühtki õnnitlust, kui kuupäeva ära peidan. On tulnud kiusatus seda katsetada, aga mul on tunne, et kui äkitselt oma sünnidaatumi ära peidad, tekitab see mulje, justkui häbeneksid oma vanust :)
ReplyDeletePereliikmete osas ma ükskord imestasin küll, kui leidsin, et mu isal on minu sünnipäev märkmikus kirjas. Et nagu muidu ei mäletaks? Tal ainult 1 laps ongi ju. Ilmselt lihtsalt hajameelsus ja komme kõik märkmikku üles märkida, pmst sama teema, mis digiajastugagi - mälu pole vaja, kõik on kirjas. Mul endal on ses osas fotograafiline mälu, algklassides peeti mingeid sõbrapäevikuid ja seal olid alati sünnipäevad kirjas, ma mäletan siiamaani mingite klassikaaslaste sünnipäevi, keda peale üheksandat klassi kohanudki pole. Või kui täpset daatumit ei meenu, siis vähemalt tähtkuju, see oli ka siis kuum teema :)
No näed, kohe 1 sõber juures :D
ReplyDeleteNumbri mälu mul muidu pole paha aga isegi nende väheste sunnade meelespidamiseks vaja valemeid ja seoseid kasutada, et segi ei läheks.
Sunnidaatumit pole kunagi peitnud, lihtsalt pole seda kunagi avalikustanud. No ja minu vanuse juures juba uhke tunne et või veel suus sulab :P