Aasta populaarseimad teadusuuringud

Mõistlik oleks inimkonnal seda järgida 🍻🍹🍸

Millised olid selle aasta populaarsemad avaldatud teadusuuringud. Objektiivselt on seda pea sama raske hinnata kui lauluvõistlust või maali, sest eks igaühel ole oma maitse ja omad eelistused. Kopeerin järgnevalt sciencealert'i artiklit kus kümnendale kohale asetatud maakera biomassi hindamine nii hulga kui jagunemise järgi. Uurimus avaldati PNAS kaudu. Jäi minulegi silma, blogistasin sel teemal septembri postituses „Inimkonna kaaluprobleem“. Üllatas kui tasakaalust väljas on ühe liigi, ehk inimeste biomass kui seda võrrelda ülejäänud loomariigiga. Samas taimed, mikroorganismid ja veeelukad ületavad biomassi poolest nii inimesi kui loomariiki üleüldiselt mäekõrguselt.

Üheksandaks jäi ajakirjas „Nature“ avaldatud uurimus globaalse soojenemise mõjust korallriffidele. Ainus üllatav moment, et ikka veel leidub tüüpe, kes kahtlevad inimese mõjus globaalsele kliimale. Kaheksas on uurimus alternatiiv ja traditsioonilise meditsiini mõjust ravile alluva vähi puhul. Äärmiselt laiapõhjaline uuring (1.9 miljonit patsienti) kinnitas, et alternatiivmeditsiini eelistavate inimeste suremus on kaks korda kõrgem kui traditsioonilise ravi puhul. Üllatav vaid fakt, et vahe nii väike. Sarnase teema alla käib uurimus maakera kliima arengute võimalikest stsenaariumitest Antropogeeni ehk inimtegevuse ajastul. Kasvuhoone efekti korral oleme juba praegu hiljaks jäänud ning halvimate stsenaariumite korral seadnud ohtu mitte ainult inimtsivilisatsiooni vaid kogu hulkrakse elu planeedil. Ainus lohutus, et rängemad tagajärjed ei juhtu ei minu ega ilmselt ka laste eluajal.

Seitsmendaks hinnati uurimust Vaikse Ookeani tohutu prügilaigu suurenemise teemal. Väidetavalt pindala poolest kolm korda suurem kui Prantsusmaa sisaldades 1.8 triljonit tonni prahti. Pole kahtlustki, et inimkond jätab endast jälje geoloogilise kihistuse näol, huvitav mis selle nimeks pannakse. Äkki Antropogeeni täpsem nimi oleks – Rämpsum, Garbagezoicum, Trashic ... 😋 Kuues uuring puudutab toitumist: seos süsivesikute tarbimise hulga ja suremuse vahel. Tekib küsimus, miks üldse uurida kui tulemus on loogiline ja langeb kokku talupojatarkusega: tervislik on tarbida iga toitu mõistlikus koguses, ära õgi nagu siga. Järgnev uurimus seosest füüsilise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel langeb samasse kategooriasse. Kehaline liigutamine teeb õnnelikuks ja hoiab ära vaimseid probleeme, rääkimata asjaolust kui kasulik on füüsilisele tervisele.

Auhinnalisele kolmandale kohale paigutati laiapõhjaline 195 riiki ja piirkonda hõlmav analüüs alkoholi mõjust inimesele. Küüniliselt võib nentida: arvestades et keerame täie auruga oma planeedi elukeskkonda nässu ega plaanigi mingit realistlikku alternatiivi on loogiline, et inimkond üritab end reaalsuse eest pead liiva alla toppides surnuks juua. Kaine peaga tuleks äkki ebamugavad probleemid meelde – proosit!!!

Teisel kohal varemgi laineid löönud aga sel aastal eriti teravalt esile kerkinud libauudiste (levitajad kutsuvad alternatiivseks tõeks :D) probleem. Science's avaldatud uurimuse põhjal on eriti aktiivselt rakendust peidnud botid sotsiaalmeedias kui kõige efektiivsemas keskkonnas valede levitamiseks.

Esikohale asetatud seotud lugu Puerto Rico orkaani ohvrite ametliku - 64 ja tegeliku - 2975 arvu erinevusest. Minu arust ei kuulu see lugu kindlasti esimese kümne hulka rääkimata esikohale asetamisest – pigem tegu alapealkirjaga libauudiste teemal. Küllap siin avaldub ilmekalt subjektiivne vaatenurk: mida keegi oluliseks peab.

Lõpetan kahe personaalse uudisega:

Kaal kurivaim keris 84.4kg peale, avaldus Jõulude 300 grammine mõju 😜

Mehhikost saadud suveniir lööbe näol on hakanud taanduma.