Auto Simulaator

Pühapäeva hommikul oli ilus päikseline ilm, väikese ootamatusena nägin aknast välja vaadates kahte politsei autot maja ees seismas. Võtsin fotoka, läksin õue ja tegin pilti, ega seda tihti juhtu, et politsei masin maja ees.

Politseinikud käisid paar tiiru ümber naabri maja ja sõitsid siis sisse minemata ära. Ei osanud muud arvata kui et naabril polnud keskit kodus ja kassid lülitasid häire peale.
Kolukraami poes, kuhu aeg-ajalt sattun jäi silm pidama ühel suurel kastil, millele rooli ja pedaalide pilt peale joonistatud. Lähemal uurimisel selgus, et tegu Logitech’i autosõidu simulaatoriga, mille juurde kuulusid nii käiguvahetus kangidega rool kui ka pedaalid. Muidu poleks see huvitanud, sest ise pole kunagi võidusõidu mänge mänginud aga hommikul nägin kuidas lapsed oma pisikeste Nintendode taga rallitasid. Kümne dollarine hind polnud ka nii paha, nägi teine üsna uus välja - ostsin ära. Kodus otsustasin süsteemi lapse (rängalt aegunud) arvuti taha ühendada. Pannud toitejuhtme sisse hakkas rool surisema ja dioodid läksid põlema. Laadisin kiirelt nurgas vedeleva vana vormel-1 mängu “F1 2000” peale, et proovida kas konsool töötab. Mäng läks käima ja settings tundis roolisüsteemi ära. Valisin Hispaania raja, Jordani vormeli ja vajutasin OK. Pilt tuli ette aga stardis uhasid kõik minust mööda enne kui ära jagasin, et oleks nagu vaja gaasi anda. Rool hakkas käes surisema ja vibreerima mootori rütmis. Esialgu üritasin ka käike vahetada aga peagi selgus, et mul on automaatkäigukast, ja polnud muud muret kui gaasi, piduri ja rooliga mässata. Võttis ikka paar ringi enne kui viimasele järgi sain ja siis ka sellest mööda. Kõige huvitavam oli siiski roolisüsteemi sisse ehitatud aktiivne tagasiside. Rooli liigutavad elektrimootorid vibreerivad, jõnksutavad ja pööravad sõltuvalt rajapinna iseloomust tekitades realistliku sõidu tunde. Näiteks murule või liivale sattudes hakkab rool kiskuma ja üle konarlike kohtade sõites tunned roolis põrutusi. Graafika on muidugi igivana kuid vaatamata sellele annavad enam-vähem korralik heli ning veidi kujutlusvõimet tunde justkui olekski päris vormeli roolis - no OK vähemalt lasteleJ Mul õnnestus lõpuks sõit isegi võita aga teist korda ei saanud mängida. Mootorimüra ja pidurikrigina peale alla tulnud lapsed olid selja taga kannatamatult järjekorda ootamas. Nad said kiirelt trikid kätte, mõlemad olid vaimustuses ja leidsid, et tegu on ühe parima ostuga üle hulga aja.
Hiljem vaatasin netist, mis selline asi väärt võiks olla, mõningase üllatusena alla $100-st hinda ei leidnudki – seega hea deal, kallima sama firma süsteemi eest küsitakse $375!!!. Otsisin kiirelt netist mõnda vanemat ralliteemalist mängu, seal nagu rohkem reaalsed autod. Lapse arvuti võimsusele vastav paistis olema “Colin McRae Rally 2”, mille demo ka maha laadisin. Kuna esialgu ei töötanud pedaalid tõmbasin netist viimased draiverid maha. Nende üles sättimisel sain kerge šoki, sest roolisüsteem kukkus ootamatult laual hüppama. Selgus, et seda ta pidigi tegema, katsetas teine eri rezhiimid läbi. Rallit oli äge sõita, kui lumiste teedega Rootsi ralli ühes kurvis välja uhasin ja üle katuse käisin kiskus rool algul jõuga ühele poole siis teisele, pilt ekraanil rullis samuti kaasa jäädes lõpuks küljele. Tunne oli nii ehtne, et tõmbasin pea õlgade vahele. Kokkuvõttes vägev värk, pean proovima ära ka mõned uuemad kaasaegse graafikaga mängud oma arvutil, need oodatavasti veel vingemad.