SeaGripp

Juba varakevadest on see teema vahelduva eduga uudistes esinenud. Esialgu võtsin kui tavalist uudismulli, mis peagi kaob. Jäi mulje nagu oleks ravimifirmad asja meelega üles puhunud, et oma ladudesse seisma jäänud vananevad viirusevastased ravimid maha müüa. Et aga see teema üllatavalt visalt edasi püsinud otsustasin vaadata otsestest allikatest (WHO), milles asi.

Seagripi ehk Influenza A(H1N1) puhul on tegu viirusega, mis pole varem inimesi nakatanud (inimestel puudub igasugune immuunsus) ja see olevatki mure põhjuseks. Tavalise gripi korral (eelmiste aastate gripiviiruste mutatsioonid) on paljudel inimestel piiratud immuunsus, mis vähendab haigestujate arvu või kergendab selle kulgu. Momendil pole "uus" viirus eriti "kuri", enamus haigestunuid põeb kerget vormi ega vaja mingeid ravimeid ega arstiabi. Samas kardetakse, et võimaliku viiruse muteerumise korral võib haiguse kulg oluliselt raskemaks minna. Tegu on piisknakkusega, levib köhimise või saastatud pindadega kokkupuute korral. Sümptomid samad mis hariliku gripi korral. Tavaline hügieen lihtsaim lahendus haigusest hoidumiseks - pese käsi, ära noki nina, ... :) Järgi tervislikku eluviisi.

Siiani (23 augusti andmed) on haigestunuid olnud ~210000 ja surmajuhtumeid 2200, seega vaid 1% haigestunutest sureb. Väga paljude nakkushaiguste korral on suremus oluliselt kõrgem (SARS'i puhul mõne aasta eest 5%, kuid kohati kuni 20%)
Seagripi leviku geograafiline kaart
Kaart surmade arvuga
(Huvitav, et näiteks Rootsis on küll palju haigestunuid kuid ei ühtegi surnut)

Erinev on raskelt haigestunute vanus, enamus on nooremad kui 50 samas kui tavalise gripi korral on 90% raskeid juhte vanemate kui 65 aastaste hulgas. Riskigruppidesse kuuluvad eelnevalt hingamisteede, südameveresoonkonna, suhkruhaiguse ja immuunsusdefitsiidi käes kannatavad. Seekord on ülekaalulisus olulise riskifaktorina eraldi välja toodud. Samas pole ka täiesti terved ja heas vormis inimesed kaitstud.

Mõningase üllatusena selgus, et uue viiruse identifitseerimisest vaktsiini heakskiitmise ja laiaulatusliku tootmiseni kulub parimal juhul 5-6 kuud. Konkreetset aega, millal vaktsiini saaks hakata välja jagama ei leidnud. Kui uskuda seda ajakava siis peaks lähemal ajal juhtuma, ja ei saa aru millest paanitsemine.

Augusti lõpus tuli välja juhend Viirusvastaste ravimite (oseltamivir ja zanamivir) kasutamise kohta (tegu pole mitte vaktsiinide vaid ravimitega). Soovitatakse anda vaid raskekujulise haiguse kulu korral võimalikult varajases staadiumis (48 tundi sümtomite avaldumisest) .

Antakse ka kirjeldus ohu märkideks olevate sümptomite kohta, paraku kipub see olema väga umbmäärane (minu arust on enamusel inimestest mõni kirjeldatud sümptom ka enam-vähem tervest peast).
- Õhupuudus ja hingeldamine füüsilise pingutuse korral??? või puhates. (Mis füüsiline pingutus see on, mis hingeldama ei aja?)
- Siniseks minemine (no sellest saan aru)
- verine või toonitud röga (suitsumeestel ju pidevalt)
- valu rinnus
- muutunud mentaalne seisukord (mis mõttes, paha tuju:)
- üle 3 päeva kestev kõrge palavik (mis on kõrge???)
- madal vererõhk
Sellest ei paista suurt abi olevat kui just kõik korraga ei esine.

WHO soovitab valmistuda teiseks laineks. Praeguseks on seagripp muutunud põhiliseks gripivormiks, mistõttu haigustunnuste ilmumisel on tõenäoline, et oled selle gripi vormiga "õnnistatud". Kui aga viirus ei muteeru (seniste analüüside põhjal pole seda veel juhtunud) või liiga palju inimesi ei haigestu korraga siis ei näe ma põhjust muretsemiseks. Selle "loto" puhul on võiduvõimalused oluliselt suuremad: 99% kui võrrelda tavalise loto 0.0001% - ga.