Wednesday, September 16, 2009

Gulag

Selle raamatu võtsin kuna märkasin toda raamatukogus just tagastatute riiulis ja ikka oli elavalt meeles äsja loetud inglase kaasaegne kogemus - "Tomorrow you go home". Loetu põhjal selgub, et üllatavalt vähe on rohkem kui poole sajandiga olustikus muutunud.

Tegu on mahuka ajaloolise uurimustööga, kuhu on lisaks arvukatele arhiividest kogutud faktidele ja numbrilistele näitajatele ka endiste vangide mälestusi põimitud. Seni olen lugenud samal teemal avaldatut vaid eestlaste pilgu läbi, nüüd oli huvitav näha kuidas siis läänes seda nähakse.

Tegelikult üllatavalt sarnaselt ajaloouurijate poolt aga paistab, et kahjuks ei jõua see pea kunagi tavainimeseni poliitikutest rääkimata. Ikka saab takistuseks asjaolu, et normaalne inimene lihtsalt ei pea sellist asja võimalikuks.

Leidsin mitmeid enda jaoks uusi ja huvitavaid fakte:
Gorbatšovi mõlemad vanaisad olid 30'tel arreteeritud kusjuures ühel neist murdis uurija ülekuulamise käigus käeluud.
Kogu gulagi aja jooksul hinnatakse "süsteemist" läbi käinute arvu 30 miljoni kanti, hukkunute arvu 12 - 20 miljonit, neist 2 - 3 miljonit sõja ajal, mis teeb üle kümnendiku kogu NL sõjas hukkunute arvust. Lisaks muidugi miljonid väljasaadetud.

Absoluutne enamus olid isegi nõuka väärastunud seaduse järgi süütud, mille taustal meenub Jaan Krossi raamatust temaga laagris peetud vestlus: Julgeoleku mees küsib kas ta oli seotud eesti rahvuskomiteega. Krossi eitava vastuse peale noogutab tšekist: "Nojah, loomulikult mitte, sest muidu oleks te 10 aasta asemel saanud 25.

Huvitava faktina on toodud välja, et samas kui kõik rahvused (eriti baltlased ja ukrainlased) hoidsid laagrites tugevasti kokku teineteist toetades olid venelased ainsad, kelle puhul seda minimaalselt esines. Vene vangid kurdavad, et laagrisse saabudes tulid "zemljannikud" teistele vastu kuni lõpuks ainult venelased olid üksi õuele seisma jäänud, neile ei tulnud keegi vastu!

Vene ja Saksa koonduslaagreid võrreldes leitakse palju rohkem ühist kui erinevat. Oluliseks erinevuseks ehk see, et kui suurt osa Saksa süsteemi süüdlastest on karistatud siis vene omadest pole pea ükski kohtu alla läinud ja enamus kes elavad saavad personaalpensioni esinedes pea kangelastena. Hitler tappis vaenlasi, Stalin põhiliselt omasid.

Suurima probleemina näeb autor Venemaa eelneva ja praeguse juhtkonna paremal juhul vaikimist ja halvemal juhul heakskiitu rezhiimi endistele kuritegudele. Putini sõnul olevat eelmise sajandi suurim tragöödia NL lagunemine, millegi pärast tundub see aga enamusele endistest NL liikmesriikidest ühe suurima õnnestumisena.

Lõpetuseks tsiteerin: Venemaa tsiviliseerumisel on mõningaid probleeme. Kui vana rezhiimi kurjategijaid ei karistata pole ka näha, et hea võidutseks kurja üle. Politsei ei pea alati kõiki pätte kätte saama aga ta peab enamuse ajast suurema osa neist kinni püüdma. Miski ei julgusta seadusetust rohkem kui asjaolu, et kurjategijad pääsevad seaduse küüsist ja saavad segamatult nautida oma kuritegude viljasid naerdes rahvale näkku. Julgeoleku meestel säilisid nende korterid, suvilad, personaalpensionid, ohvrid jäid edasi vaesteks saamata mingit kompensatsiooni, heal juhul vaid rehabiliteerimise tunnistuse.

Enamusele venelastest jääb seega mulje, et mida rohkem sa varem tegid kurjategijatega koostööd, seda targem olid. Analoogselt - mida rohkem petad ja valetad praegu, seda kavalam oled! Sellise suhtumisega ei saa kunagi "edukat" riiki üles ehitada, ükskõik palju sul maavarasid on.

No comments:

Post a Comment