Eile arvuti taga istudes jäin äkki mõtlema, et nagu kahtlaselt liiga pikalt on vaikus majas, koera askeldamist pole kuulda olnud. Nagu ennevanasti laste puhul tekkis mul ka nüüd kahtlus, et mingi jama toimumas. Pisikestel lastel ja ilmselt enam-vähem samal intelligentsi tasemel (koer pidavat olema oma "IQ" poolest 2-3 aastase lapse tasemel) olevail koertel on lausa vaistlik teadmine, mis on keelatud. Ja muidugimõista on see huvitav aga taolist tegevust saab nautida vaid varjatult, ehk siis ilma erilist kära tõstmata.
Nojah kui läksin halva eelaimusega asja uurima avastasin Koko magamistoas voodilt oma rahakoti kallal nätsutamas. Koer vaatas teeseldud süüdimatu pilguga otsa aga hinnates minu näoilme muutuse järgi, et peremees just kõige õnnelikum pole, kargas maha ja tormas ahvikiirusel mu jalge vahelt suurde tuppa. Tundsin end just nii nagu kunagi lapsepõlves Soome TV'st nähtud Lindgreni "Vahtramäe Eemeli" isa, kes järjekordset tempu märgates tõmbas kopsud täis ja lasi kuuldavale võimsa möirge: "Eeeeeemeli!!!", minu puhul erinevuseks vaid tähekombinatsioon "Kooooko!!!".
Koer oli suutnud ootamatu osavusega rahakoti lahti harutada ja kõik paberist lipakad ning mündid välja kiskuda. Maitse on tal kallis, sest vanad ostutšekid olid alles ehkki mõnevõrra nätsutatud kujul kuid paberrahasid ei leidnud ma ka kõige hoolikama otsimise puhul enam ühtegi. Kaks tekil lebavat piimahammast andsid tunnistust Canada müntide kvaliteedist. Krediitkaarte polnud ta kätte saanud aga veidi oli siiski nätsutanud, loodetavasti ei selgu kõige ebasobivamal momendil kas need töötavad või mitte. Kutsusin kutsa tagasi, et tema pahandusest blogi jaoks pilt saada.
Eks annan lastele teada, et järgmise nädala taskuraha on Koko kõhus ja nende enda mureks kas ja kuidas selle kätte saavad. Ei tahaks küll olla jäätisemüüja nahas kellele veidi pleekinud ja aromaatne rahatäht ulatatakse:)
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et koer on lausa otseses mõttes asunud raha sööma.
Nojah kui läksin halva eelaimusega asja uurima avastasin Koko magamistoas voodilt oma rahakoti kallal nätsutamas. Koer vaatas teeseldud süüdimatu pilguga otsa aga hinnates minu näoilme muutuse järgi, et peremees just kõige õnnelikum pole, kargas maha ja tormas ahvikiirusel mu jalge vahelt suurde tuppa. Tundsin end just nii nagu kunagi lapsepõlves Soome TV'st nähtud Lindgreni "Vahtramäe Eemeli" isa, kes järjekordset tempu märgates tõmbas kopsud täis ja lasi kuuldavale võimsa möirge: "Eeeeeemeli!!!", minu puhul erinevuseks vaid tähekombinatsioon "Kooooko!!!".Koer oli suutnud ootamatu osavusega rahakoti lahti harutada ja kõik paberist lipakad ning mündid välja kiskuda. Maitse on tal kallis, sest vanad ostutšekid olid alles ehkki mõnevõrra nätsutatud kujul kuid paberrahasid ei leidnud ma ka kõige hoolikama otsimise puhul enam ühtegi. Kaks tekil lebavat piimahammast andsid tunnistust Canada müntide kvaliteedist. Krediitkaarte polnud ta kätte saanud aga veidi oli siiski nätsutanud, loodetavasti ei selgu kõige ebasobivamal momendil kas need töötavad või mitte. Kutsusin kutsa tagasi, et tema pahandusest blogi jaoks pilt saada.
Eks annan lastele teada, et järgmise nädala taskuraha on Koko kõhus ja nende enda mureks kas ja kuidas selle kätte saavad. Ei tahaks küll olla jäätisemüüja nahas kellele veidi pleekinud ja aromaatne rahatäht ulatatakse:)
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et koer on lausa otseses mõttes asunud raha sööma.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!