Ilmad on siin ikka veel suviselt ilusad, nagu see septembrikuule omane. Otsustasime igaks juhuks võimaluse ära kasutada ja Awendas käia, äkki jääb selle suve viimaseks ujumiseks vabas õhus. Sõidu peale ostsime kohvi kõrvale toidupooliseks üheksa just ahjust tulnud sooja "Croissant'i" ehk sarvesaia, poest kus nad vaid 3 EEK tükk maksavad. Lõunasöögiks randa kaasa suure hulga puuvilja ja kaks pakki rõngassaiu, mis Philadelphia määrdejuustuga meile kõigile meeldivad.
Koer sai kaasa võetud, et tollel oleks võimalus teiste kutsikatega rannas ringi joosta. Paraku oli inimesi vähe ja mölluhimulisi kutsikaid üldse mitte, mistõttu otsustasid lapsed talle surfamist õpetada. Algul ei saanud elukas aru, mis temalt oodatakse ja potsatas kohe vette. Mõne aja möödudes suutis siiski piisavalt pikaks ajaks lauale püsima jääda, et pilti saada.
Kuna lapsed olid hõivatud rannas mängimisega võtsin kutsa ja viisin ta pikemale jalutuskäigule metsa ning rannakividele. Tahtsin näha kui vastupidav ta veidi raskemas maastikus liikumisele on. Elukas väsis üsna siva ja hakkas hingeldama, õnneks sai soovi korral järvest vett juua nii palju kui isu oli. Paar korda viskas sirakile ja tegi näo, et on täitsa kutu, enam ei jaksa edasi liikuda. Ta esitas seda nii veenvalt, et kaalusin isegi süles kandmist. Mõistes et oleme tagasiteel hakkas aga ise innukalt sikutama näidates kui osav teeskleja võib koer olla.
Rannalinade juurde jõudes avastasin vanema lapse iseäranis eufoorilises olekus, sest oli täitunud tema unistus. Plika sirutas mulle vastu mingi kireva liigutava köiejupi, mis lähemal uurimisel osutus
Garter Snake maoks. Kaasa hilisema väite kohaselt kutsutakse teda eesti keeles "Sukapaela" maoks. Lapsed olid ranna märjemas osas konni vahtimas, kui madu ootamatult rohust välja supsas ja konna jalast kinni rabas. Peale mõningast edutut konnapoolset rabelemist kadus too vähehaaval mao kehasse. Peale kõhutäit oli madu uimane lastes end lihtsalt kinni püüda. Kojusõiduni hoiti roomajat käes ja peale esialgset rabelemist paistis selline hoolitsus maole lausa meeldivat kui ta end õndsalt lapse päiksesoojal käel lesima asutas.
Koduteel tundsin korraga miskit imelikku lehka ja ninaga sügavamalt tõmmates kahetsesin koheselt. Lasin kiirelt aknad lahti mõeldes, et millist jubedust küll koer omale sisse ajas, et see nii rõvedalt haiseb. Kui ma valjult koera süüdistasin väitis mu pisem plika solvunult tagapingilt vastu, et kutsu pole paha lõhna teinud. Minu sügavad kahtlused hajutas kõrvalistmel platseeruv vanem õde teatades ebalevalt, et interneti väitel pidavat madu end ohustatuna tundes "musk'i" ehk lõhnaainet eritama. Ilmselgelt väga efektiivne kaitsetaktika, tõepoolest kes tahaks selliselt haisvat einet. Ühesõnaga sai selgeks, et olime mõningase ootamatusena saanud uue kodulooma aromaatse sukapaela näol.
Koer sai kaasa võetud, et tollel oleks võimalus teiste kutsikatega rannas ringi joosta. Paraku oli inimesi vähe ja mölluhimulisi kutsikaid üldse mitte, mistõttu otsustasid lapsed talle surfamist õpetada. Algul ei saanud elukas aru, mis temalt oodatakse ja potsatas kohe vette. Mõne aja möödudes suutis siiski piisavalt pikaks ajaks lauale püsima jääda, et pilti saada.
Kuna lapsed olid hõivatud rannas mängimisega võtsin kutsa ja viisin ta pikemale jalutuskäigule metsa ning rannakividele. Tahtsin näha kui vastupidav ta veidi raskemas maastikus liikumisele on. Elukas väsis üsna siva ja hakkas hingeldama, õnneks sai soovi korral järvest vett juua nii palju kui isu oli. Paar korda viskas sirakile ja tegi näo, et on täitsa kutu, enam ei jaksa edasi liikuda. Ta esitas seda nii veenvalt, et kaalusin isegi süles kandmist. Mõistes et oleme tagasiteel hakkas aga ise innukalt sikutama näidates kui osav teeskleja võib koer olla.
Rannalinade juurde jõudes avastasin vanema lapse iseäranis eufoorilises olekus, sest oli täitunud tema unistus. Plika sirutas mulle vastu mingi kireva liigutava köiejupi, mis lähemal uurimisel osutus Garter Snake maoks. Kaasa hilisema väite kohaselt kutsutakse teda eesti keeles "Sukapaela" maoks. Lapsed olid ranna märjemas osas konni vahtimas, kui madu ootamatult rohust välja supsas ja konna jalast kinni rabas. Peale mõningast edutut konnapoolset rabelemist kadus too vähehaaval mao kehasse. Peale kõhutäit oli madu uimane lastes end lihtsalt kinni püüda. Kojusõiduni hoiti roomajat käes ja peale esialgset rabelemist paistis selline hoolitsus maole lausa meeldivat kui ta end õndsalt lapse päiksesoojal käel lesima asutas.
Koduteel tundsin korraga miskit imelikku lehka ja ninaga sügavamalt tõmmates kahetsesin koheselt. Lasin kiirelt aknad lahti mõeldes, et millist jubedust küll koer omale sisse ajas, et see nii rõvedalt haiseb. Kui ma valjult koera süüdistasin väitis mu pisem plika solvunult tagapingilt vastu, et kutsu pole paha lõhna teinud. Minu sügavad kahtlused hajutas kõrvalistmel platseeruv vanem õde teatades ebalevalt, et interneti väitel pidavat madu end ohustatuna tundes "musk'i" ehk lõhnaainet eritama. Ilmselgelt väga efektiivne kaitsetaktika, tõepoolest kes tahaks selliselt haisvat einet. Ühesõnaga sai selgeks, et olime mõningase ootamatusena saanud uue kodulooma aromaatse sukapaela näol.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!