Häda Linuxiga

Vanemate arvuti kippus tõsiselt aeguma ja selleks, et oleks võimalik nendega normaalselt ühenduses olla sai nõu anda läpaka muretsemisel. Läpakas sel lihtsal põhjusel, et nii on kõik oluline kompaktselt ühes tükis, ehkki sama võimsuse juures jupike kallim. Aga ega neil miskit erilist võimsust vaja lähe, Skypega jutuajamine, netis ringi vaatamine ja veidi ka muud asjaajamist.

Inimene ikka kuidagi ei õpi, mõningase kokkuhoiu mõttes otsustasin Linuxiga läpaka kasuks. Arvuti sai ära tellitud ja jõudis kiirelt kohale. Teenindus poes oli tuimavõitu, ning mitte kõige asjatundlikum. Samas mida sa ikka ootad kui müügimehed saavad tunnipalka ilma komisjonitasuta nagu väideti. Sellisel juhul on klient koormaks aga mitte õnnistuseks. Mulle isiklikult tundub, et Eestis on kaubanduses kaks lihtsalt kõrvaldatavat puudust.

Esiteks peaks pakkuma sõbralikku ja asjatundlikku teenindust, milleks motiveerib lisatasu (see ei tohi olla ainult sümboolne) teenindajatele läbimüügi eest. Raha teeb iga inimese abivalmiks:) Teiseks tuleks pakkuda paindlikku hinnapoliitikat. Ei tohi unustada, et iga ese mis konkurent müüb jääb sinul müümata. Lihtsaim viis, mida mujal laialt kasutatakse, oleks niinimetatud "price match" - kui klient tõendab, et kusagil mujal sama kaup odavam, siis pakkuda vähemalt sama hinnaga või isegi paar protsenti odavamalt. Tulemuseks õnnelik klient ja kasum enda poele. Parem saada veidi väiksem kasum kui sellest üldse ilma jääda. Sai jahutud hoopistükkis muust kui sellest millest kavatsesin algselt kirjutada, ega ma ilmaasjata blogi uidumõteteks kutsu:) Pöördun nüüd tagasi pealkirjas kajastuva tarkvara teema peale.

Igatahes kodus sai läpakas ootusrikkalt peale lülitatud, olin ka naabriopoisi igaks juhuks abiks võtnud. Mida kuradit, ekraanil jooksis kümmekonna sekundiga kiire diagnostika, mis lõppes reaga [root@localhost root]#   Ootasime veidi, aga ei midagi, läpaka arvates polnudki meile muud vaja pakkuda kui seesinane rida mustal ekraanil. Mul tekkis tõsine mure, et videokaart on untsus, sest kordagi ei vilksatanud ainsamatki värvi ekraanile.

Aga ega siis kaks enda arust "arvutiguru" sellisest pisikesest asjast heitu. Loomulikult pole vaja juhenditega tutvuda, oleme ise piisavalt targad. Klõbistasime natuke vaheldumisi klaviatuuril aga ei miskit, läpakas keeldus mingisugustki pilti ette võtmast. Sai teist maha ja peale lülitatud, sama jama. Kõrval olevalt vanalt arvutilt läksime lõpuks vastutahtmist neti peale abi otsima. Infot on muidugi meeletult, tuleb ainult osata õigesti küsida. Pole mõtet pikalt kirjeldada kahe inimaju võitlust ühe lihtsaima DOS'i sarnase op süsteemi Linpus Linuxiga. Peale 3 tunnist lahingut tunnistasime kaotust ja lahkusime võitlustandrilt paaniliselt põgenedes, et mitte magada maha õhtust jalgpalli matshi. Ekraanile jäi endiselt meie jõupingutuste üle irvitades ilutsema [root@localhost root]#, sellest saime jagu ainult jõumeetodil masina maha lülitamisega.

Peale vutimatshi keerasin magama kuid uni oli rahutu. Mingid segased arvutite, sõjamängude, toitekaablite ja metsistunud hiirtega nägemused ei lasknud normaalselt puhata. Igatahes ärkasin uimaselt kui suur valge väljas. Moblalt kella vaadates lasin kuuldavale ahastava oige 4:00 AM. Veerandtunnisest uuesti magama jäämise üritusest ei saanud asja, mõtted olid läpaka peal. Ajasin üles, tegin kohvi ja lükkasin läpaka peale. Polnud eriti üllatunud kui mind tervitas täpselt sama pilt, mille juurest eelmisel päeval põgenesin.

Mõtlesin, et peab vist ikkagi süstemaatiliselt hakkama probleemile lähenema. Esiteks vaataks, kas läpakaga oli kaasas mingeid juhendeid või kettaid. Juhendite osas polnud absoluutselt miskit asjalikku, kettal vaid windowse draiverid ja muu säärane. Järgmise sammuna neti pealt tootja kodulehele. Sealt sain vaid niipalju targemaks, et nemad panevad minimaalse op süsteemi peale, et kõrvale hiilida MS'ga kokkuleppest, mis kohustab arvutit mingi op süsteemiga müüma.

Linuxi kohta infot otsides avastasin teatava üllatusega, et need op süsteemid tulevad rohkem kui 150's erinevas versioonis. Linuxi koha pealt ennast võhikuks kutsuda oleks ilmselge liialdus. Piinlik tunnistada, et kõik mu teadmised siiani piirdusid faktiga, et selline op süsteem on olemas ning kasutajateks asjatundlikum kontingent. Esiteks sain aru, et mõistlik on uurida välja milline Linuxi versioon minu läpakas pesitseb, vastuseks Linpus Linux 9.2. Nüüd muidugi selgus, miks eelmisel päeval meil miski ei töödanud - olime nimelt oma infi kogunud pööramata tähelepanu versioonile.

Pilti me ette ei saanud sel lihtsal põhjusel, et tollel versioonil seda lihtsalt polnud. Selgus, et Linpusega pole sisuliselt midagi teha, tuleks alla laadida üks teine Linuxi versioon nagu Ubuntu või Fedora. Ehkki esialgu oli mul olnud tõeline entusiasm miskit uut õppida, võttis DOS'i sarnase Linpusega maadlemine selleks tuju. Kui juba minul raskused uue op süsteemi õppimisel, kardetavasti on vanematel, kellele see läpakas jääb, asi veel hullem. Nüüd googeldasin igaks juhuks küsimuse Linuxi asendamise kohta Windowsega. Üllatus-üllatus, failisüsteem kõvakettal on erinevalt sisse seatud, mistõttu tuleb kõvaketas enne uue op süsteemi peale panemist täiesti puhtaks kustutada. Linuxiga oli seda õnneks suht lihtne teha ühe käsuga.

Windows'i installimine aga ei osutunudki nii lihtsaks kui olin lootnud. Arvuti ei lasknud ei Seitset ega XP'd peale panna, põhjuseks lihtne draiverite puudumine, CD'l olevaid ei tunnistanud. Jurasime tükk aega kuni naabripoiss tuli heale ideele, miks mitte proovida Win 8 kohe peale panna. Kui ei saa altpoolt üles installida XP -> Win7, proovime siis ülalt alla Win8 -> Win7. Arvan, et siin avaldubki see läänemaailmas tunnustust leidnud Ida-Eurooplaste oskus sitast saia teha, ehk võime ülesannet lahendada ka ilma ettenähtud tööriistu omamata, "thinking outside the box". Meeldiv tõdeda, et uuel põlvkonnal pole too meile omal ajal elulise tähtsusega oskus kaduma läinud.

Win8 installimine läks ilma igasuguste probleemideta, seda saaks vist jalgrattale ka peale panna:).  Win7 otsa kerimine polnud ka enam keeruline, sest draiverid olid nüüdseks installitud Win8 poolt. Seega lõpuks saime läpaka, millel mõlemad op süsteemid peal, algul lihtsalt pead valima kumba tahad kasutada. Win7 jaoks pidin siiski hulga draivereid uuendama, osa sain kaasas olnud CD pealt, osa netist.

Ehkki põhimõtte pärast meeldiks mulle Linuxiga mängida, tunnen et ei viitsi enam uut op süsteemi ära õppida. Oleks see hobiks, siis teine asi, aga minu eesmärk on nagu enamuse inimeste puhul arvutit võimalikult mugavalt kasutada. Ja selleks sobib Windows kõige paremini. Nüüd on aeg paar paugutamismängu peale lasta, et jalka vaheaegadel igav ei hakkaks:)