Vaatasin täna telekast Pärnus toimunud võidupüha paraadi ja tuleb tunnistada, et reporteritel oli õigus kui nad mainisid, et ikka veel tekkib tunne nagu näeks ilusat unenägu. Tõepoolest on uskumatult tore näha meie enda aga mitte mingi okupatsioonivõimu sõjaväge mööda marssimas. Muidugi on sõjalise võimsuse kandi pealt tegu pigem sümboolse jõuga, sest momendil ainus ettekujutatav vastane on paraku meist liiga palju tugevam.
Kuulipilduja meeskond 70 aasta eest ... Relvad ja vormid on sarnased ... |
... ja nüüd, muutunud pole palju. ... ja liitlased ja vastased pea samad. |
Samas ei maksa unustada, et ainult neid aidatakse, kes suudavad end ise aidata. Eks meie eesmärk on olla piisavalt ebamugav vastane nagu mesilane karule:) Viimase aja poliitiliste avalduste valguses ei tundugi nii võimatu, et karul on isu esimesel soodsal võimalusel mesipuud rüüstama tulla.
Mul on sellistel puhkudel Eestimaast nii kahju. Kardan samuti, et venelased kord taas tulevad.
ReplyDeleteEks asja mõte ongi neile jätta mulje, et seekord võivad valusalt torgata saada.
ReplyDelete