No mis te arvate mille järgi käivad ühel täisverelisel kiisul himud. Eks ikka piima, konservi, magamise ja lindude püüdmise järgi. Täna igatahes avastasin armsa naabrikassi meie linnupesa katusel passimas.
Isa oli kevadel õunapuu otsas oleva pesakasti eelmise aasta rämpsust puhastanud ja uue lennuava teinud. Ei võtnudki palju aega kui miskid ilusad pisikesed linnud pesakasti omaks võtsid ning edukalt seal peret looma asusid.
Päeval on pidevalt näha kuidas minutis kord-paar vanemad kordamööda ussike noka vahel pesakasti lendavad, mille peale mitmehäälne erutatud vidin tõuseb. Ja nüüd leidis kass, et paras aeg minna matti võtma, pojad piisavalt prisked.
Paraku osutus pesaauk liiga kõrgeks, et käpaga küünitades linnupoegi kätte saada. Närviliselt tiirlevad linnuvanemad näitasid kõrgemat pilotaazhi narritades kassi lähedaste möödalendudega, ei õnnestunud kiisul neidki lennult maha võtta.
Vaatasin veidi seda spektaaklit, tegin paar fotot ja otsustasin siis lindudele appi minna. Viisaka jutu peale vastas kass mulle "kurrrnäu" ning laskus veidi madalama oksa peale aga ei näidanud üles erilist entusiasmi puu otsast maha ronimise osas.
Ei jäänud muud üle kui tõin redeli ja võtsin Mustiku kenasti esikäppade alt hoides sülle. Too kas oli piisavalt üllatunud taolisest teguviisist või meenus talle seik, et paari päeva eest sai sama käe esimese näpu otsast pakutud koorejäätist limpsida, igatahes loom ei näidatud üles mingit agressiivsust.
Pigem nõjatus kass kerge värinaga mu keha vastu ja kalpsas maha niipea kui olin puu otsast alla roninud. Homme pean ehitama miski kassitõkke, sest järgmine kord ei pruugi linnukestel nii hästi minna ja ümbruskonnas on teisigi sõnakuulmatumaid kasse luusimas.
Viimase peal "hirmus" pilt!See võiks kuskil auhinna võita.
ReplyDeleteLinnupojad siutsuvad õnnelikult edasi.
ReplyDelete