Peab tunnistama, et selle suve alguse ilm on niru olnud. Ja minu mäletamist mööda esimest korda ligi 20 aasta jookul kui olen Eestis puhkusel viibinud. Seni on alati nii roppu moodi vedanud, et tuttavad juba hakanud uurima, millal puhkusele tulen. Uudishimu eesmärgiks mitte niivõrd minu isik kui hoopiski teadmine, et siis on kindlustatud Eestis kuumad ja päikselised ilmad. Noh seekord sai neid kahjuks alt veetud. Vaid esimene nädal (mai viimane) oli siin tõeliselt ilus, edaspidi vahelduv pilvitus ja vihmahood, sekka mõni üksik päikseline päev.

Samas pole halba ilma heata, tänu taolistele oludele on saanud ära lõpetada hulk ettevõtmisi, mida alati ilusa ilma põhjusega sai edasi lükatud. Elamises on ka mõnus kamin-ahi, mida mõned korrad küdema pandud kui toas natu jahedaks läinud. Vahel aga niisama, et oleks mõnus kamina ees istudes raamatut lugeda. Olen õige mitu paksu raamatut läbi lugenud, puudust pole karta, sest kohalik hästi varustatud raamatukogu 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. 

See aasta pole ma ikka veel jõudnud valgete öödega ära harjuda. Pole ju normaalne, et hommikul päikesepaistes silmi avades moblalt kella vaadates paistab vastu number 4:05. Kui siis und ei tule, istun veidi netis ning keeran seitsme paiku jälle tudile. Puhkusel olles võib endale sellist nalja lubada. Aga tänane päev paistab kena tulema, ilus rattailm, äkki põrutan isegi mere äärde.