Väsitav aga lahe nädal

Moment kiirlaskumisel

Killuke Eestist Blue Mountainil

Märtsi viimane nädal on tõepoolest tavatult väsitav olnud aga samas väga lahe. Väsitav seepärast, et oleme palju kehalist meelelahutust harrastanud, no ja veidi tööl ka käinud. Mul oli eelmisest aastast ikka veel 3 nädalat puhkust üle jäänud, seega proovisin enne aprilli algust nii palju välja võtta kui võimalik. Miskit tragöödiat pole kui ei saa, lihtsalt välja võtmata puhkus makstakse välja tunnitasu alusel, aga eelistan iga kell vaba aega rahale.

Noh see aasta on oma kolm nädalat saanud suusamäel käia, nii et hooaja pilet on igatahes kuhjaga tasa teenitud.

Nüüd siis lähemalt möödunud nädalast. Esmaspäeval käisin tööl ja õhtul oli vinge trenn karates kuna juba laupäeval toimub kevadturniir. Õige oluline, sest viimaseks jõukatsumiseks enne juulikuiseid maailmameistrivõistlusi Jaapanis. Põhiliselt harjutasime katasid ja formaalset esinemist. Lastel tuli päris kenasti välja, minul õige kangelt, aga kata pole kunagi mu tugev külg olnud.

Kummaline, et isegi suurepärase ilmaga on mägi inimtühi

Et ilmaennustus lubas ootamatult jahedat ja mõnusat ilma võtsin järgmised kaks päeva töölt vabaks lapsed koolist ja põrutasime suusamäele. Mõlemad päevad oli rahvast minimaalselt, praktiliselt alati sai alla jõudes hooga tõstukitoolile sõita. Sihukese tempo juures väsivad jalad päris kiiresti nii, et tegime tavalisest tihemini peatusi.

Teisipäeval oli hommikul päike väljas pannes mulle paari tunniga tumedama jume näkku. Kolmapäev rohkem pilvine, teises pooles saime meeldiva üllatusena isegi 5cm lund juurde. Kiki tegi kiiret ja stiilset sõitu, mis kippus oskusi proovile panema - paar korda oli vaja varustust mäelt kokku korjata. Seekord ei viitsinud toidupoolist kaasa tassida, ostsin restost "putinit" lastele ja chili endale. Viimast oli väga sobiv eesti õllega alla loputada.

Lumepind oli nii hilise aja kohta üllatavalt hea. Hommikul kõva sile ja parajalt jäine, mis võimaldas kiiret sõitu. Pealelõunal läks pind pehmemeks, ilmusid sula lume künkakesed, neist aga sai otse läbi uhada, polnud liiga suured. Mõned pirakamad viskasid veidi õhku, aga see tegi sõidu ainult lõbusamaks. Vanem laps oli algusest peale roolis, sest nüüd tohib ta ka kiirteel sõita. Kiirtee puhul on ainsaks tülikaks momendiks peale sõitmine ja ridade vahetamine kui liiklus tihe, muidu ju lihtsam kui linnas, sest pole ei foore ega ristmikke.

Mari ja Jüri

Neljapäev sai korraks tööl nägu näidata, et nad mind ära ei unustaks ja reedel kimasime jälle kambaga mäele. Roolis vanem laps, kaardilugejaks mina ja taga lisaks tuttavate lastele ka mu Torontos pesitsev noor sugulane.

Tom nõksutamas ...

... ja lund maitsmas

Ilm oli super, kindlalt selle hooaja parim. Päike terve päev, miinuskraadid hommikul ja +7C pealelõunal, päikese käes oma 15 kraadi sooja. Ideaalne õllesuusapuhkuse ilm. Mul polnud ka enam põhjust kella 12 ajal õlletamist lõpetada, sest laps sai kogu aeg roolis olla. Tuleb tunnistada, et pildil oleme end laual oleva pudelilaari abil võõraste sulgedega ehtinud.

Suurslalomi pöördeid tehes ...

... kaob vahel kokkupuude mäepinnaga

Igatahes suusahooajale sai vääriline punkt pandud. Tagasiteel sõitsime veidi teist teed, et imetleda varakevadist paeplatoo pealset loodust.

UFO püüab mu vanemat
tütart pardale sikutada :)

Sugulased kiilakad hooaega
vääriliselt lõpetamas ;-P

Viimne pilk sel hooajal mäele

Kaine autojuht

Kodus muidugi avastasin, et olin endale pesukaru silmad pähe põletanud. Lapsed pääsesid veidi kergemalt, sest kandsid suusaprille mitte tavalisi päiksekaid nagu mina.

Mustad vööd kevadturniiril

Pere koondise pusades

Laupäeval käisime karate kevadturniiril. Vara hommikul JCCC'sse, esialgu abistamas ja siis võistlemas. Seekord ei läinud kõige paremini, noorem laps sai neljanda koha katas aga kaotas vabavõitluses esimeses ringis. Mina põrusin täiega, katas ei saanud edasi ja vabavõitluses kaotasin samuti esimeses ringis. Tusaseks ajas asjaolu, et vastane oli täiesti võidetav ja peale algset edu lasin end liiga lõdvaks, kui "ärkasin" oli juba hilja. Pisuke lohutus, et järgmises ringis oleks tulnud kokku minna hilisema võitjaga nii, et erilist lootust poleks olnud kaugemale jõuda. Vanem laps oli ainus, kes hoidis pere nime au sees. Katas tuli kolmandaks ja vabavõitluses teisele kohale kusjuures matshid olid päris asjalikud. Tema esinemise juures on märgata selget arengut.

Täna pühapäeval teeb pisem laps oma musta vöö eksamit. Tulin korra koju peale seda kui esimene neljandik läbi sai, mahv oli vägev aga plika pidas vaatamata kergelt vigastatud jalale ilusti vastu.

Koko Pügamine

Tagaaeda vaadates nägin, et seal toimub lamba pügamine. Kokole selline privaatsuse ränk rikkumine üldse ei istu. Loom kargas mind silmates laualt maha ja jooksis jalge vahele peitu. Sorry sõber laususin ja tõstsin koera tagasi lauale kaasa karmide kääride naksida.

Kiki sai oma musta vöö kätte!

Tagasi karatesse sõites tuli ka vanem plika kaasa, et pisema katsumusele kaasa elada. Nad olid just lõpetanud Kihon ja Yakoshuko kumitede esitamise ning puhkasid. Järgmised kaks tundi pühendati katadele ja "bunkaile" ehk kata edasiarendustele. Lõpuks tuli vabavõitlus, mis osutus ootamatult lühiajaliseks. Lihtsalt seoses suurele hulgale osalejatele oldi ajagraafikust kõvasti maha jäänud. Lõpuks teoreetiline osa ja poole kuueks oldi valmis.

Edukalt musta vöö või järgmise dan'i eksami sooritanud

Kiki läbis katsed edukalt ja on nüüd pikisilmi oodatud ihaldusväärse musta vöö täieõiguslik omanik. Lõplik paberite vormistamine Jaapanis võtab aega nii et seni kui tema nimega vöö saabub kannab laps märgistamata vööd.

Selline kiire siis see viimane märtsi nädal.