Ukraina, Putin kui Hitleri väike vend

Täna võivad nad maskid maha võtta ja
vene lipud mundrile tagasi õmmelda.

Täna hommikused uudised Venemaalt olid teataval määral üllatuseks ja teataval määral mitte. Seda et Putin soovis käituda sarnaselt Hitleriga oli ammu teada aga et ta seda ka söendab teha polnud kindel. Pean silmas Tshehhi okupeerimist Sudeedi sakslaste kaitsmise eesmärgil. Nüüd siis on selge, et Putin ja tema meeskond on veendunud, Euroopa ja USA suutmatuses midagi tõsiseltvõetavat Ukraina kaitseks ette võtta.

Ukrainlased käitusid palju vaoshoitumalt kui grusiinid andmata mingit põhjust Venemaale sõjaväega sisse minna, Krimmis sisuliselt kokkupõrkeid pole seni olnud ehkki Venemaa on igati proovinud neid provotseerida. Lõpuks löödi käega, kellele seda teatrit vaja, kõik teavad niikuinii kuidas tegelik olukord on ja Putin otsustas varasemast ajakavast kinni pidada saates sõjaväe sisse.

Järgmise käiguna on ilmselt oodata 1940 aasta Balti riikide stsenaariumi kordumist, Krimmi valitsus on juba vahetatud. Palve Venemaa rüppe "tagasi pöördumiseks" on ilmselt juba valmis trükitud, ootab ainult sobivat momenti Kremlis ühest toast teise viimiseks. Kui Krimmi saatus on sisuliselt otsustatud, siis Idaukraina osas ei usu ma et asjad nii lihtsalt läheks. Kui Venemaa hakkab tõsiselt tegutema, tuleb suurem verevalamine, kuid ilmselt on tal piisavalt jõudu ka need piirkonnad oma kaitse alla võtta.

Idaukraina saatuse otsustab suurel määral lääneriikide ja USA reaktsioon Krimmi okupeerimisele. Kui see piirdub vaid meedias hukkamõistu ja "sügava mure" väljendamiega naerab Putin laia suuga. Ka muud diplomaatilised käigud nagu Venemaa G8'st väljaviskamine idaimpeeriumi ei morjenda. Majandussanktsioonid oleks veidi tõsisem asi, aga see pole eriti tõenäoline arvestades Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja naftast.

Kuna sõjalise abi pakkumine Ukrainale ka viimase valitsuse palvel pole kahjuks ettekujutatav ei paista Ukraina saatus eriti roosiline olevat. Krimm ilmselt liidetakse Venemaaga, idapiirkonnad muudetakse eraldiseisvaks autonoomseks piirkonnaks luues tingimused edaspidiseks inkorporeerimiseks Venemaaga. 

Kui Krimm ei kutsu esile sõjalist konflikti Ukrainas siis Idapiirkondade rahutused võivad seda hõlpsasti teha.

Tekkib küsimus, miks Putin seda tegi. Ilmselt tundis ta end nurka surutuna, kui ei reageeri siis on tema järgmine kelle villades rahvas uudistamas käib. Lisaks muidugi Sevastoopoli mereväebaasi küsimus, sellest lihtsalt ei saanud loobuda, sest muidu peaks impeeriumiunistused lõplikult maha matma. Ühesõnaga tegu oli teatud määral paanilise reaktsiooniga kiirelt arenevatele sündmustele.

Momendiks on selge, et külm sõda on tagasi, mis iganes poliitikud väidavad. Putin vastandub väga selgelt kogu demokraatlikule maailmale. Järgnevate nädalate jooksul selgub, kas Euroopa kordab eelmise sajandi vigasid, mis viisid teise maailmasõjani. On ju selge, et diktaatorile järeleandmisi tehes teda ainult julgustatakse järgmiste sammude astumisele. Kahjuks ei paista, et Euroopas oleks ühtegi riiki, kes suudaks enda peale võtta Venemaaga vastuseisu juhtimise. USA'l puudub tahtmine, juhtimine ja huvi midagi ette võtta. On muidugi võimalik, et praegune moment on Putini allakõigu alguseks, aga selle peale ma oma panust ei julgeks panna. 

Kokkuvõttes tundub olukord pessimistlik, polegi nii paha tervise kindlustusena Canada passi omada ;)