Jaanipäeva ringsõit

Viljapõld ja vihmapilv Vohnja kandis

Kogu kamp Iidse Tamme all vihmavarjus

Öösel oli pidevalt kuulda vihma rabistamist vastu katust, unele mõjus hästi eriti kui oled soojas ja kuivas magamiskotis. Aga kui eelmise õhtu õlled lõpuks välja kipuvad, ajab metsa ääres soristades selgakallav külm vihm liigagi ärksaks. Õnneks siiski tuli toas soojas uni kähku tagasi. Rahva enamus asus kümne paiku liigutama kui võtsime hommikueine ja kohvi ning arutasime edasisi plaane. Peremees pakkus välja ringsõidu Ida-Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kus seni pole veel käinud. Looduses hulkumiseks oli ilm endiselt liiga vihmane.

Kogu kokkukuivanud kamp mahtus kahte autosse. Esiteks sõitsime Vohnjasse kus vaatasime kohaliku mõisa üle. Tee peal pidasime korraks suure viljapõllu ääres kinni. Läheduses tõusis ähvardav äikesepilv, tuuleiilid kihutasid põllu kohal pannes vilja lainetama nagu mere. Kadrinas käisime kohalikku kirikut vaatamas, mis pärit 16 sajandist. Sealsamas on ka õige vägev vabadussõja ausammas. Kohaliku Konsumi ümber käis vilgas elu, meie piirdusime jäätistega.



Vana Viinaköök






Video räigest naerust kui näpud filmimise
käigus pea auto akna vahele tõmmati :P
Ref: Rünnakrelvade terases, tules,
kõlab leekides Kuradi naer – hah-hah-haa!

Kohalik perenaine oli Neerutis ÕM's olnud, käisime ka sealt läbi. Toda mõisahoomnet, mis vahepeal lagunema jäetud oli ilmselgelt hakatud uuesti üles ehitama. Juba olid paigaldatud uued aknad, töö käis seinte ja põrandate kallal. Jäi mulje, et püütakse mingiks konverentsikeskuseks teha, sest ehitis ise igavene pirakas ja ka abihoonete juures olid tellingud püsti. Isegi pisike liiva ja paepõhjaga jõgi ja saun siin olemas, kui koht saab korrastatud võib väga kena välja näha.

 Tagasi sõitsime Viitna kaudu. Traditsiooniline supp kulus marjaks ära, veidi aega lasime leiba luusse ja oligi aeg koduteele asutada. Seekord veits teistmoodi kui tavaliselt, sest majaperemehe palvele vastu tulles viisin tema auto linna, et vanem poiss saaks järgmine päev maale sõita. See tähendas minu plikale üksi Tallinnasse tagasisõitu, mis teda veits muretsema pani, et äkki eksib ära. Lohutasin - tee nii sirge tänu uuele Ülemiste ülesõidule, et vaid ühes kohas Järvevana teelt Pärnu maanteele pöörates peame väikese aasa tegema. Maanteel sõitsin rahulikult sajaga ees, linnas jälgisin foorisid ja pidasin kinni kui kollane tuli, et ei sõidaks lapsel eest ära. Pärast plika teatas, et sõitsin nagu vanaema :D

Kodus lebotasime niisama ülejäänud päeva maha suurt midagi tegemata. Õhtul tahtis plika sooja, kütsime kaminaga kogemata toa nii palavaks, et pidin pool ööd paljalt magama, alle hommiku eel tõmbasin lina peale.