Rattaretk rabas

Pühapäeva hommikul oli olemine lausa "tõuse ja sära". Igatahes ajasin end varakult maast lahti, panin kohvi peale ja tegin meie eesti hommikusööki: munad löödud pannile praetud poolsuitsuvorsti kuubikutele, mis hiljem kaetud juustuviilakatega. Viimaseid hoian kaane all kuni nad poolvedelaks lähevad. Enda poole peale lisasin tilli, laps ei oska veel rohelist hinnata. Salatiks kõrvale lõigutud lühike värske kurk hapukoorega. Tüdruk ei tõusnud isegi toidulõhna peale, pidin käima teda ukse vahelt utsitamas. Igatahes maitseb sihuke hommikusöök mulle ja ilmselt ka plikale, sest kildugi ei jäänud järgi isegi leivast, mida munapraadimisest järgijäänud rasvas krõbedaks lasin.

 

Kooliaegse sõbra ja tema pojaga plaanitud rattasõidule läksime täis kõhuga. Esiteks väike tiir läbi Harku raba ja siis üle mitmete sildade ning Pärnu maantee Pääsküla rabasse. Maantee ja raba vahel on Pärnu pool ohtralt uusarendusi, enamasti kahekordsed ridaelamud. Need jätavad päris hea mulje, palju parema kui buumi ajal põldudele ehitatud ilmetud majade read. Mind paneb aga imestama, kust küll see rahvas tuleb, kes kõik siia elama asub. Eestimaa rahvaarv pidada ju vähenema, kas tõepoolest hakkavad magalarajoonid tühjenema, sest rahval piisavalt raha, et viisakamatesse oludesse kolida.

 

Ekstreemspordi rabatee

Rabatee oli algul päris normaalne kuni turbaväljade vahele jõudsime. Siin muutus tee sihukeseks mülkaks nagu oleksime sattunud mingile seiklusrajale, rattarööbastes paiknevad lombid kohati poole meetri sügavused. Ilmselt olid siin rasked metsaveo autod kündnud, millest tee kõrval vedelevad paar hädist palgivirna tunnistust andsid. Vahepeal tekkis sõbral juba mure, et heaoluühiskonnast tulnud väliseestlased ei saa sihukese katsumusega hakkama. Tütar aga mainis, et just see ongi rattasõidu kõige põnevam ja meeldejäävam osa, mina pomisesin omaette, et eriti siis kui ta libastub ja porri maoli käib.

 

Kilomeetrike oli seda katsumust, lõpuks jõudsime Männiku tiiru juurde, mille lähedusest pidevalt kostev paugutamine tunnistust andis. Siit otsustasime tagasi pöörata, kell hakkas palju saama, tütrel tahtmine enne Tartu rongi peale jõudmist saunast läbi hüpata. Kui laps ära saadetud istusime naabritega paar tundi aias, jõime õlut, tuletasime vanu aegu meelde ja käisime saunas.