Eeljaanituli Marko Matverega



Lõke oli päris äge
 

Eile tegime Jaanipäeva peaproovi, ja käisime Kallaste talu perepäeval, kus Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing lausa kolmeosalise kontserdi andsid. Enne aga sai Vietnami külalisele Vääna randa näidata. Hommikune ilm oli nigel, pilves ning vihmane. Õnneks lõunapoole hakkas paranema nii, et kella kahe paiku peale kerget näksi asutasime end teele. Randa jõudes küll tibutas veidi aga mere kohal paistis juba sinine taevas ja peagi tuli päike välja. Vesi oli üllatavalt soe, tundus täitsa ujutav, ainult sobivaid pükse polnud kaasas.

Kohe saime kokku mu lapsepõlve sõpradega ja nende lastega. Platsil oli pirkas puiduhunnik kaetud toorete kuuseokstega, mis ootas veidi pimedamat aega. Lava juures asusin rahakotti kergendama aga sõbrad pilgutasid silma ja käelindid pandi tasuta peale. Krabasime spetsiaalselt Gruusia meistri poolt kohapeal valmistatud shashlõkivarda salatiga ja õlle ning enne kui selle lõpetada jõudsime hakkaski kontsert peale.

Väikeste lõõtspillide ühing tegi  lahedat muusikat nagu ikka ja Marko lauluhääl on aastatega ainult paremaks läinud :D Vietnami neiulegi tundus meeldivat, üritasime jõudumööda tõlkida. Rahvas ei vajanud palju soojendust, peagi astusid esimensed lavale tantsu lööma, Kõigepealt muidugi keksisid lapsed ja vanainimesed, vähehaaval lisandus ka keskealist ja nooremat publikut. Esimese vaheaja ajal pandi lõkkele tuli otsa. Niiske hunnik ei tahtnud jupp aega põlema minna aga lõpuks ikka hakkasid leegid taeva poole käima. Kimile oli purk Alexandrit nii ergutavalt mõjunud, et kiskus temalegi tantsusammu jalgadesse :)

Teise vaheaja ajal proovis minu laps kepikõndi, mis mõningase harjutamise peale päris hästi välja tuli. Probleemiks osutus pikast vihmast tingitud maapinna pehmus, aegajalt vajus kepp maa sisse ja jäi kinni. Nüüd oli lõke oluliselt madalamaks põlenud ja kujutas endast suurt hõõguvat kännuhunnikut, mille taustal sai ilusaid pilte teha. Ilm oli ka ilusti vastu pidanud ja taevas pilveraasuta täiesti sinine nagu normaalsele suvele kohane. Tüdruk jalutas üle jõe pandud palgil paar korda edasi tagasi, ja ässitas mindki seda tegema. Peale paari õlut on raske taolisest väljakutsest ära öelda :) Igaks juhuks siiski võtsin pikad püksid jalast ja fleece seljast. Polnudki see palgil jalutamine nii raske kui oleks võinud arvata, isegi õllesena ei tekkinud tasakaalu probleeme, iseasi kui mõistlik on pealt 50'sel mehel laste tempe teha :D Video peaks soovi korral FB lehelt  leidma  https://www.facebook.com/groups/995655127112062/permalink/1026102304067344/?__mref=message_bubble

Kuulasime viimase osa kontserdist ära ja peale seda lobisesime jupike aega tuttavatega üleval baarileti ääres. Närisime järgijäänud shashlõkki ja koogikesi ning neelasime õlut peale. Küll oli mõnus, et tütar kaineks autojuhiks kaasas, ta aitas isegi oma Vietnami sõbranna autosse tudile, keda kaks õlut olid õige ära väsitanud. asiaatide organismil teatavasti pole sama tugev alko taluvus kui meil pika praktilise kogemusega eurooplastel. Kodu poole asutasime alles kesköö paiku.

Noored tahtsid veits sooja saada, otsustasime kamina küdema panna. Kuurist puid tooma minnes märkasin silmanurgast, et mingi vari liikus aia juures. Kutsusin lapse taskulambiga ja peale lühikest otsimist leidsime kõrge rohu sisse peitu pugenud siili. Oli teine suht rahulik, alles siis kui moblaga liiga ligi tikkusime ajas okkad turri andes märku, et papparazzod elukale eriti ei meeldi. Kaua ei tüüdand teda, tõime puud, tegime tule ja istusime veits aega kolmekesi tule ees. Magama keerasime alles poole kahe ajal. Igaks juhuks võtsin veepudeli käepärast aga polnudki seda vaja. Hommikul ärkasin säravate silmade ja värskena, Eestimaa joogid peavad ikka eriti kvaliteetsed olema kui järgmiseks hommikuks mingit negatiivset mõju ei avalda.