Jaanitule ettevalmistus

Tihnik teel suvilasse

Esmaspäeval oli suht normaalne ilm, mis tähendab et ei sadanud ja mere ääres tuli isegi päike välja. Otsustasime tütrega ratastega Vääna sõita, et seal jaanitule ettevalmistused teha rohtu niites ja metsaalust risu põletades. Tavaliselt sõidame kas kergliiklusteed pidi või metsavahelistel radadel, seekord otsustasime viimase kasuks. Igavesti lahe valik oli, sest kokkuvõttes avastasime kõige otsema tee, mida olen kunagi kasutanud. Tee peal sai huvitavamatest kohtadest nagu paintballi firma logost ja tihedast tihnikust fotosid võetud. Enne kohale jõudmist ostsime bensukast head eestimaist jäätist.



Paintballi veebilehe reklaam

Tütrega tihnikus

Suvilas kujunes tööjaotus selliseks, et laps niitis ja mina põletasin risu. Vaatamata läbimärjale risule õnnestus see paari tikuga põlema saada, sütituseks vanad ajalehed ja kuivi kuuseoksi. Rohu kokkuriisumisega polnud mõtet tegeleda, sest see oli jube märg. Luisu olin küll maha unustanud aga natukese otsimise peale leidsin nii luisu kui ka nõuka ajast pärit kolmkümmend aastat vana tikutopsi. Eriti meeldivaks üllatuseks avastasin eelmisest aastast garaazhi alla jäänud 4 pudelit Karl Friedrichi õlut. Täieliku üllatusena olid need joodavad ja säilitanud hermeetilisuse, ainsaks seletuseks, et selle aasta talv pidi õige pehme olema.





Laps niitmas

Eelmise aasta õlu ja iidsed tikud

Kui suurem oksarisu põletatud, proovisin ka ise vikatit ja oskasin selle natukese ajaga ära lõhkuda. Lõin otsa puu sisse ja murdsin varre ära, anna veel tööriist kobakäpa kätte :P Ilm oli kogu aeg ilus ja päikseline aga õnneks suht jahe. Töötegemiseks lausa ideaalne, sest harukordselt polnud ka tüütuid putukaid sääskede, parmude või kihulaste näol segamas. Kevade jahedusest andsid tunnistust ikka veel täisjõus lopsakalt õitsevad lillad ja valged sirelid, mis meeldivat lõhna levitasid. Tagasi sõitsime rattateed pidi, kodus saime kohe vanaisa poolt ette valmistatud sauna, mõnus tööpäeva lõpetamine.