Dagö'ga järeljaanitulel

Viimased kolm nädalat on puhkusel nii kiireks läinud, et pole aega hinge tõmmata blogistamisest rääkimata. Laps pidi esmaspäeva ehk 6 juuli õhtul Tartu tagasi sõitma aga läks minu malevatuttava õetütrega linna peale ja jäi viimasest rongist maha. Too pidi niikuinii järgmine päev Tartu sõitma nii et olime ühe päeva veel koos. Mina viisin ID kaardi taotluse sisse, sest see oli juba eelmine aasta aegunud. Tegin tavamenetluse, kuna ametnik mainis, et momendil tööd vähe ja suure tõenäosusega pole kiir ja tavamenetluse ajakulul rohkem kui paar päeva vahet. Lisaks kõigele muule tegelesin arvutite kallal nokitsemisega.

Tööpäev IT-abina puhkusel

Kolmapäev oli töine, käisime suvila vee ja kanalisatsiooni asju ajamas ja hiljem sõitsime edasi Väänasse. Koristasime ja valmistasime trassi ette, sest puuriit oleks torude tee blokeerinud. Eriti hea meel, et kavandasime uue vetsu hoopis paremasse kohta kui enne ja torustiku konsolideerisime sauna pesuruumi juurde. Lisaks sai vaarikate ümbrus paksust rohust puhtaks ja kaks lääpa vajunud kadakat maha võetud, kaks noort ja ilusat saavad nüüd vabalt kasvada, rõdule tuli valgust juurde. Sirelid vajavad pügamist, et ei näeks välja nagu luuarootsud. Pojengid õitsevad alles praegu täie hooga.

Naabripoiss baaris korraldajatel abis

 Neljapäeval kutsus naaber kaasa Dagö kontserdile sinnasamma Kalju lavale, kus eeljaaniõhtul käisin. Siinkohal pean jälle avaldama tänu peremehele, kes mind piletita sisse lasi ja muidugi ka naabrinaisele, kes kaineks autojuhiks oli. Kontserdil sain paraja üllatuse osaliseks, sest olin alati seda punti hoopis teistsugusena ette kujutanud, elusana ega piltidel polnud näinud varem. Igatahes solistist taat tegi vägevamat häält kui enamus nooremaid suudaks. Esimeste trummimatsudega purustati ka minu ettekujutus Dagöst kui teraapilise ja rahuliku muusika viljelejatest. Tunne oli nagu tehtaks jõuliselt kunstlikku hingamist, kui trummimürtsude saatel rinnakorv vibreeris. Ma ei tea kas võimendusega pakuti üle või ongi vabaõhus nii ette nähtud. Laval tundus hoopis teine bänd olevat kui see mida toas kuulama harjunud ja mis mulle palju rohkem meeldis - igatahes minu arust ei sobinud taoline mürts Dagö imagoga kokku.

 

Nutusevõitu järeljaanituli :P

Kokkuvõttes muidugi olid lahedad lood ja üritus nauditav, lihtsalt pidin end ümber häälestama. Samas päris hea, et pühkis eelmise öö pikast ärkvelolekust (lobisesin kaasaga skypega) tingitud unisuse paremini kui suur termostass kohvi, mida sõidu ajal rüüpasin. Solist reklaamis välja järeljaanitule, mida korraldajail kavas polnud. Rahva tungival nõudmisel siiski üritati vettinud oksahunnikut põlema saada, paraku põles vaid auk ühte serva, sedagi tänu kastile vendade Voitkade süütevedelikule. Lõpupoole ajasime leti juures tuttavatega juttu, seal nägin ajaloolist kassamasinat, mida isegi konkreetselt kasutati.