Tagasi reaalsuses :(

Kaasa uues aiakiiktoolis mahla joomas.

Seitse nädalat läks nagu oleks lehm selle aja keelega kalendrist maha limpsanud. Võite mõelda, et mis jama ma ajan, seitse nädalat puhkust saavad jaapanlased 7 aasta jooksul ja mõned inimesed Ameerikas pole nii pikka aega kogu elu jooksul peale tööle asumist puhanud aga mulle meeldib puhkamine. Ei saa aru neist, kes tagasi tööle kipuvad, vahest ehk ainult sellisel juhul kui töö ja hobi kokku langevad. Paraku on selliseid õnnelikke üksikuid ja minu tutvusringkonnas puuduvad sootuks. Mõni muidugi väidab, et talle meeldib töötada aga kipun selle koha pealt kole skeptiline olema, lihtsalt ei

kosta usutav.

 

Ma vaatasin, et pole peale Dagö järeljaanituld miskit postitanud. Noh esiteks polnud ma vahepeal interneti levi piirkonnas, teiseks läks elu seda kiiremaks mida lähemale tuli tagasisõidu kuupäev ja kolmandaks ning ilmselt suurimaks põhjuseks oli laiskus - lihtsalt ei viitsinud blogi toksida sel ajal kui sai niisama lesida või miskit põnevat väljas teha.

 

See ei tähenda, et ma vihkaks oma tööd, pigem vastupidi, momendi amet on parim, mis kunagi olnud. Samas üheks kriteeriumiks ongi tavatult pikk puhkamise võimalus kui enamuse teiste töödega võrrelda. Aga ei taha siin inimesi töö teemalise jutuga depressiooni viia, parem räägiks huvitavatest plaanidest mis kavas. Esimene tõsisem ettevõtmine on augusti eelviimasel nädalavahetusel perega kuhugi rahvusparki telgitama minna. Lapsed ei pea veel kooli minema ja kaasal kah nädal puhkust. Lähemas plaanis on pisem tüdruk keldrist arvuti tagant välja ajada ja temaga üks rattasõit ette võtta.

 

Momendil neelasin külmikust avastatud, kevadel otse Islandilt toodud õlle, mille täielikuks nautimiseks end vastavalt riietasin :D Vaatasin õudusega seda fotode hulka, mis Eesti puhkusel tehtud, loodetavasti jõuan jupikaupa ka oma supertoredalt veedetud ajast takkajärgi mõned postitused kirjutada, eks aeg näita aga nüüd ratta selga.