Mobla probla ja aastapäev.

Krabijalgadega maiustamas

Nagu kaasa juba oma blogis kirjutas oli meil eile 29-dal pulma 29-s aastapäev. Käisime terve perega Mandarinis tähistamas, mis on kujunenud meie lemmikrestoks siinmaal. Nädalavahetuse õhtute hinnad on päris krõbedad aga ega neid pulmaaastapäevi nii tihti juhtu, et rahakott välja ei kannataks. Seekord pöörasin põhitähelepanu mereandidele, pugisin kaks suurt taldrikutäit krabijalgu ja teist samapalju krevette. Lisaks muidugi traditsioonilised sashimi, sushi ja grill-liha. Et kõhtu mitte loomsete toitudega üle koormata ampsasin kõrvale mangosalatit, oliive ja grilljuustuga kaetud lillkapsast. Lõpetuseks muidugi magustoit, mille juures tahaks eriti esile tõsta Creme Bruleed - sobis oivaliselt musta kohvi kõrvale.

Paraku ei saanud läbi ilma pisikese äparduseta, pildistamise juures ütles mu mobla üles. Mingil tundmatul põhjusel läks nutikas sõnaotseses mõttes pöördesse just siis kui tahtsin lasta lapsel jäädvustada momenti teemal "kes paistab välja krabijalgade hunniku tagant". Aparaat otsustas hakata end ilma välise mõjutuseta iseseisvalt maha ja peale lülitama. Seega puuduvad mul moblaga võetud fotod meie pulmaaastapäevast, õnneks võtsin ka kaasa pildiaparaadi ligi nii, et päris ilma fototõenditeta sündmus ei jäänud.

Kohapeal ei hakanud moblaga palju vaeva nägema, põhitähelepanu oli siiski kulinaarne. Kodus maadlesime vaheldumisi vanema lapsega nutika kallal. Vahepeal saime mingil määral tööle ja plika suutis isegi viimase Androidi upgrade installida. Paraku suures plaanis olukord eriti ei paranenud, suvaline peale ja mahalülitamine kippus edasi kestma. Googeldades paistis, et tõenäoliselt on probleemiks kinnikiilunud või katki läinud pealelülitamise nupp. Loogiliselt tundus, et täiesti võimalik, sest telefon käitus nagu hoiaksin pidevalt start nuppu all. Lõpuks sain midagi teha vaid siis kui pidevalt moblat toksisin, sees kostis nagu liiguks miskit. Laps lubas pühapäeval asja lähemalt uurida, ta ennegi moblasid ja läpakaid edukalt parandanud.

Natu loll ajastus, sest esiteks olen ikka veel rahul oma 3 aasta vanuse Google Nexus 5 mudeliga ja teiseks pole praegu uut välja tulnud - Google poes ikka müügil aasta vana Nexus 6P ilma mingi allahindluseta (märtsis oleks $50 soodsamalt saanud). Canadas maksab 64GB mäluga mudel $850 CAD koos maksudega, USA'st tellides saaks $225 odavamalt, ehk $625 CAD eest kui suudaks maksudest kõrvale hiilida, samas tuleks kaasa ainult USA garantii. Ootan veits ja mõtlen mis teha. Ilma telefonita pole elu ja kui laps homse päeva jooksul ei saa selgeks kas mobla parandatav pean ikkagi uue tellima. Sellisel juhul jätan vana plikale, kui korda saab võib oma iidse Nexuse esimese variandi minu väga korralike näitajatega nutikaga asendada.

BF4, hakkab minema ;)

Minu õhtu teise matshi tulemus numbrites

Täna jäi seoses teisipäevase õhtu ja külma ilmaga aega üle ka arvutil Battlefieldi mängida. Olen viimasel ajal vaadanud Youtubest paremate mängijate matshe ja saan täiesti aru, miks Aasia riikides videomängusid telekast mitmel kanalil otseülekandes näidatakse. Kui tunned mängu on päris põnev jälgida osavate tüüpide trikke ja meeskondade koostööd. Vaatamata sellele, et mäng on virtuaalne, paistab ekraanil toimuv õige reaalne ning sisseelamine täielik. Lõpuks olen minagi omandanud keskpärase taseme, pole ju lihtne teismeliste reaktsioonidega võistelda. Elukogenumana olen kannatlikum ja viitsin oodata enda jaoks soodsat momenti, mitte ei torma pea ees, särk eest lahti automaati täristades lahingusse. See on videomängus lihtne viis kiirelt notitud saada, just samuti kui päris elus. Tänases teises mängus õnnestus saavutada meie meeskonna suurim vastaste nottimise skoor - minust jäi sirakile maha 42 tüüpi, ise sain notitud 22 korda. Kasutasin enamasti trumliga sõjaväe haavlipüssi ja soomusmasinat, C4 lõhkeainega lasin paar vastaste tanki vastu taevast ja ühe ettevaatamatu tüübi pussitasin. Sihuke adrenaliinirikas meelelahutus enne uinumist :)

Teine Industriaalrevolutsioon - pilk lähitulevikku.

Sattus kätte MIT teadlaste Erik Brynjolfssoni ja Andrew McAfee audioraamat "The Second Machine Age". Kirjutis avaldas nii sügavat mõju, et võtsin välja ka paberväljaande võimaldamaks süvenenumalt lugeda kui Toronto liiklusummikutes autoraadios kuulamine. Nagu ka pealkiri ütleb on põhiliselt juttu niinimetatud teisest industriaalrevolutsioonist ehk juba saabunud digitaalajastust, eriti aga sellest kui palju see praegust suht stabiilset majanduslikku ja sotsiaalset olukorda muudab. Tegu saab olema tõenäoliselt kiirema ja palju suuremaid muutusi esile kutsuva revolutsiooniga kui seda oli kaheksateistkümnenda sajandi industriaalrevolutsioon mil esimest korda massiliselt masinaid tootmises rakendama hakati.

Mis on olnud inimkonna tähtsamad avastused, välja pakutakse tuhandeid erinevaid variante aga praktiliselt kõik need on võimalik kokku võtta ühe sõna alla - tehnoloogia. Alles tehnoloogia kiire areng tõi kaasa inimkonna arvukuse kiire tõusu. Eriliselt tähtsat osa etendab sealjuures energia ja masinad, mis võimaldasid inimestel kasutusele võtta mõõtmatult suuremaid ressursse kui see oleks võimalik palja lihasjõu abil. Kui esimene industriaalrevolutsioon põhines enamasti masinate abil füüsilise töö tegemisel siis teine industriaalrevolutsioon informatsiooni salvestamisel ja töötlemisel, mis seni oli aju pärusmaa.

Digitaalrevolutsioon on küll kiiresti kulgenud aga praegu seisame lausa plahvatusliku arengu lävel. Selline olukord eeldab, et ka lähiaja muutused tehnoloogilises, sotsiaalses ja majanduslikus plaanis saavad mastaapsed olema, raputades praegust maailmakorda alustaladeni või lausa totaalselt ümber lükates. Arengu kiirusest annab tunnistust ala asjatundjate, ehk futuristide prognoosid, mis pidevalt alahinnatuteks osutuvad. Alahindamine tuleneb Moore seadusest, mille alusel digitaalne tehnoloogia areneb - iga 18 kuu jooksul arvutusvõimsus kahekordistub ja muutub samas 2 korda odavamaks. Inimmõistus ei suuda astmelist arengut omaks võtta, seda isegi eriala spetside puhul. Üks lihtsamaid näiteid puudutab tehisintelligentsi arengut. Alles paarkümmend aastat tagasi kinnitati ühel suul, et masin ei suuda kunagi males inimest võita. Mõne aja pärast ehk 1996 toimus esimene matsh tolleaegse maailmameistri Kasparovi ja Arvuti Deep Blue vahel, mille inimene võitis 6 : 4. Järgmine aasta aga tegi arvuti inimesele ära. 

Järgmiseks teoreetiliseks verstapostiks kuulutati Hiina päritolu lauamäng GO, mille kombinatsioonide arv ületab aatomite arvu universumis. Seetõttu on oluline intuitsioon ja ka teoreetiliselt ei suudaks arvuti kunagi kõiki võimalikke kombinatsioone läbi vaadata. Sel kevadel võitis arvuti GO maailmameistri ilma suurema pingutuseta. Erinevates olukordades on arvuti suutnud läbida Turingi testi, mis seisneb selles, et vestluse käigus pole võimalik teha vahet inimesel ja arvutil. Ehkki praegusel momendil ilmselt veel pole suudetud ehitada masinat, mis oleks kõigi näitajate poolest võrdne või parem inimesest, investeeritakse vastavatesse uuringutesse meeletu raha nii suurkorporatsioonide kui valitsuste poolt. Ja kus on raha seal pole tulemust kaua vaja oodata.

Tavakodanikku puudutavad eelkõige kiirelt saabuvad sotsiaalsed muutused. Töötajatele esitatavad nõudmised muutuvad tõstes hinda hariduse, iseäranis tehnoloogilise hariduse. Tehnoloogiliste oskusteta tööjõu vajadus väheneb ja inimeste haridusest tulenev elatustaseme vahe kasvab järsult. Tegelikult on see protsess aegamisi toimunud juba kakskümmend aastat. Hästi lihtsalt puust ja punaseks seletatult: Ehkki keskmine elatustase (kogu palk jagatud kõigi tüüpide vahel) on kasvanud siis keskmise palgasaaja (tüüp kellest 50% saavad rohkem ja 50% vähem palka) elatustase on langenud. Tundub vastuoluline aga ei ole, lihtsalt kõrget palka saajate sissetulek on kiiresti tõusnud samas kui tavakodanike oma samaks jäänud või isegi langenud.

Haridussüsteem, mis on üles ehitatud üleeelmise sajandi vajadusi silmas pidades peab radikaalselt muutuma. Tsentraliseeritud ja standardiseeritud haridus oli ette nähtud suurte riikide bürokraatiaaparaadi käigus hoidmiseks. Tänapäeval sellest enam ei piisa kuna tsentraliseeritud korras pole võimalik piisavalt kiiresti muuta haridusprogramme, et need vastaks momendi vajadustele. Isegi aastatuhandeid olulised olnud üldoskused muutuvad. Näiteks käsikirja ei õpetata enam nii mõnelgi maal, arvatavasti läheb ka trükikirja oskus peagi sama teed, niipea kui kõneanalüüsi programmid piisava täpsuse saavutavad, kirjutades räägitava teksti automaatselt üles.

Kui kõik hästi läheb peaks saabuma "Utoopia" kus masinad ja arvutid teevad töö ära, inimesed lõõgastuvad niisama. Paraku nii lihtne see olema ei saa, sest nagu võime paljude näidete varal näha, kipub inimene manduma kui ta niisama olesklema hakkab. Nagu Voltaire ütles: "Töö päästab inimese kolme suure pahe: igavuse, pahede ja vajaduste käest".

Soovitav lugemine, eriti neile kelle lapsed koolis või kaaluvad millist haridusteed valida.

Kohtumine Marko ja Mardiga

Marko Matvere "Nordea Ilmareisi" raamatu esitlust läksin kuulama eile Tartu Collegesse. Lapsepõlves olid igasugu reisikirjad ja eriti merereiside kirjeldused troopilisel ookeanil mu lemmiklugemised. Nüüd siis avanes võimalus minna kuulama meest, kes minu lapsepõlve unistuse tegelikkuses ellu viinud. Aja jooksul on muidugi selleteemaline põnevus tuhmunud ja ilmselt poleks ma raamatupoest tema raamatut viitsinud osta. Igatahes sammusime kaasaga metroo peale ja olimegi veidi enne algust kohal. Rahvast kogunes nii kolmekümne ringis, pakuti kohvi ja kringlit,

Marko andis sissejuhatuseks teada, et üritab suruda oma pooleteise aasta pikkuse merereisi kolme tunni sisse. Mind see esialgu veits ehmatas, kiirustasin enne algust uue kringliviilu ja kohvitassi järele. Nimelt ei kipu tavaliselt jaguma püsivust, et tundigi paigal istuda, mis veel kolmest rääkida. Lisaks teame ju kõik kui tüütu on vahel kuulata inimeste reisikirjeldusi ja nende slaide vaadates kaasa noogutada ning imetlust teeselda kui viimased vaimustusest lõkendades pajatavad üksikasjalikult tüütult igavatest seikadest.

Matverele tuleb au anda, sest ma ei mäleta, et oleks kunagi kuulanud kellegi ettekannet sellise tähelepanuga, lausa sõna-sõnalt infi endasse ahmides. Selge, et näitleja taust aitab suuresti kaasa, tegelikult oli pigem tegu ühemehe lavastuse kui reisi kirjeldamisega. Tüüp esitas äärmiselt ilmekalt nii Vaikse Ookeani inimsööjate sõjatantse kui Komodo Varaani kõnnakut, Indoneesia kuke kiremine kostis nii ehtsalt, et tekkis kahtlus kas tal pole suleline põues. Kõike seda vürtsitas lugematu arv meisterlikke slaide ja mitmed videoklipid.

Õnneks olid tal kaasas ka mõned raamatud, millest kiirelt eksemplari haarasin. Sain isegi autori nimelise pühenduse esilehele. Üldise vestluse ajal esitasin paar küsimust ja lobisesime natuke, tugeva meremehe käepigistusega mees jättis väga sümpaatse mulje. Minu küsimusele, kas teekonnal nägi ka kohta, kuhu oleks võinud elama jääda vastas ta: Tahiti. Samas lisas, et me ei kujuta ette kui hea ja arenenud elu on Eestis ja kui targad on eestlased maailma mastaabis.

Saate vaatamiseks klikkige järgneval sinisel tekstilingil "Hommik Anuga"

Hiljem õhtul telekast interneti vahendusel Mart Noormaa esinemise vaatamist tuleks ehk nimetada virtuaalkohtumiseks. Ema oli saadet hommikul vaadanud ja soovitas soojalt. Oli tõepoolest huvitav ning põnev esinemine, ehkki enamus faktidest minusugustel astronoomia ja futuristikafännidel ammu teada. Naljakas oli vaadata saatejuht Anu, temast ei saanudki aru kas mängis lolli saate põnevuse huvides või olid tal tõepoolest nõrgad teadmised. Päris lõpu eel tegi Mart ka ettevaatliku poliitilise aga väga aruka vihje pagulaste teemal - Me saame lubada endale head olla ainult siis kui me oleme tugevad. Kes pole näinud soovitan vaadata, oleks Eestil ainult rohkem selliseid mehi. Tema sobiks minu arust kõigi näitajate poolest järgmiseks presidendiks!

Mazda 3 GS sedan 2014

Roolis on neiu mustas.

Läbirääkimised omanikuga läksid äärmiselt sujuvalt. Ta uuris mõlkide asja aga firma, kes liisinguagentuurile hindamist teeb teatas, et ainult liisinguaja lõpus vaatavad auto üle. Mees pakkus, et maksab mulle mingi summa raha, ja tegelen ise probleemiga. Googeldasin ja helistasin leidmaks, mis sihukeste mõlkide parandamine maksaks. Kokkuvõttes selgus, et teoreetiliselt isegi võimalik, et võtavad auto sellisena vastu aga kui peaks parandama siis läheks kaitseraua plastikust kate vahetusse, mis maksab umbes $800. Mul oli piinlik sihukest hinda küsida ja pakkusin välja, et teeme riski pooleks. Ta maksab mulle $400 ning minu kaela jääb selle murega tegelemine. Tüüp oli meelsasti nõus, tal masin seisis kasutamata kodus ja imes vaid raha pangaarvelt.

Neljapäevaks lõpuks olid kõik paberid valmis ja sõitsin Newmarketisse autole järgi. Lapsel oli eksam järgmine päev, soovis õppimisega tegeleda, teiseks juhiks võtsin kaasa kõrvale. Elasime üle tavapärase linnast välja suunduva ummiku, oleks hiljaks jäänud aga suuremast massist möödumiseks saime kasutada erirada kuna autos rohkem kui 1 inimene. Dealeri juures väljas andis iraanlane esimese asjana üle kokkulepitud $400 ilma et oleks pidanud küsima. Paberite täitmise juures pidime allkirjastama hulga dokumente, tema sealjuures ka pika kirjelduse, kus tunnistas, et masinal pole mingit viga juures. Surusime kätt ja ta pakkus lahkelt välja, et kui tekib mingi küsimus võin iga kell helistada - selliste inimestega on asjaajamine lausa lust ja lillepidu. Minule kui parandamatule skeptikule tundus nii sujuv asjade käik lausa kahtlane :) Igatahes kinnitas mu senist muljet haritud iraanlastest kui äärmiselt toredatest inimestest.

Hallikaspruun kuldse sätendusega värvi

Koju sõiduks valisime kaasaga erinevad teed, hea et nii tegime, sest olin sunnitud peagi masina kümmekonnaks minutiks parkima, et uurida mis ja kuidas nupud ja kangid töötavad. Maanteel võttis auto kiiruse vuhinal üles ja kulges 120 km/h väga sujuvalt ning kindlalt. Bensukulu osutus ekonomaiseri näidu põhjal tõepoolest madalaks, nats üle 5 L/100km. Linnaliikluses muidugi tõusis, aga keskelt läbi kojusõidu jooksul 6.2 L/100km, mis on lihtsalt superhea tulemus. Minu üllatuseks oli kaasa veerand tundi enne mind kohale jõudnud kuid kruvi vasakusse tagumisse kummi hankinud nagu järgmine hommik selgus. Kummi parandasin kiirmeetodil lapsega koos ära (toorkummi nöör naaskliga auku). Hea õppetund, sest nüüd hakkab tihemini omapead sõitma. Reedel istusin kodus ja lugesin masina juhendit, põhiline erinevus võrreldes vanemate masinatega on niinimetatud "Infortainment System" ehk 7 tollisele ekraanile kuvatav info masina ja raadio, CD või telefoni kohta. Pealelõunal lasin tütrel esimese sõidu teha, tollele muidugi meeldis auto hirmsasti. Laupäeval sõitsin tööle ning võin nüüd esimestest muljetest kirjutada.

Tagantvaade, heledad laigud ustel on peegeldus mitte mõlgid

Juhtimise poolest äärmiselt mõnus ja kindel. Seest ruumikas ja salongi osas isegi suurem kui meie Hyundai nagu ootamatult selgus kui tehnilisi andmeid võrdlesin. Istmed mugavad aga natuke kõvavõitu minu kondisele tagumikule, naised seda muret ei kurtnud. Infoekraaniga sain enamasti tuttavaks, ehkki nõuab veits harjumist. Puutetundlikku ekraani ei saa kasutada sõidu ajal, siis peab käigukangi juures oleva nupumajandusega tegelema. Roolil on nii raadionupud, telefoni kasutamise nupud kui ka cruise control. Telefoni saab bluetoothiga auto audiosüsteemi ühendada, mis teeb selle kasutamise mugavaks ja legaalseks. Põhimõtteliselt saab tekstsõnumeid ekraanil vaadata ning telefoni salvestatud musa kuulata, samuti internetis läbi telefoni surfata. Kahe lisa USB augu kaudu võib kas laadida, musa kuulata või datat ekraanile manada. SD kaardi pesa samuti olemas. Navigatsioonisüsteem pole installitud, mille võib soovi korral $350 eest Mazdalt tellida, me ajame läbi oma telefoni navigatsiooniga.

Manuaalkäigukasti funktsiooni pole veel jõudnud katsetada, kindlasti proovin ära.

Mazda 3 juhtpaneel

Harjumatu oli suunatule äärmiselt vaikne tiksumine, mida juhendi alusel saab ise muuta valjemaks. Üldse on hulk funktsioone, mida võimalik auto arvutile ligi pääsedes ise käepäraseks muuta ehk personifitseerida. Lukustamise tuut on liiga vali, selle tahan vaiksemaks teha. Kokkuvõttes olen veits mures, sest kõik tundub kahtlaselt liiga hea. Parima hinnaga saadud masin, piisava kilometraazhiga, ainult kaks aastat vana, odavaim kindlustuse kulu, väikseim bensukulu, välimuselt äärmiselt äge, varustuse poolest ei oska suurt midagi juurde tahta, sõidutunnetus perfektne, suurus ka minu pikkuse juures lahe, ... Mis kõige tähtsam, et laps on paksult rahul. Ma juba kiusuks mainisin talle, et ta võib vana autoga sõitma hakata, ma istun ise uue rooli :D Midagi negatiivset peale kahe pisikese mõlgi taga ei tulegi pähe. Mootor on nii vaikne, et eile arvasin masina foori taga välja surnud olevat :P Minul igatahes on tekkinud austus Mazda vastu, tulevikus järgmist autot ostes on see firma kindlasti üheks, mille mudeleid vaatan. 

Nüüd veidi tehnilisi andmeid asjast huvitatutele:

Mazda 3 GS sedan 2014 valmistatud Hofus, Jaapanis.

Mõõdud:  4580mm pikkus, 2053mm laius,  1445mm kõrgus,  1275kg kaal.

Mootor:  2L,  4 silindrit,  155 hj / 116 Kw,  201 N/m,  4.3 l/100km linnas, 6.5 l/100km maanteel.

Käigukast:  6 käiku automaat mis võimaldab soovi korral manuaalile ümber lülitada.

Pidurid, rattad:  ABS pidurid,  16" valuveljed, P205/60R16 kummid, 

Mahud:  Pagasnik 351L (suurem kui tagaistmed alla lasta),  Bensupaak 51L.

Asjatundja põhjaliku ülevaate leiab järgnevalt lingilt 2014 Mazda 3.

Teise auto muretsemine

Minul ajas sihuke pakkumine suu vett jooksma,
laps suhtus ärritavalt ükskõikselt :D

Nagu juba mõne aja eest mainitud tekkis olukord kus peres vajalik teine auto. Vanem plika hakkab suvest tööl käima kohas, mis suht kaugel. Teoreetiliselt saaks sinna ka ühistranspordiga kui sooviks üle kahe tunni ühe otsa peale kulutada. Igatahes lihtsaim meetod on auto muretsemine, eriti kui arvestada, et plika maksab oma palgast kõik sellega seotud kulud ise kinni.

Tegelikult on teist autot vaja vaid 16 kuud, sest peale seda läheb tüdruk aastaks ülikooli tagasi ja kes teab kuhu ta peale kooli lõpetamist suundub. Kauem kahe auto omamine oleks meil mõttetu eelkõige siinse kõrge kindlustusemaksu ja asjaolu pärast, et seisev auto kaotab vaid väärtust. Sisuliselt on valida kolme võimaluse vahel: 

1. Osta endale uus masin ja lasta lapsel vana kasutada, mis pooleteise aasta pärast maha müüa (kulu $30000 pluss tüli vana maha müümisega).

2. Osta üks vana auto (kulu $5000 pluss mahamüümise tüli)

3. Liisida auto 16 kuuks (kulu $6500, ei mingit müügimuret)

Pika kaalumise peale otsustasime kolmanda variandi kasuks, mis lihtsaim ehkki mitte kõige odavam. Paraku 16 kuust liisi keegi ei paku aga tööl mure kurtes rääkis kolleeg sellisest firmast nagu LeaseBusters. Nemad tegelevad liisilepingute ülekandmise vahendamisega. Viivad omavahel kokku inimesi, kes soovivad oma liisingulepingutest lahti saada ja kes soovivad lühemat või traditsioonilisest mitmeaastasest erineva pikkusega liisingulepingut. Üleeelmine nädal alustasin aktiivselt auto otsinguga. Peale mitut tundi veebilehel surfamist ja natukest harjutamist sain triki kätte kuidas sobivaid masinaid leida. Valikutesse paned, autode tüübid (sõiduautod), liisimise pikkuse (12 - 18 kuud) ja piirkonna (Ontario) ning järjestad oma otsingu vastavalt huvile. Meie puhul oli oluliseks liisingu kuumakse.

Mõned näidispakkumised, milliste hindadega ja kui pikaks ajaks saab autosid liisida

Päris kiirelt selgus, et täpselt oma soovidele vastavat masinat pole sugugi lihtne, kui mitte võimatu, leida. Esialgse sortimisega jäi sõelale kümmekond alates Ford Fiestast ja lõpetades BMW 328i xDrive sportmudeliga. Liisingu kogumaksumus jäi 5000 ja 8000 dollari vahele. Lõpuks saatsin välja viis emaili: kahele Mazda3 (2013 GX ja 2015 GS) variandile, 2014 Volkswagen Jettale, 2013 Toyota Corollale ja 2016 Hyundai Elantrale. Mõlemad Mazdad ja Hyundai olid juba huvilise leidnud, Volkswagenit pakkus dealer, Corolla omanikuga saime jutule, et vaatame masina üleeelmisel pühapäeval üle. 2013 valge Toyota Corolla CE oli kõige odavam ($5400) suht viisaka väljanägemisega ehkkil paar kriipsu peal. Auto paraku kõige madalama varustuse tasemega ja täiesti ilmetu, õnneks siiski õhukonditsioneer ja automaatkäigukast.

Põhimõtteliselt otsustasime, et kui paremat ei leia võtame selle ära. Liisingu kestus oktoobri keskpaigani oli samuti suht soodne. Kavas ka Volkswagenit vaatama minna, kuid dealer, kellega rääkisin, ei helistanud samal päeval tagasi ja järgmisel päeval helistades ei näidanud üles erilist entusiasmi. Lisaks andis teada, et umbes $800 liisi ülekandmise kulu läheb jagamisele, kokkuvõttes maksaksin juurde $400 niigi kopsakale $6400 liisimise hinnale. 

Nädalavahetusel ei leidnud miskit huvitavat ja oleksime Toyotaga asju ajama hakanud aga omanik venitas paberite saatmisega. Volksari tüüp jälle ei helistanud. Teisipäeval sain Toyota paberid aga enne jaa sõna ütlemist leidsin uue eriliselt soodsa pakkumise ja helistasin kohe ning leppisin kohtumise kokku. Olin juba aru saanud, et heade diilidega kipuvad masinad kiiresti minema. Tegu oli 2014 Mazda3 GS versiooniga, millel ka hulk lisavarustust peal, lisaks soodne liisingumakse - vaid $300 kuus ja pea perfektne liisingu tähtaeg - järgmise augusti alguseni. Kogu liisingukulu oleks odavaim seni nähtutest - vaid $4500. Car Guide veebilehel võrreldes oli selge, et tegu parema masinaga kui Toyota või isegi Volkswagen, lisaks kindlustus tükk maad odavam.

Kolmapäeval peale tööd sõitsin masinat vaatama. Tüüp elas Torontost 60 km põhja poole, õnneks suht soodsas suunas - kui töölt otse minna sain enamuse kiirteed mööda sõita. Paraku algab Torontos tipptund teatud maanteedel enne kahte nii, et ikkagi molutasin paarkümmend minutit ummikutes. Müüja osutus sümpaatseks tüübiks, kui küsisin kust pärit vastas peale lühikest pausi, et Iraanist. Kuna olen normaalsete iraanlastega varem kokku puutunud ja tean, et enamus pole islamihullud, mainisin Rootsi kogemust, kus tekkis paar Iraani päritolu sõpra, kes väga toredad olid. Tüübi nägu läks laiale naerule, küllap ootas teistsugust reaktsiooni. Tutvustas mind isegi abikaasale (kes mingit rätti ei kandnud) ja pojale lisades et ise on IT asjapulk.

Autot näidates osutas kohe paarile pisikesele mõlgile kaitseraual, mida mina ilmselt poleks märganudki. Olin omale nimekirja teinud ja vaatasin auto hoolega üle, tehes märkmed kõigi asjade kohta. Nii põhjalikult uurisin autot seetõttu, et liisingufirmale tagasi andes tahavad nood, et kõik vead oleks parandatud ja võivad päris kobeda kopika sisse kasseerida igasugu pisivigade eest, mis mulle poleks olulised. Kokkuvõttes ei leidnud miskit probleemi peale nende paari mõlgi. Kapotikaane tegin rohkem moepärast lahti, esiteks ei ole ma autoasjatundja, ja lisaks on kogu see osa 5 aastase garantiiga kaetud.

Sihuke nägi see masin seestpoolt välja, ümmargune stardinupp rooli taga paremal.

Oligi aeg autosse istuda, omanik näitas mulle kangid ja mõõdikud ette, mida ning kuidas kasutada. Ega suurt miskit meelde ei jäänud aga varustust oli pikalt rohkem kui üheski autos, kus varem olen roolis olnud, kaasa arvatud Mercedes CLA 250. Sõitma asudes üritasin võtit süütelukku toppida, aga ei suutnud õiget auku leida. Omanik osutas stardinupule, nüüd meenus, et uuema aja autod lähevad nupuga käima kui võti läheduses asub. Tüüp tuli koos pojaga proovisõidule kaasa. Natuke tänavail keerutamist jättis väga hea mulje, rool ja pidurid hästi kindlad ja parasjagu tugevad. Maanteel tuli kiirus kergelt üles kuid 80 peal kiirendades polnud erilist tõmmet, no ma väga ei vajutanud ka.

Kokkuvõttes olin igati rahul ja mainisin omanikule, et põhimõtteliselt võtaks masina ära kui saame kaitseraua mõlgi osas kokkuleppele. Pakkusin talle välja, et uuriks ise kas liisingufirmal oleks pretensioone sihukese mõlgi korral, kui saan kirjaliku kinnituse olen rahul, mind see ei sega. Liisingu ülekande tasu kohta mainis, et peab ka selle maksma. Ma ei hakanud vastu vaidlema, imestasin ainult omaette, et kuidas küll idamaist päritolu tüüp teeb kauplemise juures nii lihtsaid vigasid, et isegi ei aruta, kes maksaks. 

2014 Mazda 3 GS lisaks kõigele muule meeldib mulle ka disain !

Millal hakkame pabereid ajama? Mees pakkus välja, et helistab Mazda esindusse ja uurib järgi. Võttis kõne ja ühendas telefoni bluetoothiga auto audiosüsteemi. Vedas kuna finantsdirektor oli momendil vaba, võiksime kohe kohale minna ja algust teha. Miks mitte kui ma juba siin olen, mida vähem seda pikka teed ette võtta seda parem. Mazda juures panime paberid käima ja saime teada, et järgmiseks nädalaks peaks olema kõik valmis, meile antakse teada kui võime kohale tulla, et lõplikud allkirjad anda ja auto üle võtta.

KKK ehk Kiisu ja Kutsu ja Kinnisvara

Siiam peremehelikult tooli all lösutamas

Laupäeval käisime igaveste vahvate noorte sugulaste juures soolaleival. Nemad tulid umbes 5 aastat tagasi Torontosse teadustööd tegema ja on otsustanud end siin mõneks ajaks sisse seada. Seega ostsid endale elamise suhteliselt kesklinna lähedale. Praeguste kinnisvara hindade juures on see tõsine ettevõtmine. Rajoonis asuvad üle 100 aasta vanad duplexid, mis kujutavad endast kahte kokkuehitatud kahe või kolmekordset suht kitsast maja. Kui väljastpoolt need elamud eriti muljetavaldavad pole (mitte, et meie oma oleks) siis seestpoolt oli väga kenasti korda tehtud. Ainsateks puudusteks minu jaoks oleks sellises kohas olnud parkimise puudumine ja väga pisike aed. Samas pole paljud inimesed vaimustatud aiandusest ja auto omamine on kõiki kulusid arvesse võttes igavesti kallis lõbu.

Kutsikas kassi mängule kutsumas

Vanem plika tunnistati sõbraks

Kuna karta oli, et viibime külas pikemalt otsustasime ilma pererahvalt luba küsimata kutsika kaasa võtta. Teades tema kartlikku loomu lootsime, et pere kassid erilist närvishokki ei saa. Kahest kassist arem ei andnud üldse näole aga julgem Siiam tuli uudistama ja näitas sisistades iseloomu, keeldudes oma valdustes teisi neljajalgseid tunnistamast. Vanema tütre tundis aga kohe ära, see on ju paar korda nende pool ööbinud ja isegi kasse toitnud. Kutsikas oli kah algul väga ettevaatlik aga peale esimest võõristamist proovis kassi mängule kutsuda, paraku edutult. Eile kodus sättis loom end diivanilauale mugavalt sisse, sain päris naljaka pildi. Muidu on temaga parasjagu tüli, öösel nägi vist mingit veesporditeemalist und ja kuses end täis. Täitsa uskumatu, varem pole juhtunud. Pidin hommikul suure kiiruga unesegast looma vannis loputama ja kuivatama.

Saabuski suvi

Laupäevahommikune kohvijoomine,
"karmist" talvest räsitud välikamin vajab väljavahetamist

Nii lühikeseks see kevad meil jäi. Vähem kui nädala eest oli nii korralik lumesadu (või lumetorm nagu siin kombeks iga lumesadu kutsuda), et meil pooled inimesed ei jõudnud tööle, kartes libedaga autoga sõita. Teed olid tõepoolest tavapärasest hullemad, kõva jääkihiga kaetud, mis õhtuse lörtsi külmumise tulemus. Sahad ja soolamasinad olid juba suvepuhkusele saadetud, mistõttu ei jäänud muud üle kui loota emakese looduse peale, õhtuks olidki teed sulanud.

Täna 16 aprillil esimene tõsiselt suvine ilm, istun momendil hommikukohviga aias ja isegi varjus olles ei hakka külm. Kui nädala eest oli vaja lumelabidat kasutada siis homme pean ilmselt muruniitja välja veeretama. Aiatöid on ka ridamisi ees ootamas, kõige suurem neist viinamarjade ümberistutamine. Seni garaazhi najal kasvanud väädid meelitavad iga sügis pesukarusid ligi, kes öö läbi akna taga pidu panevad. Ei lase magada, kaklevad suure kisa saatel ja reostavad majataguse kena istumispaiga ära. Hommikune pilt tihtipeale nagu peale eriti ägedat tudengilabrakat, viinamarjakestad segamini taarakastist väljakistud tühjade õllepurkide ja muu kraamiga, siia-sinna veel lärtsakas okset või vedelat paska plärtsatatud. No ei ole ei väljanägemise ega lõhna poolest pühapäevahommiku idüll. 

Paistab, et lilled jäid eelmise nädala lumekihi all ellu

Viimased kaks nädalat olen tegelenud agaralt teise auto otsimisega, ühest kipub neljale juhtimisõigusega inimesele väheks jääma. Nooremal lapsel pole küll veel täisjuhilubasid, aga kevadel peab temagi oma sõidueksami tegema. Seni oleme omal käel õppinud, tema roolis kui trenni sõidame ja mitmel korral ka pikemalt maanteel suusamäele kihutanud. Vanemal lapsel hakkab masinat tihemini vaja minema kuna tulevane praktika ja töökoht ühistransa mõttes suht ebamugavas kohas. Kohalikku tehnoloogialinnakusse jõudmiseks, kus hulk maailmanimega firmasid asub, peab mitu korda ümber istuma, aega kuluks pea kaks tundi ühe otsa peale. Samas töökoht tõotab nii põnev olema, et tüdruk oleks nõus ka rattaga sinna 3 tundi sõitma. Vähemalt vahepeal saab siis autot kasutada.

Oleme vaadanud igasuguseid alates Minist ja lõpetades Bemariga. Oluliseks on teise auto puhul just võimalikult väike bensukulu ja töökindlus nii, et mingi pisike masin see saab olema. Eks kirjutan kogu protsessist ja autost endast pikemalt kui oleme ta kätte saanud.

Veel lund - Aprillis :P

Seda pilti aknast võiks edukalt järgmise aasta jõulukaardiks kasutada :D

Täitsa lõpp aga eile õhtul aknast välja vaadates avanes jõuluvaade. See talv on aprillis rohkem lund tulnud kui detsembris. Omaette vandusin, et lumekraapija oli autosse jäänud ja pean ilmselt hommikul veerand tundi akendelt jääd kraapima. Mõistlik oleks muidugi selline töö õhtul teha aga lihtsama vastupanu teed minna oli palju kergem, ehkki teadsin, et hommikul on sihuke ettevõtmine oluliselt tülikam. Lohutasin end mõttega: niikuinii sajab veel ja mis mõtet kaks korda sama tööd teha. Tegelikkus hommikul osutus armulikumaks kui olin lootnud. Nimelt oli öösel temperatuur oluliselt tõusnud ja sula lumi suures osas autolt maha libisenud. Kokkuvõttes tasus õhtune laiskus end kuhjaga ära. Nädal aga ähvardab totaalselt kevadiseks pöörata - päike ja laupäevaks 20 kraadi sooja.

Aprilli lumi

Eelmise nädala lumesajust oli kõige rohkem rõõmu meie kutsadel. Mina oleks tahtnud suusatama minna aga esmaspäeval kõige kenama ilmaga oli kahjuks mägi suletud. Lahti tegid tohmid kolmapäeval kui juba vihma sadas. Teisipäeval rüüpasin ühe õlle. mille huvitava sildi ja nime pärast olin ostnud. Päris normaalne aga teist korda ei raatsiks osta, hind kõrgevõitu keskmisest veits parema maitse jaoks. Parem ikka jään oma siinse lemmiku - Tshehhi Pilsner Urquelli juurde.

Hilinenud aprillinali

Sihuke ilm tervitas meid laupäeva hommikul ehk teisel aprillil. Isegi koerad said tünga hommikul kui tahtsid suure jooksuga aeda kihutada ja ukselt välja tormates küünte kribinal ehmunult trepil pidurdasid kui sihukest lumesadu nägid. Ehmatus eriti kaua ei kestnud, peale esimest üllatust kimasid aeda ja möllasid seal ringi.