Vanavanema rolli harjutamine :)

Vanaema rolli harjutamas :P

Täna oli vanavanemate päev, millega sobis oivaliselt kokku meie eilne tegevus. Käisime koos kaasaga sugulaste 3 kuust titte hoidmas. Kaasa oli ise ennast õhinal asendusvanaemaks välja pakkunud niipea kui kuulis, et neil pere juurdekasvu oodata. Mina suhtusin veidi kainemalt, sest ehkki 20 aasta tagused mälestused olid tuhmunud polnud ununenud mõningad proosalisemad momendid. Headeks näideteks oksetuurid, mähkmete vahetamine või öösel surmväsinuna tundide kaupa lapse õõtsutamine korvtoolis, et too veidigi vaiksem oleks. Praegune olukord oli loomulikult naljaasi, mõnetunnine emme-issi asendamine võrreldes aastakümnete pikkuse vastutusega. Mitte et ma kurdaks, aga lihtsalt olen loomult realistlikum osates lillelõhna taustal ka taime kasvatamiseks vaja oleva väetise hõngu hoomata.

Saabudes võttis meid vastu suht heatujuline beebi. Põhjus selgus peagi, milleks osutus äsja täis lutsitud kõht. Uuris meid umbusklikul pilgul, aga kisa ei tõstnud, kui kaasa ta sülle võttis. Meile näidati kõik olulisemad atribuudid kätte, mille hulka kuulus ka minu rahustamiseks ette nähtud õllevaru külmikus. Titt vanemate lahkumist ei märganudki, ega vist selles vanuses ei maksa oodatagi. Oli asetatud oma mänguasjade juurde mati peale, kus omaette askeldas. Mõningase pingutusega suutis end pöörata nii kõhuli kui selili, ja kui asend ei sobinud ning punnimine soovitud tulemuseni ei viinud andis sellest tervele maailmale valjuhäälselt märku. Suht rahulik elu kestis oma poolteist tundi, aga siis saabus etteennustatud uneeelne nutuperiood.

Kõhuliasend on täitsa käpas, roomamine veel mitte

Tegime mõlemad kaasaga igasugu trikke, mina enamasti lolle nägusid ja hääli, naine üritas unelaulu laulda. Suurt tolku polnud, veidikeseks jäi tüüp uudistama, kui eriliselt kummalise huike lasin kuuldavale aga sellest jagus vaid paarikümneks sekundiks. Mul sai repertuaar suht siva otsa ja kordamise peale ei vaadanud publik sugugi hea pilguga. Kaasa võttis lõpuks tite ja viis üleskorrusele, üritades teda seal magama laulda. Mina jäin mõmmi unelauludest nii uimaseks, et vajusin diivanile kõhuli sirakile. Poolunes tundsin kuidas keegi selga ronis ja lõpuks end mu kõrval õrna purina saatel sisse seadis. Üht silma avades nägin siiami kassi, kes minu lau liigutuse peale lähemale roomama hakkas. Vaatasin huviga, mis tal plaanis. Kass nihkus muudkui lähemale ja lõpuks tõmbas keelega üle mu huulte. Ei noh, minu maitse jaoks kisub natuke liiga familiaarseks, keerasin pea ära lootes, et loom ei solvu.

Magama jäädes uitas hulk mõtteid peas. Tore on olla vahel lapsehoidjaks aga 24 tundi päevas 7 päeva nädalas ei jaksaks enam kuidagi. Täielik müstika minu jaoks, et mõned mehed lähevad 50'selt uuele ringile. Kas neil tõepoolest juba nii varakult Altzheimer, et ei mäleta millised aastate pikkused tagajärjed lühiajalisele lõbule järgnevad. Rahulolevalt võisin tõdeda, et kunagi aastate pärast on vaid lapselapsi vaja vahel kantseldada. Alla tulles leidis kaasa mind õndsa ilmega koos kassiga diivanil põõnamas. Ärgates tegin tassi kohvi, et koju sõites unele ei jääks. Beebi magas kogu ülejaanud aja nii vaikselt, et naine pidi igaks juhuks vaatamas käima kas kõik ikka korras. Kesköö paiku tulid vanemad ja andsime valvekorra neile üle. Aga kui jälle vaja, andku aga teada, saame hakkama.