Kesikute mäss, KKK presidendivalimistel - põnev aeg Eesti sisepoliitikas.

Kaader filmist "Sigade revolutsioon"
Milline kokkusattumus, Edgar oli kunagi ÕM'i komandör
ja sihukese ilmega kui keskerakond mässama hakkas :D

Esialgu oli kavas panna pealkirjaks "Sigade revolutsioon" aga postitus oleks võinud filmiblogide hulka sattuda. Igatahes on Eesti sisepoliitikas nii põnevad ajad, mida väga pikka aega ei mäleta. Tegelikult on presidendivalimiste ajal kokku jooksnud võimuvõitlus kahes juhtivas parteis, mis kutsus esile situatsiooni, kus normaalsel viisil (ehk siis partei tagatubades kokkuleppeliselt) presidenti ei õnnestunudki valida. Kui tulemus riigikogus oli suht ettearvatav siis valijameeste esimese vooru kaks tugevamat ja nende järjestus oli enamusele, kaasa arvatud minule, ootamatu. Eriti asjaolu, et Jõks edasi sai ja seda esimesel kohal, samuti pikalt populaarseima kandidaadi Kaljuranna väljakukkumine lausa eelviimaseks jäämisega. Viimane fakt muidugi vihjab tugevasti presidendivalimiste süsteemi muutmise vajadusele. Teises voorus hääletamata jätmine, sest meie soosik edasi ei saanud, lihtsalt piinlik lasteaia tasemel jonn, "Mina enam sinuga ei mängi".

Esimesel momendil tundus, et Keskerakonna Savisaare fraktsioon oli suur võitja - nägite ju, ütlesime et Eesti süsteem on mäda, ei saa te presidentigi ilma Ediku nõusolekuta valitud. Kogu see jõuk irvitas rõõmsalt ja lõi shampaklaase kokku sel ajal kui ülejäänud parteid (EKRE välja arvatud) ehmunult kukalt kratsisid ja kriisikoosolekuid pidasid. Paraku läks mööda paar päeva ja paistab, et vana tarkus "ei maksa enne õhtut hõisata" pidas paika. Eesti poliitiline eliit oli sellises shokis, et uue ja sobiva kompromisskandidaadi leidmine ei võtnud sugugi palju aega. Savisaare aktsiad langesid selle aja jooksul nagu 20'date aastate bärsikrahhi ajal Ameerikas. Esiteks vallandati juhatuse otsusega ustav kaasvõitleja Oudekki peasekretäri kohalt ja kutsuti kokku erakorraline kesikute konverents. Teiseks keeldusid Tallinna juhid Edikule truudust vandumast ja kolmandaks muutusid isegi traditsiooniliselt sõjakad kesknoored ettevaatlikuks. Rotid hakkavad lahkuma uppuvalt laevalt, linnaametnikud ja noored on tõsiselt mures, et kui peale jääb Ratase kamp pole neil asja soojadele linnaametnike kohtadele.

Presidendikandidaatide geoloogiline selgitus :D

KKK ei tähenda minu pealkirjas mitte toda kurikuulsat ameerika organisatsiooni vaid olulisemate presidendikandidaatide perekonnanimede esitähti - Kallas, Kaljurand, Kaljulaid. Tänase seisuga on enamus parteisid veendunud, et Kaljulaiu näol on tegu parima kompromissiga. Ta pole seotud ühegi erakonnaga, tundub erudeeritud ja samas ka osav ja hea kõneleja. Paistab, et kõik saavad aru - oma lemmikut me niikuinii riigikogus läbi ei saa suruda aga Kaljulaiuga peaks saama asju ajada. Populaarsust lisas ilmselt see, et esialgu Reform ei tahtnud toetada. Kui lõpuks siiski astus tema taha ehmusid kesikud, kuid kõigi eelduste kohaselt toetab vähemalt Ratase klann Kaljulaidu. Isegi EKRE oli sunnitud tunnistama, et ehkki kandidaat ei jaga paljusid erakonna vaateid siis on tegu ka nende jaoks parima võimaliku kompromissiga. IRL ja Sotsid toetasid tingimusteta.

Mis mina arvan. Nagu suurel osal Eesti rahvast, polnud ka mul eriti aimu kellega tegu. Seega otsustasin enne kui arvamust avaldan kuulata ja vaadata intervjuusid. Tuleb tunnistada et esialgne skeptilisus asendus üllatusega. Igatahes oskas Kaljulaid nii teleaks kui intervjuudes väga hea ja tasakaaluka mulje jätta. Selle põhjal, mis seni olen näinud julgen arvata, et tegu parema kandidaadiga kui kõik eelnevad. Minu arust ühendab ta endas Kallase ja Kaljuranna positiivseid omadusi, lisaks on veel noor, suht kobeda väljanägemisega tüüpiline kartulikoore karva juustega Eesti naine (Juuste värvimine pole ju mingi kunst). Muidugi saan aru, et hinnangu andmine ainuüksi paari intervjuu ja teleesinemise järgi on ennatlik aga loodetavasti kõhutunne ei peta. Igatahes soovin talle kõigest hingest edu. Tegelikult ju nii äge, et jällekord võib Eesti president rahvusvaheliselt silma jääda. Loodetavasti suudab Kersti oma nooruse särtsu ja terava mõistusega seista väärikalt selliste suurkujude kõrval nagu Meri ja Ilves. Igatahes maailma presidentide hulgas hakkab kindlasti silma kui end üles mukib ja minikleidi selga paneb ;)