Kevadised olud suusamäel

Sulalumes kihutamine nii et laine taga :D

Mul veel kaks poolehinna piletit järgi ja pühapäev viimane hommikust õhtuni suuskamise võimalus Blue Mountainil. Esmaspäevast saab vaid päeval suusatada seniks kui lund jagub. Muidugi läksime, sest pileteid ei saa ju raisku lasta, pealegi on mäesuusatamine alati mu lemmiksport olnud, kooliaja unistuseks oli suusainstruktorina Alpides töötamine. Pisem laps hüppas alt ära aga vanem tüdruk võttis tuttava noormehe kaasa. Hommikul ärkasin tund enne väljasõitu sest turjalihas või närv valutasid vastikult, on mind juba mõnda aega tüütanud. Viskasin suurde tuppa vaiba peale kõhuli, kohe hakkas parem. Magama enam ei jäänud, lesisin veidi ja panin siis kohvi peale ning suusaasjad valmis, millega polnud viitsinud õhtul tegeleda.

Noored annavad tuld

Mäel olid olud kevadised, ilm päikseline ja sooja +7C. Lumepind muidugi pehmevõitu kuid sõita täitsa lahe. Kuna libisemine suur asi polnud veetsime enamuse ajast mustal ekspertide rajal. Koolivaheaja viimase päeva ja pühapäeva kohta olid tõstukisabad üllatavalt lühikesed. Panin kohe algul õlle lumehange jahtuma, et hiljem hea kohviku ees rüübata. Suusatada oli nii mõnus, et kuidagi ei raatsinud sisse minna, samas hakkas janu kimbutama.

Puhkehetk

Keskpäeval kui tõstukisaba pikaks läks võtsin õlle hangest ning liuglesin alla. Mõnus oli päikese käes vabas õhus tugitoolis lebotada ja saksa õlut rüübata. Hea et seekord sai õhem jope võetud, päike ja soe ilm ajasid kere kuumaks. Purk tühi kiirustasin tagasi mäele. Kahe paiku oli janu tagasi, võtsin tütre mobla, et seda kohvikus laadida ja haarasin hangest järgmise õlle. Mobla patarei läheb lapsel mäel seepärast nii siva tühjaks, et ta mängib Pokemoni samal ajal ja kogub suusatades kilomeetreid. Plika ise jäi mäele edasi teatades, et enne lumetraktoreid ei hakka sisse tulema. Õlle kõrvale sõin paar pizzatükki kehakinnituseks.

Päike hakkab mäe taha kaduma

Pealelõunal filmisime veidi mobladega sõitu, lumetraktorite saabudes kobisime kohvikusse sööma. Tütar võttis kohvikust Canada rahvusroa Poutini, mina lõpetasin õllega pizzatükid ära. Järsku koputas keegi mu valusa õla peale, Eesti tuttavad olid ka kohale jõudnud. Mäel oli esialgu õige mõnus värskelt silutud pinnal sõita aga see nühiti kiirelt künkasse. Eriti ebamugavaks tegi olukorra asjaolu, et ilm hakkas külmetama ja pehmed künkad jäätuma. Päeval sulaga pehme jää läks kõvaks, kus pidi väga korrektselt pöörama, et mitte libastuda. Küngastel põrutamine hakkas turjale ja käele haiget tegema. Sõber pakkus valuvaigistit, algul ajasin vastu aga lõpuks läksin sisse ja võtsin tableti ibuprofeiini.

Eestlased (ja 1 poolakas) lahkuvad viimasena !!!

Vaatamata skeptilisusele tuleb tunnistada, et valu läks vähemaks ja poole tunni pärast olin suuskadel tagasi. Uhasime kihutada viimase momendini kuni tõstuk kinni pandi. Üles sõitsime just mäeteenistuse ees oleval toolil, mis oli viimaseks kuhu peale lasti. Lõpu laskumised tegime hullu kiirusega jäisel rajal aga randid haakusid suurel kiirusel jäässe palju paremini. Kohvikus olid toolid juba laudadele tõstetud kui meie oma riided vahetasime, asjad kokku panime ja kohvi sõidu peale kaasa võtsime. Pilt mäest enne lahkumist, loodetavasti ei jää hooaja viimaseks.