Mont Tremblant 2 - Hotell ja mägi

Meie hotell Tours Des Voyageurs, super asukoht otse gondli kõrval !

Reede hommikul asusime peale hommikusööki mõningase hilinemisega teele. Kui vastutulev auto tulesid vilgutas hakkasin muretsema, et kas minu tuled peal. Lülitasin neid paar korda ringi kuni avastasin, et politsei tee ääres kes ilmselt muigega mind jälgis, igatahes kinni ei pidanud. Hotelli saime kohe sisse, tuba juba ootas meid. Parkimise otsustasin mugavuse mõttes tubade alla maaalusesse parklasse juurde osta, siis ei pea kraami kaugelt kohale tarima ja auto seisab soojas. Hiljem kuulsin, et targalt tegin, paljudel ei läinud masinad hullu külma tõttu käima kui pühapäeval lahkuma hakkasid. Suusapiletid saime hotellist, lisaks veel VIP passid mis lubavad tund aega teistest varem värskele lumele minna.

Niinimetatud magamistoaga suit oli tavatult ruumikas, lisaks kahe laia voodiga magamistoale lahtitõmmatav kushett elutoas - normaalselt mahuks 6 inimest mugavalt ära. Kööginurgas olid nii praeahi, pliit kui mikrolaineahi, lisaks suurele külmkapile ka nõudepesu masin. Ainus asi, mis mulle üldse ei meeldinud - topsikesi kasutav uhke Keurigi kohvimasin. Ise eelistan tavalist, sest siis saan kohvi teha enda kaasavõetud Kulta Katariinast ja just selle kangusega, mis mulle meeldib. Hea et veekannu olin autosse pannud, muidu oleks lapsel kakao valmistamine keskmisest keerukamaks osutunud.

Paremal üleval McCulloch

Hotell asus lühikese linnagondli alguses, mis viis põhigondli juurde. Jalutasime oma toast suusahoidlasse ja sealt otse gondli peale, super asukoht. Mäe tippu saime peale kümmet, ilm oli jube külm ja parasjagu tuuline. Tipus -25C sel ajal kui meie üles jõudsime. Olime ettenägelikult paksult riidesse pannud, kõigele vaatamata hakkas külm näpistama, eriti näost kui mõni piirkond katmata. Jäise tuule tõttu pidime tihti peatusi tegema ja nina ning põski üles sulatama.

Kandahar

Proovisime erinevaid radasid nii põhja kui lõunaküljel, enamuse probleemiks nädala sees sadanud vihma poolt tekitatud jäine pind. Lisaks on Mont Tremblanti omapäraks järsemate nõlvade vahel asuvad pikad lauged jupid, mis jäise tuule juures kõvasti segavad. Lõpuks leidsime endale sobivaima raja, kus jääd veel palju polnud ja mis asus just meie järgmise päeva võistlusnõlva kõrval. Võis eeldada, et kalle suht sarnane, sihuke aeglasevõitu rohelise ja sinise vahepealne.

Jää läigib nõlvadel

Paraku on peale põhigondli kõik teised suusaliftid tooltõstuki tüüpi ilma igasuguse tuulevarjuta. Mont Sainte Anne's sai vähemalt gondlis üles soeneda kui ilmad hullult külmad, siin polnud jäiste olude eest kuhugi peituda. Kui enam vastu ei pidanud läksime mäe tipus asuvasse kohvikusse sooja. Marile võtsin kakao ja endale kuuma supi, hinnad küll kõrgmäestikule kohased aga miskit sooja oli nahavahele vaja saada. Ülessulanuna sõitsime edasi ehkki olud läksid ainult viletsamaks. Lõpuks oli vähene mäel asuv lumi üksikutesse küngastesse kuhjatud, igal pool mujal jäine pinnas. Kui mõne miinuskraadi juures pole jää peal kantimine suuremaks probleemiks siis -25C korral on jää kõva kui betoon, randid lihtsalt ei lõika sisse.

Beauvallon Haut viis poolemäe tooltõstukini, siit sai igavat lauget rada pidi alla gondli juurde 

Sellel mäel pole valgustust mistõttu puudub õhtu või öösõidu võimalus. Momendi oludega sellest muidugi erilist puudust ei tundnud. Palju ahvatlevam oli kutse hotelli USA Eesti spordiliidu poolt korraldatud olengule, kuhu soovitati oma joogid kaasa võtta. Käisime kiirelt toas dushi all ja läksime kohale. Paraku ei tundnud me kogu sellest seltskonnast pea kedagi, ainult paar kolm tuttavat pangast jäid silma. 

Esimesena astus ligi meie laskmisinstruktor, kes hoopiski shotlane aga viibis üritusel oma Eesti abikaasa tõttu. Mari sai jutule ja teatades, et tunneb lennunduse vastu huvi ulatati talle lennuinstruktori visiitkaart. Tütre silmad lõid särama. Sai mõned uued tutvused loodud aga eriti pikalt üritusel ei viibinud, tundus et tegu suurelt osalt seltskonnaga, kes pikalt omavahel tuttavad.

Hotelli tagasi minnes otsustasin põnevuse mõttes hoopis toakaaslastega kõrtsudesse kolama minna, Mari ajas sõrad vastu ja eelistas isaga baari minemisele koju jäämist. Nimelt olime pakkunud oma eelmise öö võõrustajale ja tema kahele Eesti sõbrale võimalust öö meie hotellitoas mööda saata, sest magamiskohti oli tervelt kuus. Hea võimalus vastuteene osutamiseks pealegi lihtsalt kahju kallist hotellituba niisama raisku lasta. Ehkki oli reede õhtu paistsid enamus joogiasutusi suht vaiksed. Astusime siia sinna sisse, möllu polnud kusagil. Minu arust oli tegemist suht mõttetu raha laiaks löömisega, joogid olid siin õige kopsakate hindadega. Polnud plaanis pikalt pidutseda, pealegi olin suht väsinud. Viimases kohas oli hulk eestlasi kogunenud aga siingi möllu polnud. Kolmanda õlleringi juures andsin teada, et ma passin ja kobin tagasi hotelli, teine kutt lõi minuga kampa, seadsime sammud tagasi hotelli. Uni tuli kiirelt ja oli sügav, ei kuulnudki kui teised öösel tagasi tulid.