Planeedi biomass eluvormide lõikes |
Arvamusi on seinast seina, kas ja kui palju inimene on suutnud või suudab maakera muuta. Ma ei räägi siin liikide väljasuremisest, mis iseenesest on täiesti tavaline protsess, ehkki kõiki andmeid silmas pidades saavutanud niinimetatud "Global extinction" mõõtmed. Pole ka juttu lausa geoloogilisse ladestusse jälge jätvast keskkonna saastamisest, alates tuumakatsetuste poolt esile kutsutud radioktiivsetest elementidest ja lõpetades plastikute ja muude tehismaterjalide kihistusest. Isegi mitte kliimamuutusest, sest vaatamata kõigile näitajatele, pole momendil absoluutse kindlusega võimalik väita, et kutsume esile globaalse klimaatilise katastroofi. Ehkki isiklikult olen veendunud eelmainitus, on siiski tegu vaid teooriaga. Üksikute aastate või ka aastakümnete keskmised temperatuurid tõestuseks ei kõlba. Ilmastik pole kliima, ehk siis kliimamuutus on midagi palju rohkemat kui paar pehmet talve või kuuma suve ühtejutti.
Kirjutan faktidest, muutustest mis juba juhtunud. Hiljuti "Scientific Americani" augustinumbris avaldatud artikli alusel on eluslooduse tasakaalu praeguseks kardinaalselt muudetud. Mul oli raske uskuda neid numbreid aga veel rohkem asjaolu, et keegi pole neid seni rambivalgusesse tõstnud. Kui lambist küsida: "Mis arvate kui suur on maakera biomass (talupojakeeles elusorganismide kogu kaal), kas oskaksite isegi umbes arvata"? Mina igatahes ei osanud ja isegi ei proovinud. Teine küsimus: "Millised organismid moodustavad lõviosa"? Panin mööda ehkki oleks pidanud suutma loogilise mõtlemisega õige vastuse pakkuda. Taimed on 80%'ga kogu biomassist absoluutsed liidrid. Bakterid moodustavad 15%, seened ja arhebakterid (pidin googeldama, kuidas eesti keeles archaea nimetatakse) üle 4%, ülejäänud eluvormid kokku alla protsendi.
Inimeste biomass vaid 0.01%. Järgneb minu arust märkimisväärseim "pomm". Metsloomade "kaal" vaid kümnendik inimeste kaalust, samas koduloomad ületavad isegi inimesi. Kokkuvõttes on üks loomaliik "homo sapiens" ülivõimsalt asunud juhtima loomariigi kaaluvõistlust. Mõnevõrra irooniliselt võib väita, et inimesed on liigina hullemini "ülekaaluga" kimpus kui üksikisenditena. Viimane aeg "kaalulangetamise" ehk tegelikult populatsiooni arvukuse piiramise ja ületarbimisega tegelema hakata. Paraku pole muidugi lootustki, et uppuvat laeva lappima või isegi päästepaate ehitama hakataks enne kui hilja. Ei maksa mainimata jätta, et taimestiku kaalu oleme suutnud geoloogilise silmapilgu jooksul kaks korda vähendada, metsloomade massi kuus korda!!! Kui mitte miski muu siis need numbrid tekitavad õudust ja külmavärinaid või oleks vappepalavik paremaks analoogiks 😛
Lõpetaks siiski "positiivse" tooniga: kui poliitikud lõplikult ära ei keera, on lootust, et enne sajandi lõppu ei jõua me ka kõige parema tahtmise juures koduplaneeti täiesti elamiskõlbmatuks muuta. Aga peale meid tulgu või veeuputus ja aurusaun 😈
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!