Inseneridünastia

Sõna dünastia kasutatakse tavaliselt igasugu valitsejate perekonnaliini kohta. Windsorite dünastia Inglismaal, Habsburgid Austrias, Bonapartid Prantsusmaal, Mingid hiinlastel ... jne ... Hilisemal ajal on hakatud kasutusele võtma dünastia nime ka tuntud poliitikute ja ärihaide sugukondade kohta: Kennedyd, Vanderbiltid, Rothschildid, ...  Muidugi ei saanud nõuka kord kuidagi viletsam olla, tuldi välja sihukese kummalise terminiga nagu "töölisdünastia". Riiklike autasude andmisel võis kommentaator uhkelt mainida et selle või tolle lööktöölise sugukond on juba vanavanaisast peale sütt kaevandanud või metalli sulatanud 😝

Kolm põlvkonda insenere, ees hambatehnik 😎

Vaatasin mina esmaspäeval telekast TTÜ (TPI, Talltech'i, ...) 100'le juubelile pühendatud kontsertlavastust, kus isa TPI vilistlase ja olulise ehitusteaduse asjatundjana istus uhkelt teises reas. Äkki lõi pähe mõte, et kuulun teise põlvkonna esindajana inseneridünastiasse 😊 Isa ehituse, mina elektri ja tütar mehhaanika insener. Ei tea kas kolmest põlvkonnast piisab et rida dünastiaks nimetada, aga Eesti oludes ehk kõlbab, sest vaevalt meil on palju pikemaid ja samas pidevaid tehnikahariduse perekonnaliine. Pesuehtne eestlane pärineb enamasti talupoegade soost, meie oma sutsu vürtsikam. Vanaisa isa oli kõrtsmik aga juba mu vanaisa trügis esimese vabariigi algusaastail Tartu ülikooli, katsetades nii mõndagi kardinaalselt erinevat teaduskonda, maandudes lõpuks siiski talupidajaks. Tema pojad läksid kõik kõrgkoolidesse ja vaatamata tollastele oludele suutsid oma "kulaku" päritolu (üks saksa sõjaväe teenistust) varjates need ka edukalt lõpetada. Minu tütardele, iseäranis vanemale saab tulevikus ülesandeks järjekordse insenerihakatise üleskasvatamine. Peaks järgmine suvi meie "inseneridünastiast" mingit sorti "ametliku" pildi tegema. Näiteks stiilis: isa hoiab kellut, mina jootekolbi ja tütar mutrivõtit 😆

Kontsertlavastus Solarises meeldis, hea meelega oleks ise kohal olnud, samas pole ma oma saavutustega kutse saamiseks piisavalt kõrges "kaalukategoorias". Isegi poliitikute kõned olid asjalikud. Tehnikainimestest esinejad muidugi väga professionaalselt valitud, rõhutati nii noorusele, juba maailmas nime teinutele kui ka vanale teaduskaadrile. Isale oli kindlasti südamelähedane kuulda just tema enda konkreetse erialaga seotud TTÜ emeriitprofessor Karl Õigeri juttu. Muusikalised vahepalad sobisid kui rusikas silmaauku ja kogu värk ülihästi üles ehitatud, muidu poleks ju viitsinud vaadata. On selge, et Eesti lööb tehnoloogiavaldkonnas kõvasti kõrgemal tasemel kui seda rahvaarvu või majanduse põhjal võiks oodata. ETV arhiivis saab TTÜ 100 aastapäeva kontsertlavastust vaadata, kuid kuna seal on keelatud materjale jagada, võin teile vaid viite anda, mille peate ise huvi korral aadressiväljale sisse trükkima 😏 (Copy-paste ei tohi ma soovitada😜)
 https://arhiiv.err.ee/vaata/ttu100-tulevik-algas-eile/