Heinal ehk puhkus Eesti moodi :P

Ilus disain mu arust

Viimased päevad kujunesid seoses kodumaale lendamisega õige sündmustetihedaks. Kuna lend lahkus alles pühapäeva õhtul peale kümmet tundus, et aega jalaga segada. Tegin jooksutiiru saavutades kergelt surudes uue rekordi 18:18. 4.06 km peale teeb see 4:30 kilomeetrile ja 2662m Cooperi testi tulemuseks. Tänu harukordselt niiskele ja jahedale ilmale pea heinaks muutunud muru niitmisele kulus tund. Paraku osutus ajataju õige petlikuks, lõpuks läks pakkimisega nii kuradi kiireks, et viimase kraami viskasin seljakotti sel ajal kui kaasa uksel närviliselt mind tagant kiirustas. Nojah, eks tuleb ta ootusärevust mõista, saab õige mitu nädalat rahulikult olla 😁 Lennujaama kihutades ei saanudki kiirteele keerata, sest pealesõit remondis. Osava orienteerujana jõudsin päikese ja tuule abil ning Google kaarti kasutades ilma märkimisväärsete probleemideta kohale. Rahulikumalt sai alles lennujaamas lendu oodates hinge tõmmata. Mõistagi meenusid nüüd asjad, mis maha jäänud, kurat küll aga oma viga tuli nentida. Lennukisabas jäi üks Eesti passiga tüüp silma. Lobisesime veidi, osutus Põhjala õllevabriku esindajaks, kes Kanadas oma toodangut presenteerimas käis.

Lend hilines natuke aga sujus normaalselt, lennukis suurt magada ei saanud, Varssavis oli vähe uimane tunne. Poola toll ja piirivalve eriliselt põhjalikud viites mõttetult aega. Õnneks hilines ka Eesti lend, muidu oleks vist väravasse jõudmiseks sörkima pidanud, nüüd võisin enne lennukile asumist isegi ühe õlle lubada. Tallinnas avastasin ehmatusega: Taxify äpp jäljetult telefonist kadunud. Vandudes ja googeldades selgus, nad olid vahepeal märkamatult Boltiks ümber nimetatud, milline äpp mul tõepoolest eksisteeris. Töötas nagu eelmine, ainult ise tekitasin probleemi vales kohas oodates. Taksojuhiks osutus noor kutt, kes just Nolani uue filmi võtetelt linnahalli juurest naasnud lisaraha teenima. Kodus võtsin vanematega kange kohvi ja pakkisin asjad lahti. Kergendus oli suur kui selgus, et neli smugeldatud liitrist pähklimaitselise kohvikoore plastpudelit polnudki riiete vahel lekkima hakanud.

Linnavurle puhkus 😋

Kummaline kuid magama jäin alles peale kahteteist, siis sain kui nuiaga pähe. Samas 2:45 silmaluugid lahti ja ehkki üritasin tund aega unematit tagasi meelitada, lõin lõpuks käega ja ajasin end voodist välja. Korrastasin elamist, panin asjad ära, ajasin interneti lepingud joonde ja tegin varahommikuse jooksuringi. Muidu pole märganud aga joostes võisin veenduda kui puhas on Eesti õhk Torontoga võrreldes. Täielik kaif hommikustel tänavatel ja metsa vahel lipata ning täie rinnaga sirelilõhnalist joovastavat õhku sisse ahmida. Päevaplaanis oli ühele korralikule eestlasele kohaselt esimesel puhkusepäeval tööle minna - suvilasse heina niitma. Auto jätsin esialgu tee peale, et sissesõidutee puhtaks lüüa. Hein oli julgelt üle põlve, kuid suht kerge niita. Ilm ilus, sugugi ei tundunud, et oleks 23 soojakraadi. Kaks pinti Aleksandrit kulus suurema nagu kerisele. Enamuse tegin mina, paraku korraks hinge tõmmates pidin tunnistama, et üle 80'ne isa liigutas vikatit palju kergemalt ja elegantsemalt, nooruspõlve kogemus pole ununenud.  Maja ette jätsin osa heina alles, seal peitis end kaks suurt linnupoega, kes kisades emalt toitu nõudsid. Hea et õigel ajal märkasin, muidu oleks võinud neile vikatiga vehkides viga teha.

Lõkkeplatsil küpsetasime vorstikesi. Ei jaksanudki rohkem kui kaks nahka panna, kõhumaht vist tõepoolest vähenenud. Nelja paiku jalutasin Vääna randa kaema, rahvast ülivähe kuid paar tükki vees. Kahtlevalt proovisin varbaga, täitsa ujutav temperatuur oli, kahju et ujukaid polnud jalga pannud. Tagasi suvilasse jalutades hakkas äkki pilt ees kõikuma, hullemat sorti unekas tuli kallale. Vedasin end jõuga krundini välja, andsin segase sõnamulinaga vanematele teada, et ajagu mind tunni pärast üles. Kukkusin voodisse ja uinusin enne kui keha tekki tabas. Tasapisi teadvusele tulles äratas linnulaul,  nii vist minnakse paradiisi 😇 Lebotasin ja nautisin kümmekond minutit niisama olemist enne kui üles ajasin. Üllatusega märkasin, et olingi vaid tunnikese maganud kuid täiesti ergas. Äärmiselt õige käik sellises seisus mitte rooli minna.

Kodus tegin kange kohvi, ei tahtnud liiga vara magama keerata, proovin võimalikult kiirelt ajavahest üle saada. Õhtul sai mõned sugulased ja sõbrad läbi helistatud, ilmselt vajan päev paar puhkust enne kui miskit asjalikku ette võtta. Vaid lapsepõlvesõbraga leppisin õhtuks peale suvilaskäimist rattatiiru kokku.

Täna hommikul magasin veidi kauem, silmaluugid lükkasin poole viie ajal lahti. Pöörlesin veits, ei tulnud miskit magamajäämisest välja. Panin kohvi peale, tegin hommikusöögiks kaks sooja juustuvorsti saia tomati ja kurgitükkidega ning müsli metsmaasika jogurtiga ja asusin blogistama. Omaette olemise üheks arvestatavaks võluks on asjaolu, et keegi ei protesteeri kui hommikul voodis lebotades hommikust söön (kõrvaloleval pildil) või õhtul telekat vahtides Saku Heledat libistan 🍺 😜