Rattasõidust ja penskarielust

Loojang Vääna rannas

Reede hommikul tegin jooksuringi ümbruskonna tänavatel, tagurpidi esimesega võrreldes. Hommik oli liiga palav ja niiske, et oleksin viitsinud metsa pikemale tiirule minna. Võtsin päeva vabalt, mingeid kindlaid plaane ei teinud. Kui õhtupoolik paistis samuti vabaks kujunema otsustasin seitsme paiku, et sõidan rattaga ööseks suvilasse. Kaalusin millist teed valida, kas kindlat ja igavat ning pikemat või seigelda veits metsade vahel paar kilti lühemal ning põnevamal teel. Kes mind vähegi tunneb, teab millise valisin, muidugi metsatee ja mitte eeldatava lühiduse tõttu. Poolel maal meenus, et kavatsesin Muraste Konsumist toidukraami osta, suvilas oli vaid kolm õlut. Mis mul üle jäi, keerasin esimesel võimalusel Vatsla teelt põhjasuunda Muraste poole. Vääna tammi juurest valisin mingi pisikese tee, see osutus algul sõidetavaks kruusateeks kuid muutus peagi raskelt läbitavaks. Mingil momendil keerasin valele harule. Paraku hea otsus, sest õige rada muutus põlluäärseks sügavate traktorijälgedega mullateeks.

Järgnevalt läbitud 200 meetrit Liikva-Rannamõisa maanteel olid lihtsaimad. Google kaardi põhjal viis siit vaid kolmekildine metsatee otse Murastesse. Peale esimest kahtesada meetrit keelumärgiga tõkkepuu risti ees, inimest teatavasti selline tühiasi ei takista. Edasi muutus tee esmalt rajaks ja siis kadus seegi vööni vohavasse rohtu. Õiget suunda aitas aimata enne mind samal marsruudil läbi võsa pressinud põder - mudas võis märgata üksikuid sõrajälgi. Järsku takistas edasiminekut vanade autokummide hunnik, kurat olin sattunud mingile mahajäetud salajasele prügimäele. Kummidest üle ronida polnud võimalik, vaatasin sügava kahtlusega suunas mille põder oli võtnud. Nõgesed ulatusid pea õlgadeni, kaalusin tagasipöördumist aga mõtlesin loetud eriüksuslaste katsetele ja astusin kõrvetust trotsides nõgesetihnikusse.

Just siis kuulsin messi moblasse tulevat: sõber kellega olime plaaninud õhtul kokku saada teatas, et on vaba. Pergel küll vandusin omaette, miks pole võimalik ennast sutsti paralleeluniversumisse lülitada, kus ma temaga kusagil mugavalt õlut libistan ja nalja viskan. Paraku pidin hoopiski vastust toksides võitlema nõgestelt õhku tõusnud sääsehordidega. Mitusada meetrit tuli ratast tassida, sõita polnud võimalik, kuid tihedamast võsast välja murdes ilmus rada uuesti nähtavale. Jäi vaid üle põtra tänada, ilma looma liikumistrajektoorita olnuks hulga keerulisem õiget teed leida. Siinkohal muidugi kivi google kapsaaeda, mis näitas korraliku tee olemasolu. Kuram, seda rada polnud sel sajandil kindlasti ükski ratastega vahend läbinud google autost rääkimata. Edaspidi läks vähehaaval paremaks, ehkki aeg-ajalt tuli allakukkunud puudest ratast üle tõsta.

Muraste poodi jõudsin rohkem kui tund peale starti, tavaliselt jõuaks selle ajaga pikemat teed pidi Vääna. Võtsin toitu ja kuuese Double Hop õllepaki, janusse ma vähemalt ei sure. Poest välja astudes tabas järgmine reaalsuse lõuahaak, keegi oli sadulapadja pihta pannud. Hea et tüüp vahele ei jäänud, ma poleks vastutanud oma käitumise eest, kohus oleks loodetavasti hiljem prügimäe ületamist pehmendava asjaoluna arvestanud😜 Suvilasse jõudsin üheksaks, päike alles kõrgel taevas. Korkisin õlle, istusin rõdule ja uurisin mis kell päike loojub - 22:43. Heh, jõuan kenasti randa loojumist vaatama. Närisin küüslauguleibu, lõpetasin õlle, pistsin teise taskusse ja asutasin minema.

Nats aega veel õlut rüübata

Vana tuttav kivi kus lapsedki turninud

Veits vara sain kohale aga see-eest lahedalt aega hea koha valimiseks. Plõksutasin moblaga pilte, rüüpasin õlut, vahtisin üksikuid inimesi rannal. Teine õlu mõikas mõnusalt, vaated olid võimsad, hea kaif tuli peale - elu on ilus!!! Eks pildid räägivad enda eest.

Tagasi suvilasse jalutades mõtlesin, et just sellist pensipõlve igatsen. Pesitseda kusagil mere ja metsa lähedal, iga moment nii suvel kui talvel võin jalutada loodusesse. Hommikuti jooksmas käia või lihtsalt ringi hulkuda. Muidugi peab kaasnema saun, piiranguteta kiire internet ja kamin koos soojuspumbaga - ükskord insener, alati insener😉

Pilt suvila väravast

Nii valge 12:03 kesköösel

Und ei olnud, väljas ju ikka valge. Tegin lõkke ja õhtustasin tule paistel. Sääski polnud enam üldse. Kui tuli hakkas kustuma tuli rammestus peale. Peale keskööd kobisin sisse ja pugesin teki alla. Nats moblaga netis surfamist, kodustega lobisemist ja magama.

Hommikul läks kuue ajal uni, aknal polnud kardinaid. Pöörlesin veidi, lõpuks ei jäänud muud üle kui sidusin särgi üle silmade ning jäingi uuesti tuttu. Alles kümne ajal ärkasin helistamise peale. Vaatamata pikale unele oli suht uimane olemine, võtsin end kokku, panin jooksuriided selga ja ranna poole vudima. Esimene kilt nagu ikka raskevõitu, rannale jõudes läks lihtsamaks ehkki tugev tuul poolviltu vastu. Jooksin ranna lõpuni ja tagasi, kokku nats üle nelja kildi.

Lained olid päris mõnusad, jooksuga vette. Kuuma kehaga on nii mõnus merre karata, ujusin veidi piki randa edasi tagasi, tulin välja ja võtsin mobla, et pilte teha. Tuul oli suht jahe kuid külm ei olnud. Paar jopedes rannakülastajat vaatasid mind vähe imestunud pilguga.

Suvilas sõin hommikust, ainult kohv puudus. See eest olin kogemata võtnud rukkikamaga jogurti, mis maitses imehea. Valmistasin jaanilõkke ette, tarisin sobiva risu kokku ning sättisin isegi sütituseks pinu kuivi ja peeni kuuseoksi. Niitsin ka tule ümbruse laiemalt ära, õhtul avastasin jalal hulkuva puugi, need elukad kipuvad kõrgest rohust tulema.

Tagasisõidu marsruudi valisin igava kergliiklustee otsast lõpuni. Enamus ajast tugev tagatuul, sõtkuma suurt ei pidanudki. Viimane pikk ühtlane tõus Õismäelt Nõmmeni oli poolvastutuul. Eriti ei surunud aga hakkasin ühele uhkes kostüümis tüübile järgi jõudma, lõpuks läksin mööda. Kilomeeter hiljem vaatasin taha ja märkasin, et mees ikka minu tuules. Hüüdis: "Viilin vähe". Lase käia, mul kahju pole.

See nädal lõin pikalt "südamepunktide" rekordi: 739 võrreldes soovitusliku 150'ga. "Liikumise minuteid" tuli 1397. Rattasõidud annavad muidugi neid liiga kergelt. Nädala jooksukilomeetreid 23.6, rattakilomeetreid 81.7, käisin 44.7 km. Magasin keskmiselt 6:31 päevas ja kulutasin 3159 kalorit, õlut jõin umbes kasti jagu🍻😵 ja kaal 77.5kg.