Karm graafik ja kvaliteetaeg perega ;)

Täna avaldas BBC Johns Hopkins'i Ülikooli väga märkimisväärse graafiku. Selle võiks muidugi iga excelit kasutada oskav tüüp ise kokku panna, aga austusväärse ülemaailmselt tuntud asutuse allkirjaga tundub palju usaldatavam. Tegu on Hiina ja Itaalia surmade arvu ajalise võrdlusega, mis peaks suht objektiivne olema kuna elanike arv Hubei provintsis ja Itaalias üsna lähedane.

Näkku hüppab kolm fakti:

1. Itaalia ületas täna Hiina surmade arvu.

2. Itaalial kulus palju lühem aeg 3200 surma ületamiseks ehkki rohkem aega ettevalmistamiseks.

3. Itaalia kasvukõver on oluliselt järsem kui Hiinas ja uhab täiega edasi.

Miks eeldatavalt palju parema meditsiiniabi ja teaduspotensiaaliga arenenud Euroopa riigis pandeemia pidurdamise efektiivsus palju madalam kui Hiina kommunistlikus suurriigis. Välja on toodud palju erinevaid argumente, mis kõik ilmselt avaldavad oma mõju alates vanuselisest koosseisust kuni halva ajastuseni. Paraku ei taha keegi rääkida sellest, mis ilmselt üheks oluliseks faktoriks: autoritaarne riigikord versus demokraatia. Kas või Nõukogude Liidu näitel teame, et diktatuur on võimeline ressursse oluliselt kiiremini ja tõhusamalt kasutama teatud prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks nagu kosmoseprogramm või võidurelvastumine kuna ei pea arvestama rahva heaolu ega arvamusega.

Ärge nüüd hakake mind rassistiks tembeldama arvamuse pärast, et nii mõnegi Aasia riigi puhul on selles kriisis suureks abiks kultuurilised iseärasused. Hiina ja vähemal määral ka Lõuna-Korea ning Jaapani inimesed lihtsalt järgivad võimude nõuandeid palju täpsemalt üritamata omapäi otsuseid vastu võtta. Tegu on ühiskondadega kus rõhutatakse kollektiivset mitte individuaalset eesmärki. Hiinas muidugi poleks ka mõtet kortermaja ainsat lahtiolevat ust valvavast kuulipidujameeskonnast üritada joostes mööda pääseda, et juuksuri juures uus soeng lasta teha.

Tagasi Euroopa juurde tulles jäi silma tänane Boris Johnsoni pressikonverents. Tundub, et inglased jagavad minu arusaamist, sest võtavad enda pandeemia leviku mudelite aluseks mitte Hiina vaid Itaalia kasvukõverad. Väljavõte Brittide peaministri tänasest sõnavõtust: "The disease "does not seem yet" to be responding to the government's interventions - social distancing, etc" ... "I cannot tell you by the end of June we will be on a downward slope. It's possible."  -  Vaba tõlge: Tõbi ei allu veel valitsuse rakendatud meetmetele, ei julge väita, et Juuni lõpuks näeksime nakatuvuse kahanemistrendi. Canada peaministri tänane sõnum oli sarnane: "Rakendatud meetmed püsivad jõus nädalaid või kuid ..."

Kokkuvõttes tähendab see "Uut reaalsust". Epideemia taandudes teatud meetmeid lõdvendatakse aga millal ja kui palju pole aimu, sest me ei tea millal epideemia taanduma hakkab. Optimistlikuim kestuse versioon oleks kolm kuud (Märts, Aprill, Mai) nagu Hiinas kui suudetaks äärmiselt karme abinõusid tarvitusele võtta, pessimistlik - ei tea ja ei tahagi teada😱

Mind huvitab eelkõige millal ja mis vormis rahvusvaheline reisimine taastub. Millegi pärast olen siin sutsu optimistlikum kui paljud teised. Suve alguses ehk lõdvendatakse piiranguid piiridel kuid reisijatelt nõutakse näiteks arstitõendit kas koroonaviiruse läbipõdemise kohta või siis mingit äärmiselt mõjuvat põhjust reisimiseks koos karmide sanitaarnõuetega. Mis saab lennuliikluse tihedusest ja lennukipiletite hindadest ei kujuta ette. Momendil on kogu suveks ülisoodne hind 998CAD Toronto - Tallinn - Toronto liinil. Kas ja milline lennufirma tegelikult ka lendab ei oska keegi ette ennustada.
 

Soovitus kuidas karantiinis perega kvaliteetaega veeta: meeskondlikud arvutimängud

Kodustest uudistest niipalju, et käisin hommikul jooksmas kuna koeri jalutades oli nii super hea tunne. Tempo poolest rahulikult 5:15min/km, sest terve nädal pole jooksnud. Rajal enesetunne tipp-topp aga kui kella kinni panemiseks seisma jäin, tahtis pilt taskusse kerida. Liiga  järsk vererõhu langus, mis muud. Ebamugav tunne nagu seisaks elevant rinna peal läks dushi all üle. Haiguse tunnuseid enam pole kui äärmiselt õrn nohu välja arvata. Õhtul mängisin esimest korda äsja mahalaaditud Ubisofti uut versiooni "Rainbow 6 Siege" paugutamistrillerist. Ülemine video esimesest 2014 versioonist, alumine selle aastasest. Tegu palju realistlikuma ja paindlikuma mänguga kui Battlefield. Jalaväelastele suunatult sarnaneb ehk kõige rohkem CounterStrike'le ainult meeletult rohkem võimalusi suurte ja purustatavate ehitistega kaardi juures. Nõuab mitu päeva pühendunud õppimist enne kui julgen tütrega koos lahingusse tormata.

P.S. Isegi mu 10 aastat vanal arvutil (üks esimesi i7 protsessoreid ja 970GTX videokaart) on 2020 versioon high settingutel  mängitav. Momendil mäng Steamis soodukal 13CAD.