Oma maja juures on see suur eelis, et aia või muude maatööde nautimiseks pole vaja kaugele suvilasse sõita. Haara aga kirves, saag, oksakäärid, labidas, ... you name it ... ja anna hagu. Isegi mitmemiljonilinnas Torontos võid praeguses vaikuses unustada, et paarikümne kildi raadiuses miljonid inimloomad betoonist pesakastides vangis. Puhkepausi ajal tegin õlle ja jäin päikese käes lamamistoolis tukkuma - poolunes tuli ninna UV käes küpseva naha hõngu, kummaline miks meremüha ei kosta. Võttis momendi enne kui mõistsin: polegi Vääna suvilas vaid hoopis tagaaias teisel mandril.
Vanema tütrega koostöös väetasime ja kaevasime üles kartuli- tomatimaa - laps kaevas mina vedasin ämbritega komposti. Viinamarja, kiwi ja hiina sidrunväändiku okste lõikamist jagub see aasta õige mitmeks päevaks kuna aastaid pole sellega korralikult tegelenud. Lisaks tavalisele harvendamisele vaja kuivanud võsud ja oksad kõrvaldada, hakkavad endast juba tuleohtu kujutama. Kohalikus pubis oli paari aasta eest suurem tulekahju kui pikalt hooldamata metsik viinamari sigaretiotsast tuld võttis. Toored oksad tükeldasin ja vedasin elupuuheki taha, kuivadest sai mõnus lõke. Ma tegelt ei teagi, kas siin ametlikult lõket tohib teha, aga grillida võib ikka. Mu tulealust on nimelt võimalik ka grillina kasutada kui lihatükke orgi otsas tule kohal sussitada nagu ürgmehed ennevanasti.
Pealelõunat andsin avapaugu igakevadises traditsioonilises võilillesõjas. Esimesed kaks olid juba kollased õied avanud, pool ämbrit suuremaid koukisin muru seest välja kuni selg valusaks jäi. Maiuspalaks mustsõstrapõõsaste harvendamine, kuivi oksi suht vähe, lihtne kiire ettevõtmine. Noorel tikril pole miskit harvendada. Punasesõstra põõsas nii tihe, et peab järgmist nädalat ootama. Täna panin nahka viimased eelmise aasta sõstrad, mida kaasa oli koogi peale kamaluga laotanud (sügavkülmas ruumipuudus). Paar muru sisse äraeksinud maasikataime istutasin peenrakasti ümber. Murulauk juba vohab, hea maitseks ja vitamiiniks prae kõrvale ampsata. Rabarberid täiesti lubavad, kaks nädalat veel ja kaasa leiab mõne jämme varre näol vihje köögi laualt😉 Äge potipõllundust suurlinnas harrastada! Pole kunagi aru saanud sellistes majades elamise mõttest, kus aeda pole ja murulapi võid kääridega pügada, maja taha vastu järgmist mahub vaid pisike grill - siis elaks pigem korteris ja omaks suvilat.
Praeteemat olen ka sunnitud puudutama, sest kaasal vist mingi salaplaan mu rannavormi untsu keeramise koha pealt. Kaks päeva järjest küpsetas sellised praed, et ei suutnud vastu panna ja pugisin vastu õhtut kere täis. Mitte lihtsalt täis vaid võtsin ikka teise portsu ka. Muidugist andis hommikune ennejooksu kaalumine ebameeldiva uudise. Jooksmisega seoses peab märkima, et tütar on peale paari arglikku katsetust otsustanud pidevamalt kaasa lüüa. Täna sörkisime 2.5K koos, mina teist samapalju tempokamalt otsa. Järgmine nädal ehk tõstame tema osa 3 kildi peale kui plikal jooksutunne tagasi jalgades. Natuke harjumatu varakult kaheksa ajal ärkamine, aga päev kujuneb siis vähemalt pikem.
Jooksuringi ajal hakkas silma suur kummaliselt deformeerunud orav. Jooksis teine raske sammuga suure vahtrapuuni ja hakkas üles ronima. Pea imelikult suur, lisasaba rippus ninakõrvalt alla. Järsku mõistsime, et tegu emaga, kes omapäi hulkuma läinud poega hambus tagasi pesasse karantiini taris. Poeg protesteeris valjuhäälselt tsäutsudes.