Lollusehamba väljatõmbamine

Presidendi vahetamine USA's kulgeb aeglaselt ja valulikult nagu lolluse hamba väljatõmbamine. Lõpptulemus saab olema vältimatult hambast ilma jäämine. Paistab, et isegi Trump saab sellest aru kui otsustada mõne kogemata pillatud lause põhjal nagu retseptiravimite hinnapiiri teatamisel, kui mainis uut administratsiooni. Järjest enam mõjukaid vabariiklasi on hakanud mõista andma, et oleks aeg kaotust tunnistada ja lõpetada mõttetu venitamine. Samas avaliku arvamuse küsitlused väidavad tavavabariiklaste 70%'st toetust Trumpi taktikale. Normaalses olukorras teeks selline käitumine parandamatut poliitilist kahju, praeguse uue reaalsuse ja libauudiste võidukäigu puhul pole miski selge. Rahvast on palju lihtsam igasugu jaburustega lollitada kui osati oodata.

Mis Trumpi enda ajendiks ei kujuta ette. Momendil tundub ainsa loogilise võimalusena tüübi metsik ja lapsik ego, mis põhimõtteliselt ei luba kaotust tunnistada. Kainelt kaalutledes teeb ta endale vaid kahju. Samas on praegusel ajal loogika ja ratsionaalsuse otsimine ilmselt liiga palju tahta. Viimasel ajal tulid neile mitmed tagasilöögid kui Georgia osariik kinnitas lõplikult valimistulemused ja Pennsylvanias keeldus Trumpi enda poolt ametisse määratud vabariiklasest kohtunik kaasust arutusele võtmast sõnadega: "It is not in the power of this Court to violate the Constitution," Judge Matthew Brann of the US District Court in Pennsylvania wrote on Saturday in a withering decision, "In the United States of America, this cannot justify the disenfranchisement of a single voter, let alone all the voters of its sixth most populated state. Our people, laws, and institutions demand more. At bottom, Plaintiffs have failed to meet their burden to state a claim upon which relief may be granted."

Traditsiooniliselt bürokraatlik valijameeste määramine on seoses presidendi käitumisega muutnud olukorra mõnevõrra keerulisemaks ja põnevamaks. Justnagu Hollywoodi filmis, kus pinget hoitakse viimase minutini kui kangelane võitleb minimaalsete shanssidega ülekaaluka vastasega, kuid tuleb lõpuks ikka võitjaks. Vahe momendil vaid selles, et samas rollis on hoopis antikangelane, kes üritab kõikvõimalike seaduse piiril balanseerivate (eetikast ei maksa rääkida) trikkidega võitjaks tulla. Formaal-loogika alusel tundub võimatu, aga isegi asjatundjad on veidi närviliseks muutunud.

Tähelepanu on pööratud eelkõige 2016 ja 2020 toetuse muutusele,
mitte toetusele endale. Vähemuste hulgas oleks oodanud Trumpi
populaarsuse tugevat langust, paraku läks vastupidi.  

Tegelikult oli äärmiselt huvipakkuv erinevate gruppide eelistuste analüüs, mis näitas, et võrreldes eelmiste valimistega suurenes demokraatide toetus oluliselt ainult valgete meeste  hulgas. Kõigi teiste gruppide hulgas suurenes vabariiklaste toetus rohkem. Seega ei saa kuidagi väita, et Trump oleks traditsiooniliste rassistide lemmikuks. Nii irooniline kui see ka pole siis teeb Bidenist presidendi valgete meeste oluliselt suurenenud toetus. Miks värvilised Trumpi toetavad rohkem kui eelmistel valimistel on vägagi põletav küsimus, millega demokraadid peavad tõsiselt tegelema hakkama.

Esmaspäeval vaatame seriaali järgmist osa kui valimistulemused kinnitavad ametlikult Arizona, Maine, Michigan, Pennsylvania, Tennessee ja Utah.