Võimast emotsionaalset vastukaja on leidnud kaitseväe juhataja otsus kaitseväe professionaalsest orkestrist loobumise kohta. Otse loomulikult on tegu ebapopulaarse otsusega, paraku näitavad justnimelt tugevad juhid oma võimekust julgusega ka ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid vastu võtta. Tunnistan, et esimese hooga tundus ka mulle halb mõte orkestri kinni panek. Lugedes aga põhjuseid ja põhjendusi tuleb tunnistada, et Herem on ülemjuhataja, kes ütleb sirgjooneliselt kuidas lood on ega viitsi asju ilustada - mulle personaalselt sellised inimesed ja ülemused meeldivad. Kui valitsus annab käsu kärbeteks siis pole alluvate asi mitte üritada mööda hiilida vaid leida võimalusi kuidas väikeste kaotustega käsku täita, mis ei tähenda, et ei võiks põhjendatud vastuargumente kaalumiseks esitada.
Orkester tõepoolest pole sõjaväes võitlusvõime nurga alt vaadatuna sama kaaluga, mis relvastus, sõjaväeüksus või õppused. Tegu pole enam keskaegse armeega, kus orkester koos meestega mürtsuva muusika saatel lahinguväljale marssis. Moraali ülalhoidmiseks on tänapäeval palju odavamaid ja paremaid meetodeid. Kaplanite vajadusest pole mõtet pikalt rääkidagi. See kipub käima nii riigi ja religiooni lahususe kui usuvõrdsuse vastu (millegi pärast ei usu, et kaitseväe kaplanite hulgas mullasid ja shamaane oleks😜). Psühholoogid rahuldavad sama vajaduse palju paremini ja professionaalsemal tasemel.
Peaminister ütles otse välja, et kui kokkuhoiukohti ei leia (ei suuda valitsuse tasandil kokku leppida) tuleb makse tõsta. Nii lihtne see ongi, sest eelarve puudujäägis, ehk laenuraha arvel pikalt pole võimalik elada kui ei soovi hiljem palju kallimat majanduslikku hinda maksta. Inimestel kipub ikka olema arusaamine, et riik on üks piiramatu rahaauk, kust saab lihtsalt võtta kui vaid piisavalt kaua lunida. Riigi eelarve on nagu pere eelarve, lihtsalt veidi suurema pere kui harjunud oleme. Mõistlik on üritada oma tulud ja kulud tasakaalus hoida, mis paratamatult tähendab, et kõike mida hing ihkab ei saa endale lubada.
Majanduslikult on õige võlga võtta vaid juhul kui selle tulemusel sissetulekud suurenevad rohkem kui võla tagasimakse protsent (auto liising tööl käimiseks, aja kokkuhoiuks, ... ) või siis hädaolukorras ajutiselt kriiside leevendamiseks. Tark majanduspoliitika tähendab ka seda, et nii kodanikul kui riigil on varud ettenägematuteks juhtudeks, kust vajadusel kiirelt finantsi ammutada. Kõige mõttetum ja majanduslikult kahjulikum on tarbimislaen, eriti juhul kui see lihtsalt lusti pärast läbi laristatakse. Laen on nagu alko või narkotsi sõltuvus: sel ajal kui kasutad ja pidu paned on jube hea tunne, hiljem hull pohmakas, mida leevendab vaid järgmine pudel või laks. Nii lähebki käima kiire allakäigu spiraal, kust välja murdmine nõuab tohutut pingutust või toob kaasa paratamatu katastroofi, mille kohta on lugematuid näiteid.
Maskide kandmise nõudest loobumisest oli täna
uudistes artikkel, kus Lutsar sõna võttis. Mind mõnevõrra üllatas, et juba praegu arutatakse teadusnõukojas tõsiselt ka siseruumides maskikandmise kohustuse kaotamisest. Just eile sattusin
Science artikli peale, kus juttu eri sorti maskide tõhususest erinevais situatsioonides. Tulemus muidugi ettearvatav: kirurgilised maskid tõhusad vaid madala viiruskontsentratsiooni puhul, siseruumides ja rahvahulgas peaks eelistama spets maske. Paraku tundub, et olukorras kus haavatavamad grupid on enamuses vaktsineeritud lööb ülejäänud rahvas käega. Meil siin Kanadas hoitakse piirangutest endiselt õige karmilt kinni, normaalne suvi jääb ära.
Kodus püsimise käsk kehtib 2 juunini, 14'st hakatakse tasapisi piiranguid vähendama. Piirid on endiselt kinni vähemalt 21 juunini ja ilmselt ei avata enne sügist nagu peaminister uudistes ütles. Hea uudis, et
AZ vaktsiin, mida taheti hävitada, otsustati siiski lubada kasutusele teise doosi jaoks.
Koondatakse sellepärast, et need kultuuritöötajad peaks asuma kellegi teise riigiasutuse eelarves. :)
ReplyDeleteUudiseid.
ReplyDeletehttps://objektiiv.ee/kanada-uuring-covid-19-sulgemiste-kahju-on-kasust-282-korda-suurem/
Jah, nii ja teisiti, leiab mõlemat poolt toetavaid uuringuid, sõltub kuidas googeldada. Aga isegi mina hakkan tüdinema, täna teatati, et seoses "istu kodus" käsule ei tohi kodanikud oma suvilasse minna. Kuna teetõkkeid just pole siis inimesed ei hooli. Loll on vastu võtta seadusi kui neid ei sunnita täitma, loob näitliku halva pretsedendi kõigi seaduste suhtes. https://toronto.ctvnews.ca/mobile/living-my-life-people-head-north-to-cottages-despite-ontario-s-stay-at-home-order-1.5438682
DeleteMinu arvamine on, et loll on vastu võtta LOLLE seadusi, loob näitliku halva pretsedendi kõigi seaduste suhtes.
Delete:-)
Ma alati imestan, kuidas mingid siinsed uurimused välja tõmmatakse, millest mul siin Kanadas elades aimugi pole :-) Kõik on suhteline, sest samas loen ühe teise siinse professori tööd, mis ütleb: “Lockdowns stink, but they work,” said Dr. Isaac Bogoch.
DeleteKui vaadata mõnda riiki, mis väga karmilt kinni läksid, siis tulen ikka sama asja juurde tagasi, et lukku oleks pidanud minema terve maailm. Rangelt ja lühemaks ajaks. Aga... mitte iga valitsus julges nõnda karm olla, sest liiga palju on neid, kellele proovitakse meele järgi olla.
Kokkuvõttes loeme vast alles mõne aasta või aastakümne pärast, kui hästi me hakkama saime. Kuigi ega sellest suurt kasu niikuinii pole, sest inimene ei õpi ka millestki. Ning teeb samu vigu uuesti ja uuesti.
Mõnda aega tagasi avaldati selline inf meie konservatiivsema kallakuga ajalehes: https://nationalpost.com/news/canada/do-lockdowns-not-work-why-florida-and-texas-are-doing-better-than-ontario-and-alberta/wcm/65082906-cd35-4918-9698-9ce052024eec/amp/
DeleteMa kardan, et see, kui hästi me hakkama saime, on väärtushinnangutest kinni ja need on ka tulevikus erinevad. Maailm ei ole jõudnud konsensusele ei Prantsuse Revolutsiooni, põllumajanduse leiutamise, Nõukogude Liidu tekkimise ega Nõukogude Liidu lagunemise üle. Ei jõua me ka ühisele arusaamisele ka selles, kes haldas pandeemiat hästi, kes halvasti. Mõne jaoks on maski- või liikumisvabadus kallim kui laibad, teisel vastupidi.
DeleteEriti objektiivne teadus. Et munade sügamine on siis kahjulik.
ReplyDeleteOrkestrandi väljaõpe kestab ligi 15 aastat, orkestri kokkumängu väljakujunemine veel aastaid. Samas kärped on siiski ju ajutise kitsikuse leevendamiseks. Perspektiivis 1-2 aastat, siis peaks majandusolud jälle paranema. Sellises võrdluses võiks pigem midagi muud kärpida, mida oleks lihtne taastada. Sõduri väljaõpe näiteks kestab vaid aasta või keerulisemat tehnikat kasutavatel mõni aasta.
ReplyDeleteVõi on asja taga põhimõtteline soov sõjaväes keskaegsetest iganditest vabaneda? Siis võiks ka sõjaväe paraadidele lõpu teha, on ju needki puhttseremoniaalsed nagu puhkpilliorkestergi.
Ma olen ja olin siiani kulud/ tulud usku. Aga kuna ma jälgin FB-s Peeter Koppelit, kes minu jaoks on kahtlemata ekspert, siis olen hakanud ümber mõtlema. Ma kahjuks ei leidnud tema enda selgitust sh lisan Kulla Peebu kommentaari, mis annab selle loogika edasi :
ReplyDeleteJürgen Ligi Eesti riigi rahandusest on lihtne aru saada. See on jäänud aastasse 2010, kui eestis kehtis veel kroon. Oli valuutakomitee süsteem, eesti tegi enda rahapoliitikat ja tagas krooni usaldusväärsust läbi eelarvepoliitika. Väga asjakohane poliitika sel ajal. Tänane riigirahandus kujutab ette, et meil on täpselt sama olukord kui krooni ajal. Et riik peab tagama ka valuuta stabiilsust ja otsima seal tasakaalu. Tegelikult on tänane olukord väga oluliselt muutunud võrreldes aastaga 2010. Täna on euro eesti jaoks turul saada olev ressurss, mille hinda, pakkumist ja nõudlust eesti mitte kuidagi (võis siis ülivähe) mõjutab. Sellesse ressurssi tuleb suhtuda teisiti kui krooni. Kui turg pakub eestile selgeid kasulikke võimalusi läbi euro odava hinna, tuleks need võimalused ära kasutada ja odavat laenu võtta tuleviku kulutuste täna ära tegemiseks, kuna sama asi maksab tulevikus palju rohkem. Ja tuleb loobuda nostalgilisest eesti krooni poliitikast. Oht laenu võtmiseks on ainult selles et poliitikud võivad teha laenu otsuseid laristamiseks või varastamiseks. Ehk vaja on poliitikuid usaldada, et nad päriselt leiavad kohad kus tänane kulutus on soodsam kui sama kulutus tulevikus ja raha päriselt pannakse sellistesse kohtadesse. Selles mõttes on minu jaoks täna parem seis kui eelmise valitsuse ajal, ma usaldan reformierakonda rohkem kui ekre ja keskerakonna valitsust. Aga reformierakond on kinni oma väikese laenukoormusega uhkeldamise loos, uskumuses et laen on paha, elab mõtetes eesti krooni nostalgilises rahakeskkonnas. Ja reformierakond ei pinguta selle nimel et leida riigis mõistlikke võimalusi kuhu odav ressurss panna et see tagasi toodaks kasvõi juba inflatisooni kaudu. Vaid otsib põhjendusi ja vabandusi miks mitte laenu võtta.
Hmmm... mõttekoht. Möödapääsmatuid kulutusi on kindlasti kavalam teha (sama kvaliteediga) võimalikult odavamalt. Näiteks kui tead ette, et katusematerjal läheb paari aastaga kõvasti kallimaks paned juba täna kas või laenuga katuse peale isegi kui see veel kaks aastat välja veaks. Rahvusvahelist finantssüsteemi ma ei tunne nii hästi, et oskaks kommanteerida kui palju ja millistel eesmärkidel mõistlik eurolaenu võtta.
DeleteHerem võinuks lolli käsu peale rahumeeli kulpi lüüa ja "just nii" öelda, teha ümberpöörd ja samal ajal mõelda "mine p*rse". Kogenud sõjaväelane teab, kuidas hoida oma mehi ja naisi. Ja psühholoogid versus vaimulikud on ka ammu juba ära kaalutud, Afganistaanis olid sovettidel psühholoogid ja afgaanidel vaimulikud, võitsid afgaanid. Ja lõpuks - tahaks vahelduseks olla uhke oma hokimeeste võitude üle, mitte väidetavalt parima eelarve tasakaalu üle.
ReplyDeleteAfganistaan pole ehk parim näide. Tulevad sealt ka puruusklikud ameeriklased saba jalge vahel ära ja seda mitte põhjusel, et mullad kangemad usumehed. Lõpuks ehk on lihtsalt mõistetud, et keskaegse mentaliteediga piirkonda pole mõtet kõrvupidi 21'sse sajandisse sikutada, eriti kui ise ajavad sõrgu vastu. Vaevalt ka eesti sõdurile istuks mõte silmad pahempidi pommiautoga otse taevasse põrutada, meid on sellise ideoloogia jaoks liiga vähe.
DeleteMilliseid hokimehi silmas pead ei mõista. Eestil märkimisväärset meeskonda pole, samas lätlased tegid Canadale MM'l äsja 2:0 ära. Naabrite üle võib uhke olla küll😉
TT, võta palun häbeneda ja teie kord jäta kirjutamata, enne kui võõraste ja sulle tundmatute riikide-rahvaste kohta selliselt sõna võtad.
DeleteKui vähegi põhjust oleks, tahaksin ikka Eesti hokimängijate üle uhkust tunda, aga kuni meil noorte spordile raha ei kulutata, seni rõõmustan Läti edu üle, mis pole keeruline, sest mägieestlasena Tartu piiskopkonnast tunnen sageli, et Riia on lähedasem kui Tallinn. Aga Afganistaani puhul pole ameeriklased parim näide, sest teema oli psühholoogid versu vaimulikud, mitte mudžahiidid versus kristlased USA-st.
DeleteHead lugemist, ehk saad targemaks: https://lockdownsceptics.org/how-did-a-disease-with-no-symptoms-take-over-the-world/
ReplyDelete